Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aruanne Baltic Premator". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
baltic, kahjum, majandusaasta, soetusmaksumus, ettemaks, ettemaksed, varad, amortisatsioon, võlad, tulumaks, osakapital, müügitulu, blrt, real, eraldis, dividendidnvesteering, allahindlus, neto, liselt, kontsern, omakapital, finantskohustus, äritegevus, äritulud, finantstulud, kontserni, kahjuminvesteeringud, rahavood, soetusmaksumuses, seadmed........................................................................................................................33 Kasutatud allikate loetelu............................................................................................................................................35 LISAD........................................................................................................................................................................... 36 Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne......................................................................................................36 2 Sissejuhatus Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte erinevate tegevusvaldkondadega.
.......... 15 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud.......................................................................... 15 Lisa 7 Materiaalne põhivara................................................................................. 16 Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd..
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus,
05.12.2012 54879 54929 50 juures Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________
...................................................................................................................................... 8 3.3 Nõuded ja ettemaksed .....................................................................................................................................
lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni suhtes. 8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas dokumendis (näiteks majandusaasta aruandes) esitatud informatsioonist. Raamatupidamise aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, mille kohta see on koostatud. (SME IFRS 3.23). 9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud
erineva osaühingu. Euro Accounting OÜ poolseks juhendajaks oli juhatuse liige ja raamatupidaja Julia Lahk. Õppimise mõttes lasi juhendaja mul sorteerida ja programmi sisestada erinevate firmade dokumente, mis oli väga õpetlik, sest läbi selle õppisin erinevaid dokumente lugema, mis on raamatupidamises eriti oluline. Niisiis õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Baltic Chess Group OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin dokumentide alusel lähetusaruandeid. Loodan, et praktikaaruande lugejail on hea aruannet lugeda ja lihtne Baltic Chess Group OÜ tegevusest ülevaade saada. 3 1
..........................11 3.5. Immateriaalne põhivara....................................................................................................................12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid.................................................................................................................13 3.7. Finantskohustused.............................................................................................................................13 3.8. Ettevõtte tulumaks............................................................................................................................13 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused..........................13 3.10. Tulude arvestus...............................................................................................................................14 3.11. Kohustuslik reservkapital...................................................................
omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest). Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest
2) tütarettevõtted on väga väikesed - tütarettevõtete bilansimahud kokku on vähem kui 5% emaettevõte bilansimahust ja käibed kokku on vähem kui 5% emaettevõtte käibest; 3) emaettevõte on ise väike ja ei pea läbima isegi ülevaatust (lihtsustatud audit). 5 Ülevaatuse peab läbima juhul kui on täidetud kaks tingimust kolmest: - müügitulu üle 1 mln euro, - varad kokku üle 0,5 mln euro, - keskmine töötajate arv üle 15. Kontroll (valitsev mõju) - võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle. Oluline mõju - võime osaleda investeerimisprojekti (sidusettevõtte) finants- ja äritegevust puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli nende otsuste üle. Vähemusosalus - see osa tütarettevõtte aruandeaasta puhaskasumist või kahjumist ja
osapoolelt tagasi saldokinnitus. Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s. Lisas ,,nõuded ostjate vastu" kirjutatakse bilansi rida täpsemalt lahti. Eraldi tuuakse välja nt ostjatelt laekumata arved, ebatõenäoliselt laekuvad arved, nõue osaniku vastu, maksude ettemaksed ja tagasinõuded, laenu-, intressinõuded, ettemaksed jne. Arve kohustuslikud rekvisiidid: arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; müüja nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; ostja nimi ja aadress; ostja KMKR number; kauba või teenuse nimetus ja kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasema kauba või teenuse osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
Ehitusettevõtet Nordecon ja Merko. Uudistest kõlab, et majandus on pöördunud tõusule, kuid kui vaadata nende kahe suurima ehitus ettevõtte dividendide maksmist, siis võiks hetke olukorra kohta tekkida palju küsimusi. Kas ehituses on halvimad ajad möödas ja firmade näitajad on paranenud või mitte? Järgnevas töös analüüsime ühte nendest Nordeconi. Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata. Ehitusettevõte Nordecon eatas börsile, et teenis eelmisel aastal 5,3 milonit eurot kahjumit, mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest
32-33]. Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel: · Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest; · Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust [1 : 33]. 1.3 Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud [16]. 1.4 Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-
teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal, MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 3
............6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4. Majandusaasta............................................................................................................. 9 3. VARADE ARVESTUS...................................................................................10 3.1 Varade inventuur ....................................................................................................... 11 3.2 Kontoplaan................................................................................................................. 12 3
kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite omavahelisel usaldusel
taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4 1 Raamatupidamisseadus 2 RTJ 2 3 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt 4 RTJ 2 6
· kirjeldada lühidalt ettevõtte spetsiifikat; · koostada ettevõtte horisontaal-ja vertikaalanalüüs; · teostada finantssuhtarvude analüüs; · teha seoste analüüs ning kanda need joonistele; · teha üldistused ja soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Autorite püstitatud hüpoteesi kohaselt on Estravel AS majanduslikult edukas ning jätkusuutlik, mis väljendub suures müügitulus ning väga heas ärikasumis. Analüüs põhineb ettevõtte 2009., 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruannetel, mis on võetud andmebaasist AGENT. Töö kirjutamisel toetutakse finantsjuhtimise aines õpitud teoreetilistele teadmistele, ettevõtte koduleheküljele ning finantsalasele kirjandusele. Andmete töötlemiseks 3 kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt
ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952
..........8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne.......................................................
OÜ Maharaja ASP asub Raekoja platsil majas nr 13 ja töötab restorani Liisu juures nime all. Tegutsenud on see ettevõte alles 3 aastat. Liisu juures pakub Eesti toitu ja hubast kodust atmosfääri. Asukoha poolest on ta veidi halvemas seisus kui paljud teised Raekoja platsi söögikohad, kuna asetseb platsi tagumise osa nurgas. Siiski on suveperioodil nende terrass peaaegu alati rahvast täis. Maharaja ASP müügikäive oli 2010. aastal üle 1,7 miljoni krooni. OÜ Ultex Haldus tegeleb majandusaasta aruande kohaselt toitlustusteenuse pakkumisega ja renditud kinnisvara üürile andmisega. OÜ Ultex Haldus töötab samuti Raekoja platsis majas nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne,
Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763 Lühiajalised kapitaliremondikohustused 673 Kokku laenukohustused 55436 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 3429 Võlad tarnijatele 446254 Muud lühiajalised võlad 5927 Maksuvõlad 118555 Viitvõlad(aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele 11902 Intressivõlad 17 Muud viitvõlad 12 Kokku viitvõlad 11931
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised
hakatud otsima meetodeid, kuidas kajastada keerulisi bioloogilisi protsesse varade arvestamisel ja aruandluses. Põllumajanduslik raamatupidamisarvestus on eripärane, kus tavaprintsiibid ettevõtte varade hindamisel ei anna täpset ülevaadet. (Blank, 2011, lk 3) Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. See tähendab aga , et raamatupidamislikul kajastamisel ja hindamisel ei anna paljudel juhtudel nn tavaettevõtte arvestusprintsiipide rakendamine põllumajandusettevõtte varadest ega finantspositsioonist kõige täpsemat ülevaadet. (Vooro, 2011, lk 5) Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vastatavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Uurimise alla võetakse järgmised küsimused:
Hollandita ICT Support OÜ müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes näitab seda, et kuigi müügitulud on olnud nelja aasta lõikes stabiilselt head, siis tulud Soomest ja Hollandist ei mänginud märkimisväärset rolli ettevõtte tuludes. Näha on seda, et kuigi tulusid saadi 2011. aastal ka teistest riikidest, siis tol aastal oli müügitulu üks kehvemaid nende nelja aasta lõikes. 3 LIKVIIDSUSE ANALÜÜS Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte varad maksevahenditeks, et oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle
Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22 D 4501 104,29 Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 = 1,445 $ Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 6937,22 = 3468,61 Ostja tegelik võlg 5000 $ : 1,445 = 3460,21 Võlg on vähenenud 8,4 Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 6. Varud Varud on varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse). * Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades.
Kõikide näitajate põhjal võib ettevõtte hinnata stabiilseks, hoides bilansi tasakaalus ning liikudes vaikselt bilansimahu suurendamise suunas. Sellisel viisil jätkates on ettevõte tõusuteel. 5 Tabel 2.2. Bilansi vertikaalanalüüs 2009-2011 (eurot) Bilansi baaskirjed 31.12.09 % 31.12.10 % 31.12.11 % Raha 14296 5,60% 15734 6,00% 11948 4,60% Nõuded ja ettemaksed 11434 4,50% 12728 4,90% 20307 7,70% Varud 39405 15,50% 39385 15,10% 41973 16,00% Käibevara kokku 65135 25,60% 67847 26,00% 74228 28,30% Pikaajalised 5096 2,00% 5211 2,00% 5172 2,00% finantsinvesteeringud Materiaalne põhivara 173530 68,20% 176910 68,00% 173257 66,00%
kontodena c) tootmiskulud Saue linnutoidu tsehhis – see on tootmiskulude alakontoklass, siia kuuluvad samad kontod eraldi nagu eelnevas kontoklassis ainult, et arvestust peetakse eraldi osakonnana. d) amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Kontorit ja tehaseosa amortisatsiooniarvestuses ei eraldata. Sõiduautode amortisatsioon kajastatakse halduskulude all. e) palga ja puhkusetasude kontod – siia kuuluvad palgakontod, kus arvestust peetakse tootmise-, halduse-, turustuse-, ja külmutusetöötajate palkadel ning haigushüvitise osas ja ka maksude kulude kontod – nendel kontodel peetakse arvestust erisoodustuse tulumaksu, erisoodustuse sotsiaalmaksu, sotsiaalmaks palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed. Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude
annaabi.ee 
