Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"meur" - 5 õppematerjali

thumbnail
16
doc

Praktikaaruanne

välja müügikanalite arendustegevuse käigus AS Eerung'ist 2000. aastal. Kasvava trendina on tekkimas Eestisse Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikide jae- ja hulgimüüjate logistikakeskused, kus kogutakse mööbel erinevatelt tootjatelt ning transporditakse see klientidele sobivas valikus ja ajal (Just-In-Time). Ühelt poolt kasvatavad sellised ettevõtted koduturu osatähtsust müügis, teisalt tekkib täiendav surve toodete hinnale. Eurosati andmetel eksportis Eesti 2001.a 148,437 MEUR eest mööblit EL liikmesriikidesse, olles sellega sellel turul suurim müüja Balti riikidest. Eesti mööbli müük oli 2001. aastal 49% suurem kui 1999. aastal. AS Eerungi osa ekspordis moodustas 2001 aasta andmetel 2,768 MEUR, e. 1,87%. Eksportturud: Saksamaa: Turu kogumaht on (2002 aasta andmetel) 15724 MEUR (24% osalusega EL mööblituru suurim mööbliturg), sellest RTA kodumööbli osakaal moodustab 18% ehk 2830 MEUR.

Majandus → Arenguökonoomika
246 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Taastuvenergia

Vihmased päevad moodustavad umbes pool (160-190) kogu aasta päevade hulgast, päikeselised päevad omakorda osa vihmavabadest päevadest. Samuti on talvel, kui kõige rohkem elektrit tarbitakse, päevad väga lühikesed, seega on väike ka võimalik elektri toodang päikesepaneelidega. Siiski, suvisel perioodil võivad päikesepaneelid Eestis toota elektrit enamuse ajast. Seega tuleks ühtlasi analüüsida toodetud elektri hinda. Räni-pooljuht päikesepatarei 1 MW võimsust maksab 2,1 MEUR (33 miljonit kr). Sellise hinna juures kujuneb toodetud 1kWh hinnaks 4,68 kr. See tähendab, et 1 MWh omahind on 300 EUR. Kõrge toodangu hinna põhjustab kõrge võimsusühiku erimaksumus. Päikesepaneelide tootmishinna vähendamiseks arendatakse üle maailma uusi madalama tootmishinnaga päikesepaneele. Näiteks on USA firma Nanosolar välja arendanud uued vask-indium paneelid, mis lubaduste järgi hakkavad maksma 0,64 MEUR/MW (10 miljonit kr

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Aruanne Baltic Premator

Intressitulud 4 563 24 660 19 Intressikulud -6 410 -11 540 Kokku finantstulud ja -kulud -1 847 -527 154 2010. aastal on kajastatud finantskulu tütarettevõtte BLRT Masinaehituse OÜ osade allahindamisest summas 540 tuhat eurot (kokku investeering oli 2 meur, millest 1.5 meur hinnati alla tagasiulatuvalt 2009 aastal). 2010.aastaaruande võrdlusandmed olid korrigeeritud seoses olemasoleva laenu allahindamisega. 2010.a. rahavoogude aruandes on kajastatud järgmised summad: - Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 2 mln eurot: Baltic Premator OÜ tegi sissemakse BLRT Masinaehituse OÜ osakapitali summas 2 mln eurot 2010. aastal. - Antud laenude tagasimaksed 1,5 mln eurot: BLRT Masinaehituse OÜ laenukohustuse tasumine. Lisa 19 Seotud osapooled

Majandus → Raamatupidamine
17 allalaadimist
thumbnail
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

tarbimislaenude jääk küündis 2012. aastal 600 miljoni euroni (vt. joonis 2). Kokkuvõttes ulatus tarbimislaenude jääk Eestis 2012. aasta lõpuks kättesaadavaid andmeid arvestades 726 mln euroni, millest 118 miljonit ehk 16% moodustas reguleerimata turu laenujääk ja 61,6 miljonit BigBanki Eesti üksuse laenujääk. Kui arvestada BigBanki laenujääk kiirlaenuturu jäägi hulka, kujuneb kiirlaenuturu summaarseks jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus

Majandus → Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest" ümber ehitada 144 silda (37,5 mln eurot), et tagada nende vajalik kandevõime. Maanteeamet alustab lisaks sildade remondile sildade kandevõime tõstmise programmi. Eesmärgiks on alustada peamiste eriveoste (raskeveosed, mille täismass ületab seaduses lubatud täismassi) marsruutide kaardistamist ning selle põhjal võimaluste piires sildade kandevõime suurendamist. Kirjeldatud programmi aastane sildadele suunatud eelarve on 1,5-2 MEUR ja selle eest on võimalik teostada 1-4 silla 14 kandevõime suurendamine sõltuvalt olemasoleva silla mõõtmetest, tehnilisest olukorrast ja võimalikest lahendustest. Iga-aastaselt tehakse sildade väiksem ülevaatus. Põhjalikuma ülevaatuse tsükkel BMSi 12 alusel on 4 aastat. Lisaks toimub sildade igapäevane ülevaatus rutiinse teehoolde järelevalve käigus, et avastada ja remontida väiksemaid defekte.

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun