mahulist uurimistööd. Arhiiv teavitab päringu esitajat asjaoludest, mille tõttu pole päringu menetlemine võimalik. Seaduses või selle alusel sätestatud avaliku ülesande täitmiseks või avalikku huvi silmas pidades võib arhivaale anda tähtajaliseks kasutamiseks väljaspool arhiivi. Arhivaalide kasutaja väljaspool arhiivi hoiab ära arhivaalide sattumise kolmandate isikute valdusesse. Isikuandmekaitse seadus ja arhiivindus: Andmekaitse Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi. Algse korra austamise printsiip / registratuuriprintsiip: arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus
Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi. Asutuse arhiiv- arhiiv, kus säilitatakse dokumente nende üleandmiseni riiklikule säilitamisele. Asutuse arhiivi seisukorra eest vastutab asutuse juht. Asutuse arhiiv Asutuse arhiivitöö korraldatakse põhimäärusele vastavalt. Selles määratakse kindlaks arhiivi õiguslik seisund. Arhiivi ülesanded on : 1. Dokumentide vastuvõtt säilitamiseks 2. Säilivuse tagamine
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
Käskkiri- on korraldav dokument lahendamaks asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Vormistatakse üldplangile ühes eksemplaris. Käskkirjal kuupäev ja nr ei trükita, vaid sõnadega välja. Käskkirja täitmist jälgib koostaja. Käskkirja saab muuta või kehtetuks tunnistada sama ametiisiku või kõrgemalseisva ametiisiku uue käskkirjaga, märge tehakse käskkirja viimases osas. Kirjad jagunevad: algatuskirjad, vastuskirjad, kaaskirjad. ARHIIVINDUS Reguleeriv seadusandlus: Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiiviseadus sätestab: *Dokumentide hindamise *Arhivaalide kogmise ja säilimise *Arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise korraldamise *Vastutuse arhivaalide kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest *Rahvusarhiivi ja KOV arhiivi tegevus alused Arhiivieeskirjas: *Täpsustatakse dokumentide hindamist *Arhivaalide säilitamist avalikku
kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud
dokumentide loetelu) *Poolaktiivne (kuni 2 a) Dokumendid on asjaajamise töötajate käes, perioodi lõpul antakse alatise ja pikaajalise (üle 10 a) säilitustähtajaga sokumendi üle organisatsiooni arhiivihoidlasse (arhivaalide loetelu) *Passiivne dokumendid on hoiul organisatsiooni arhiivihoidlas kuni üleandmiseni arhiiviasutusele. (arhibaalide loetelu, nimistu) Dokumendi elukäigust nähtub, et asjaajamine ja arhiivindus on ühe tervikliku protsessi teineteisega lahutamatult seotud osad. Dokumendisüsteemi osad: Dokumendid (Asutuse tegevuse käigus loodud või saadud dokumendid toimingud (Dokumendihalduse toimingud) tehnoloogia (digitaalsete dokumentide loomise ja haldamise tarkvaraline rakendus, mis võimaldab dokumentide sisu ja versioonide haldamist ehk dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia) inimesed (susteemi kasutajad e dokumentide haldamises osalevad inimesed)
· Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine
Loomine/saamine → registreerimine → kasutamine/hoidmine → hävitamine/üleandmine 10. Mis moodustab organisatsiooni dokumendisüsteemi Süsteemi kasutajad, dokumendid, dokumendihalduse toimingud, elektrooniline dokumendihaldussüsteem 11. Nimeta kirja esitlusvormi on väljad (EVS 882-1:2013): Tekstiväli, kirjapeaväli, adressaadiväli 12. Mitmendal sajandil arenes välja dokumendihaldus kui distsipliin ja millisest distsipliinist 20. saj, arhiivindus 13. Milliste kriteeriumite alusel hinnatakse dokumentide väärtust (kaks peamist) Tõestusväärtus, teabeväärtus 14. Millised on dokumendi kohustuslikud elemendid (TKTA) Autor, kuupäev, tekst, allkirjastaja 15. Mis on dokumendisüsteem (EVS-ISO 15489-1:2017) Infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs 16. Mida reguleerib kirjastandard EVS 882:1-2013
Kõige raskem oli jõuda ühiskonna enda alusdokumentideni, samuti jõuavad autorid järeldusele, et Eesti NSV arhiividesse oli lihtsam pääseda kui nõukogude arhiividesse üldiselt ning, et Tartus oli tegemist liberaalsema suhtumisega arhiivikasutajatesse kui Tallinnas, kuhu oli koondati enamus erifonde. Juurdepääsupiirangutest NSV Liidus ja Venemaal. 1917. aasta oktoobripöörde järel oli uues võimu üheks eesmärgiks senise arhiivisüsteemi ülevõtmine ning nõukogulik arhiivindus hakkas lähtuma 1918. aastal vastuvõetud arhiivisüsteemi reorganiseerimise dekreedist. Nõukogude arhiivisüsteemi jäi iseloomustama juurdepääsmatus suurele osale arhiiviainesele ning see jäi püsima ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aasta. Teoses antakse ülevaade juurdepääsust NSV Liidu ja nüüdisaegse Venemaa arhiivindusest, tuginedes Venemaal viimastel aastatel ilmunud uuemale kirjandusele ning jõutakse üldistavale järeldusele.
elanud hõimud. https://et.wikipedia.org/wiki/Tacitus 1. Dokumendid e ürikud Eestis vanim säilinud kirjalik mälestis on paavsti legaadi (saadiku) Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. Selle ürikuga kuulutas ta Tallinnas välja Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse, millega kõigil soovijatel lubati oma varandust vabalt kirikule annetada https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on · Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnas olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast · Eesti Ajalooarhiivis olev Taani kuninga Erik IV poolt välja antud ürik kirikukümnise kohta, dateeritud 1240. aasta 24. juuniga. Suur Eestimaa nimistu hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel
· Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda 23
RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele juurdepääs on piiratud tulenevalt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» 31. Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus (DVK)? Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a. 32. Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus? Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 33.Nimeta Rahvusarhiivi juhiseid ning mida need vastavalt reguleerivad. (http://www.ra.ee/et/juhised-4) Ohuplaani koostamine - Arhiivides, muuseumides, raamatukogudes jt asutustes säilitatavad kultuuriväärtused on erinevate looduslike ja inimtekkeliste ohtude (tuli, suits, veeõnnetused jne) tõttu kergesti kahjustatavad. Selleks, et avariisid ja õnnetusi ära hoida või nendega
Kirjalikud allikad kroonikad, reisikirjad, mitmesugused 18.-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne. Allikad annavad infot maastike kohta vaid väga kaudselt Käsikirjalised materjalid: dokumendid, mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest
paljude infoinstitutsioonide infoga seotud tegevusi. (Borgman 1999) Digitaalraamatukogu kui ... · kui organisatsioon · kui infokeskkond · kui tulevik Virtuaal/digiraamatukogude dimensioonid: · kogukondlik mõõde · tehnoloogiline mõõde · teenuste mõõde · sisu mõõde Digiraamatukogude põhivaldkonnad (Carol Tenopir): · Uurimis- ja arendustegevus (Research & development) · Säilitamine ja arhiivindus · Haridus · Teaduskommunikatsioon Digitaalraamatukogude tüübid : (G. G. Chowdhury & S. Chowdhury 2003) Varajased digitaalraamatukogud · - ELINOR · - Mercury Electronic Library · - CORE · - TULIP · - eLib (http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/ ) · - Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org/ ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid rahvusraamatukogudes · - THOMAS ( http://thomas.loc.gov )
teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2.1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad
lõhkuda. Asutuste dokumentide riiklik arhiivi andmine on alati olnud allutatud mingile korrale, kuid avaliku ja erasektori puhul hakkab silma suur ebaühtlus ja stiihia. Eriti vähe on jõudnud arhiividesse dokumente Eesti taasiseseisvumise aastaist, sh poliitiliste parteide ja liikumiste kohta. Viimase kümne-viieteistkümne aastaga on olukord arhiivides tundmatuseni muutunud, seda nii arhiivide majanduslikes võimalustes, töökorralduses kui ka uurijate teenindamise kvaliteedis. Kaasaegne arhiivindus seisab silmitsi kahe väljakutsega: tuleb rahuldada avalikkuse üha kasvavat huvi arhiivides talletatava järele, peab tagama informatsiooni pikaajalise säilimise. Sellest tulenevalt loodi veebikeskkond Digisisu, kuhu kavatsetakse koondada enim kasutatavad Rahvusarhiivi allikad. Oma arhiivid on ka paljudel väliseesti organisatsioonidel, mis on moodustunud peamiselt pagulaste arhiividest.27 Alates 1990. aastate algusest on Rahvusarhiivi üle antud hulgaliselt
kaheksateistkümnendal sajandil "dokumentide usaldusväärsuse ja autentsuse tõendamise eesmärgil." Sajandite jooksul on see arenenud "väga keerukaks ideede süsteemiks dokumentide olemuse kohta, nende tekke ja ülesehituse kohta, dokumentide seoste kohta nendega ühendatud tegevuste ja isikutega ning nende organisatsioonilise, sotsiaalse ja legaalse kontekstiga." Kui diplomaatika vaatleb dokumente üksikolemitena, siis "arhiivindus uurib neid kui hulki, analüüsib nende dokumentaalseid ja funktsionaalseid vastastikuseid seoseid ning uurib viise, kuidas on võimalik dokumente koos kõigi nende seostega kontrollida ja edasi anda." 27. Faleristika on rinnamärkide (sealhulgas ordenite, teenetemärkide ja medalite) uurimine ja kogumine. Faleristika uurib ühelt poolt autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, ühiskondlikke nähtusi, mis põhjustavad autasude
sajandil "dokumentide usaldusväärsuse ja autentsuse tõendamise eesmärgil." Sajandite jooksul on see arenenud "väga keerukaks ideede süsteemiks dokumentide olemuse kohta, nende tekke ja ülesehituse kohta, dokumentide seoste kohta nendega ühendatud tegevuste ja isikutega ning nende organisatsioonilise, sotsiaalse ja legaalse kontekstiga." Kui diplomaatika vaatleb dokumente üksikolemitena, siis "arhiivindus uurib neid kui hulki, analüüsib nende dokumentaalseid ja funktsionaalseid vastastikuseid seoseid ning uurib viise, kuidas on võimalik dokumente koos kõigi nende seostega kontrollida ja edasi anda." 27. Faleristika on rinnamärkide (sealhulgas ordenite, teenetemärkide ja medalite) uurimine ja kogumine. Faleristika uurib ühelt poolt autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, ühiskondlikke nähtusi, mis põhjustavad autasude asutamist,
teabega. 30. see aeg, kui päevakorrale tõuseb mastaapne rahvavaenlaste vastane võitlus. Selleks, et need rahvavaenlased paika panna tuli ühiskonna kohta teavet kogu. Arhivaari ülesandeks oli välja otsida kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja. Arhiiv oli nõukogude ühiskonnas reziimne asutus, see tähendas seda, et arhiivis oli miilitsa valve, see oli asutus, kus nö tavaline käitumismudel ei toiminud ja tõi kaasa ka selle, et suur osa arhiiviainest oli salastatud, oli üks osa materjalist, mida pm ei olnud üldse võimalik uurimise seisukohalt kasutada, siis selline dokumentatsioon,
annaabi.ee 
