Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused (1)

Epohhiloovaks meheks Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel (Handbuch für angehende Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsi­printsiibi täiuslikkuseni. Temale tuginesid saksa arhiivid ja arhivaarid (sh Tallinna Linnaarhiiv).

• Dünastiline arhiiv (Hausarchiv) – valitseva dünastia perekondade kohta käivad dokumendid;
  
• Riigiarhiiv (Stadtsarchiv) – välispoliitilised, diplomaatilised lepingud ;
  
• Maa-arhiiv (Landesarchiv) – sisemine haldus, maksumajan­dus, kohtud.
  

• Nt arhiivide eraldumine raamatukogust. 1862 – Wilhelm Wattenbach esines tööga arhiivide ja raamatu­kogude spetsiifilistest erinevustest.
  
• Aastatel 1875-1895 kujunes arhiivist välja teadusasutus. Preisi direktor Hein­rich von Sybel töötas arhiivile välja ka Preisi salajase arhiivi tööees­kirjad.
  

• Juhtiv provenientsiprintsiibi juurutaja Saksa­maal oli Max Lehmann.
  

Mõningasest kriitikast hoolimata jäi provenientsiprintsiip arhiivinduses kandvaks ja on seda tänini, täiustatud kujul. Max Lehmanni täiendus on sõnastatud struktuuri­print­siibina – lahtiseletatuna, et ei respekteerita mitte ainult fondide terviklikkust (fonde ei lõhuta allikaliikide kaupa), vaid respektee­ritakse ka fondide sisemist korraldust ehk struktuuri, ülesehitust. Seda on nimetatud ka provenientsiprintsiibi korollaa­­riks (= lisand , tõestusest järelduv väide).

• 1711 – loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan)
  
• 1712 – ka Senati arhiiv. Võeti kasutusele termin “arhiiv”.
  
• 1715 – moodustati kolleegiumid, uued valitsemisorganid seniste prikaaside asemel. Vanade prikaaside paberid saadeti Senati arhiivi.
  

• enne 1917. a revolutsiooni
  
• pärast 1917. a revolutsiooni
  

• N Liidu keskarhiivid (2 perioodi ORKA (Oktoobrirevolutsiooni Keskarhiiv) ja RAKA (Riiklik Ajaloo Keskarhiiv);
  
• vabariikide keskarhiivid (2 perioodi);
  
• oblastiarhiivid (2 perioodi);
  
• rajooniarhiivid, neid tavaliselt ei jagatud, neis puudus vanem osa.
  

• üleliidulise tähtsusega;
  
• vabariikliku tähtsusega;
  
• kohaliku tähtsusega.
  

• sõjaajaloo arhiiv;
  
• kaitseministeeriumi arhiiv;
  
• sõjalaevastiku keskarhiiv;
  
• siseministeeriumi arhiiv;
  
• rahvamajanduse keskarhiiv jne.
  

• tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv,
  
• fono- ja filmiarhiiv.
  

• Umsiedlung . 1939. a kuulutati Eestis arhivaalid rahvuslikuks rikku­seks, moodustati kultuurivarade ekspertkomisjon, tolli pandi valvama arhivaarid, et mõisate arhivaale Eestist ära ei viidaks.
  
• Nõukogulikud ümberkorraldused 1940.
  

• empiiriline (kogemuslik) lähenemine
  
  • arhiivitöö praktikast tuletati metoodikad
    
• arhiivindus kui kirjeldav distsipliin
  
  • teemaks ei olnud nt hindamine, juurdepääs
    
• imperatiivsetena rakendati positivistlikke arusaamu
  
  • eesmärgiks on faktide kogumine mitte kontseptsioonide lihvimine
    

• Dokumentide hulga meeletu kasv ja arhiiviväärtusega teabe samaaegne suhteline vähenemine dokumentide koguhulgas
  
  • 1934…1943 Ameerika Ühendriikide föderaalarhivaalide aastane juurdekasv kümnekordistus 60 000 … 600 000 rm
    
• Arhiivitöö põhieesmärgid teisenesid
  
  • Margaret Cross Norton (1944): Arhiivitöö põhirõhk on nihkunud dokumentide säilitamiselt valiku tegemisele, missuguseid dokumente säilitada
    
• Põhja-Ameerikas tekkis dokumendihalduri (records manager ) elukutse
  
• muutus arusaam arhiivide tähtsusest
  
  • hävitatud ja röövitud arhiivid
    
  • omandiküsimused
    
  • aatomisõja oht jne
    
• uus tehnoloogia - mikrofilmimine
  
• American dream
  
  • Ameerika Arhivaaride Ühingu president ja USA riigiarhivaar Solon J. Buck rahvusvaheliseks liidriks
    

• rahvuslik kultuuripärand on lahutamatu osa rahvusvahelisest kultuuripärandist
  
• mistahes päritoluga uurijale tuleb tagada juurdepääs ükskõik millisele rahvuslikule arhiivile
  

• Raskuskese ajaloouurimiselt arhiivindusele, sest muutus ühiskond:
  
  • organisatsioonilised ja tehnoloogilised muutused, sh muutused dokumendihalduses
    
  • uued dokumenditüübid
    
  • dokumendihulga kasv ja hindamisprobleemide teravnemine
    
  • ajaloouurimise meetodi ja sisu muutumine
    
  • arhivaari kutseprofiili muutumine
    
  • arhiivindusliku maastiku mitmekesistumine: äriarhiivid, parlamentide arhiivid, poliitiliste parteide arhiivid, meediaarhiivid tekkisid klassikaliste riigi- ja kirikuarhiivide kõrvale
    

• Koondab 190 riiki ja territooriumi
  
  • suurimaid rahvusvahelisi organisatsioone maailmas
    
  • valitsusteväline, st professionaalne ja mitte poliitiline
    
• 1948 ICA asutamine UNESCO egiidi all
  
  • 1950 Pariisis I kongress
    
• Peamised tegutsemissuunad
  
  • maailma dokumentaalse kultuuripärandi säilitamine ja kasutamise tagamine (laiendamine)
    
  • arhivaaride ja arhiivide rahvusvahelise koostöö edendamine
    
  • arhiiviteooria arendamine
    
  • arhiivistandardite arendamine ja levitamine
    
  • arhiivitöö edendamine arengumaades
    

• Primaarne väärtus - dokumendilooja jaoks
  
• Sekundaarne väärtus - hilisema kasutaja jaoks
  
  • Tõestusväärtus (evidential value ): arhiivimoodustaja funktsioonid, struktuur, tegevusprogrammid, poliitika, otsustamise mehhanism
    
  • Teabeväärtus (informational value): dokumendi sisu, mis on arhiivimoodustaja põhitegevuse aspektist ebaoluline
    

• Arhiivid pole ainult üksikutele, eksklusiivse teadusuurimise jaoks
  
  • meedia lisandub kasutajaskonda
    
• 1966 ICA erakorraline kongress Washingtonis
  
  • Prantsuse revolutsiooni aegse seadusandluse (vaba juurdepääs arhiividele) nn rahvusvaheline ratifitseerimine
    
  • töögrupid juurdepääsupiirangute probleemi käsitlemiseks ja mikrofilmide kasutamiseks publitseerimisvahendina
    
• 1968 ICA Madridi kongressi soovitused
  
  • juurdepääsualaste regulatsioonide analüüs kõikides riikides, et eemaldada liigsed piirangud
    
  • viivitusperiood dokumendi tekke ja kasutamise vahel mitte üle 30 aasta
    
  • soovituslik suletuse ülempiir sensitiivsetele dokumentidele – 80 aastat
    
  • avalike ja eraarhivaalide ühtmoodi käsitlemise printsiip
    
  • kodu- ja välismaiste uurijate võrdse kohtlemise printsiip
    

• Aluseks muutused ühiskonnas – individualismi tõus
  
• Murdepunktiks OECD Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni) soovituslik juhis 1980
  
  • automatiseeritud andmetöötlus muudab maailma
    
  • tähelepanu tuleb pöörata inimõiguste riivele, isikuandmete ebakorrektsele säilitamisele, andmete õigustamatule avalikustamisele
    
  • 1981järgnes Euroopa Nõukogu konventsioon isikute kaitsmisest seoses isikuandmete automatiseeritud töötlemisega
    
    • isikute õiguste kaitse ja põhivabaduste laiendamine, eriti privaatsuse respekteerimine
      
    • delikaatsete isikuandmete täpsem defineerimine
      
• Juurdepääsu reguleerivad seadused:
  

• Infotehnoloogia tõus ja sellega seonduv väljakutse
  
  • kas arhivaare tabab voorimeeste saatus?
    
  • millist professionaali vajatakse (digitaal)dokumentide käsitlemiseks ja alleshoidmiseks?
    
  • millised peavad olema arhivaari uued kutseoskused?
    
• Arhiivi olemuse muutumine
  
  • dokumendi muutumine
    
  • elukutse muutumine
    
  • kasutajaskonna muutumine
    

• Digitaalarhiivi loomine
  
  • üleminek kestab
    
  • põhiprobleemiks riist - ja tarkvara kiire vananemine (uuenemine)
    
  • dokumentide mitmekesisus kasvab
    
  • autentsus
    
• Virtuaalne arhiivi uurimissaal VAU
  
  • Arhiivi vaade
    
    • Üldinfo selle kohta, mis on VAU, kelle jaoks on VAU, mida VAU sisaldab jne.
      
    • Tasulised teenused ( teatised , koopiad, veebipood ) ja tasuta teenused (küsimused)
      
    • Abitekstid, millega üritatakse kasutaja eesmärke aimata ja neile lahendusi pakkuda: tüüpprobleemid – tüüplahendused.
      
    • Viited arhiivi rakendustele – andmebaasid , digiteeritud materjal jne.
      
    • Uudised, pressiinformatsioon, uuendused VAU keskkonnas jne.
      
  • Personaalne vaade
    
    • Kasutajakonto: Iga kasutaja saab muuta oma isiklikke andmeid, mis ta registreerudes esitas, saab vahetada parooli , muuta teatud seadeid, vaadata oma tellimuste ajalugu jmt.
      
    • Lingimärkmik: Iga kasutaja saab salvestada viiteid konkreetsetele VAU lehekülgedele, mida ta enda jaoks oluliseks peab. Kui neil lehekülgede sisu uueneb, ilmub lingi juurde vastav märge
      
    • Andmebaasid: Iga kasutaja saab vastavalt etteantud standardile ja mahupiirangule koostada ise andmebaase ja neid teiste kasutajatega jagada.
      
  • Sotsiaalne vaade
    
    • Foorum: VAU kasutajad saavad üksteist ise aidata
      
    • Kasutajate andmebaasid: Kasutajate poolt loodud ja avalikustatud andmebaasid, milles sisalduvate andmete
      

• Arhivaalide hindamisel lähtub avalik arhiiv arhivaalide:
  1) kasutatavusest avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste või kohustuste tagamisel ;
  2) tõestus- ja informatsioonilisest väärtusest;
  3) ajaloolisest ja kultuuriväärtusest;
  4) välistunnustest, seisukorrast ja korrastatusest;
  5) teiste arhivaalidega olemasolevatest seostest;
  6) dokumendi säilitustähtajast.
  

• 1) arhivaali vastuvõtmisel arhiivi
  
• 2) arhivaali säilitustähtaja möödumisel;
  
• 3) riigiarhivaari otsusel
  

• 2. Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave.
  
• 3. Teave, mis kajastab välissuhteid ja riigikaitse juhtimist.
  
• 4. Teave, mis kajastab riikliku poliitika väljakujunemist, otsuseid ja tegevust peamistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonna-alastes valdkondades.
  
• 5. Kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi väljendav teave.
  
• 6. Teave riikliku poliitika mõjust üksikisikutele, inimkooslustele, ning ühiskondlikule ja looduskeskkonnale.
  
• 7. Dokumenteeritud teave, mis oluliselt täiendab teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskonna - inimeste ja inimkoosluste kohta, sh ka eraisikute valduses olevad arhivaalid.
  
• 8. Erinevate valdkondade teadusuurimiseks vajalik teave.
  

• materjal (paber papp , liim jne)
  
• konstruktsioon (rull, köide, koodeks jne)
  
• kujundus (gooti, renesanss jne)
  
• vorming (info esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis)
  
• kaudne info(Kogunenud dokumenti tema “eluea” vältel)
  

• Ennetav säilitamine (kaudne)
  
• Korrektiivne säilitamine (otsene, aktiivne)
  
• Info uuendamine
  
• Ei tee midagi
  

• temperatuur
  
• õhuniiskus
  
• valgus
  
• saasteained
  
• biokahjustajad
  
• vibratsioon
  
• elektromagnetväljad