Vastus leiad õppematerjalist: Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused

Kui dokumendid on hävitatud 3 Mida peab arhiivimoodustajate liigitusskeem sisaldama?

Vastus leiad õppematerjalist: Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused

Kui need erinevad 4 Nimeta liigitusskeemi tasandeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused

Mis ei ole pikem kui 10 aastat 11 Nimeta arhiivikorrastamise põhimõtteid?

Vastus leiad õppematerjalist: Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused (0)

Kutsekool - Muu - Asjaajamiskord

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millega miks kuidas?
Kuidas ja kui kaua hoitakse dokumente asutuses?
Mida peab sisaldama dokument ülevaade arhiivi koosseisust�?
Kui dokumendid on hävitatud 3 Mida peab arhiivimoodustajate liigitusskeem sisaldama?
Kui need erinevad 4 Nimeta liigitusskeemi tasandeid?
Milline asutus kooskõlastab liigitusskeemi?
Mis on dokumentide hindamise eesmärgiks?
Millal toimub dokumentide hindamine?
Milliseid dokumente nõuab avalik arhiiv hindamise läbiviimisel?
Millal antakse arhivaalid üle avalikku arhiivi?
Mis ei ole pikem kui 10 aastat 11 Nimeta arhiivikorrastamise põhimõtteid?
Millised on arhiivikorrastmise tasandid?
Mis on arhiivikirjeldamise eesmärk?
Mis on nimistu Kes selle kooskõlastab?
Mis on ohuplaneering ja milleks seda vaja on?
Kuidas on võimalik arhivaale kasutada?
Mis on arhiiviteatis?

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused

Rahvusarhiiv , selle struktuur, põhilised ülesanded.
Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse.

Õigusaktid , mis reguleerivad arhiivihaldust.
Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on
seadustest :
•Arhiiviseadus
•Avaliku teabe seadus
•Isikuandmete kaitse seadus
•Digitaalallkirja seadus
•Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
•Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus
ja määrustest:
•Asjaajamiskorra ühtsed alused
•Arhiivieeskiri

Paberkandjal dokumentide ettevalmistamine arhiivi üleandmiseks (füüsiline korrastamine)
Arhivaalide üleandmise toimingud
Arhivaalide üleandmise eeldus on, et dokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Üleandmisel pakub rahvusarhiiv nii vahetuid nõuandeid ja juhendamist kui ka juhiseid - vaata näiteks juhist Arhivaalide üleandmine . http://www.ra.ee/public/Juhised/yleandmine.pdf

Arhiivihoidla, arhiiviruum.

Ohuplaan , selle koostisosad.
Ohuplaan lähtub koostaja vajadustest . Ohuplaanis nähakse ette vähemalt:
1) tõenäolised ohuallikad ;
2) arhivaalide kaitsmise, päästmise ja taastamise meetmed iga võimaliku ohu korral;
3) personali tegutsemine ohu korral;
4) vahendid ja ressursid ohu vältimiseks ja õnnetuse tagajärgede kõrvaldamiseks.

Dokumentide hävitamine, millega, miks kuidas?
Asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga.
Dokumentide hävitamine
§ 13. Dokumentide eraldamine hävitamiseks
(1) Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata.
(2) Arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui dokumentide arhiiviväärtus või selle puudumine pole varem välja selgitatud .
(3) Asutus võib dokumendi teabekandja hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle viidud teisele teabekandjale. Üleviimise protseduur , teostaja, aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus, usaldusväärsus , terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud.
Dokumente võib hävitada purustamise teel või põletamise teel.
Mõisted.
Läbi töötada:
Arhiivieeskiri- Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri ) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt.

Olulisemad punktid eeskirjast:

Kuidas ja kui kaua hoitakse dokumente asutuses?
Dokumente hoitakse alles kuni säilitustähtaja lõpuni või avalikku arhiivi üleandmiseni liigitusskeemist tulenevate sarjade kaupa.

Mida peab sisaldama dokument „ülevaade arhiivi koosseisust“?
1) funktsiooni nimetust ;
2) sarja kehtivat ja varem kehtinud tähist, nimetust ja säilitustähtaega;
3) viidet avaliku arhiivi hindamisotsusele, kui dokumendid on hinnatud;
4) sarja koosseisu kuuluvate toimikute või muude üksuste kogust, pealkirju, piirdaatumeid ja asukohti;
5) viidet hävitamisaktile, kui dokumendid on hävitatud.

Mida peab arhiivimoodustajate liigitusskeem sisaldama?
1) asutuse nimetust;
2) funktsiooni nimetust ja selle tähist;
3) sarjade nimetusi ja nende tähiseid .
(4) Arhiivimoodustajate liigitusskeem peab põhifunktsioonide osas sisaldama lisaks:
1) funktsiooni kirjeldust (tegevused või tööprotsessid , mida tehakse funktsiooni täitmiseks);
2) volitust funktsiooni teostamiseks ehk viidet õigusakti(de)le;
3) sarjade nimetused ja tähised eelmises liigitusskeemis, kui need erinevad.

Nimeta liigitusskeemi tasandeid?
1) funktsiooni tasand;
2) sarja tasand.

Milline asutus kooskõlastab liigitusskeemi?
Avalik arhiiv

Mis on dokumentide hindamise eesmärgiks?
eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus.

Nimeta vähemalt 4 dokumentide hindamiskriteeriumit.
Dokumentide hindamisel lähtub avalik arhiiv:
1) asutuse või isiku olulisusest ja positsioonist ühiskonnas ja avaliku halduse hierarhias ;
2) asutuse või isiku funktsioonidest ja muust dokumentide kontekstist;
3) dokumentide uurimispotentsiaalist;
4) dokumentides oleva teabe unikaalsusest ja autentsusest;
5) dokumentide olulisusest avaliku võimu teostamisel ja isikute õiguste või tehingute tõendamise vajadusest;
6) kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega;
7) dokumentide ajaraamist, millest need pärinevad või mida need käsitlevad;
8) kogumistraditsioonist;
9) dokumentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest;
10) juurdepääsutingimustest;
11) asutuse või isiku või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele;
12) dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või avaliku arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest.

Millal toimub dokumentide hindamine?
(1) Hindamine toimub:
1) arhiivimoodustajate väljaselgitamisel;
2) arhivaalide väljaselgitamisel;
3) arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmisel.

Milliseid dokumente nõuab avalik arhiiv hindamise läbiviimisel?
1) liigitusskeemi;
2) ülevaate arhiivi koosseisust;
3) eri aegadel kehtinud liigitusskeemide vahelised seosed;
4) tehnilise dokumentatsiooni hinnatavate dokumentide haldamiseks kasutatud riist- ja tarkvara kohta, dokumentide säilitamise toimingute ja kasutajate kohta;
5) andmekogude struktuuri ning digitaaldokumentide failide näidised;
6) asutuse põhimääruse või põhikirja;
7) arhiivinimistu või hävitamisakti kava;
8) muud hindamise läbiviimiseks vajalikud andmed.

Millal antakse arhivaalid üle avalikku arhiivi?
(1) Andmekogu avalikule arhiivile üleandja ja üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös avaliku arhiivi ja andmekogu vastutava töötlejaga.
(2) Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini.
(3) Arhivaalide Rahvusarhiivile üleandmise tähtaja pikendamiseks esitab arhiivimoodustaja riigiarhivaarile taotluse, milles märgib ära:
1) kõnealuste arhivaalide koosseisu;
2) põhjenduse üleandmise tähtaja pikendamiseks;
3) ettepaneku uueks üleandmise tähtajaks, mis ei ole pikem kui 10 aastat.

Nimeta arhiivikorrastamise põhimõtteid?
Arhiivikorrastamise põhimõtted
(1) Arhiivikorrastamisega võimaldatakse:
1) arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi;
2) arhivaalide säilimine avalikus arhiivis;
3) arhivaalide kasutamine avalikus arhiivis.
(2) Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks, olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast.

Millised on arhiivikorrastmise tasandid ?
Korrastustasandid
(1) Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peamised korrastustasandid on:
1) arhiivi tasand;
2) sarja tasand;
3) säiliku tasand.

Nimeta paberarhivaalide korrastamise etapid avalikku arhiivi üleandmisel?
Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine
(1) Paberarhivaalide korrastamisel avalikku arhiivi üleandmiseks:
1) võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest;
2) eemaldatakse mittearhiiviaines ning paberiga kontaktis olevad metallkinnitid;
3) järjestatakse arhivaalid kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel;
4) lehed nummerdatakse pehme grafiitpliiatsiga;
5) lehed ja ümbrised kuivpuhastatakse;
6) lisatakse arhiivipüsivast dokumendipaberist leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje leht säiliku lõppu;
7) lehed paigutatakse lahtiselt arhiiviümbrisesse või kinnitatakse köitepaeltega arhiivimappi või -kaantesse ja paigutatakse arhiiviümbrisesse.
(2) Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi, säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt avaliku arhiivi nõuetele.
(3) Kahjustunud paberarhivaalide puhul konsulteeritakse edasise tegevuse osas avaliku arhiiviga.

Mis on arhiivikirjeldamise eesmärk?
Arhiivikirjeldamise eesmärk ja alused
(1) Arhiivikirjeldamisega luuakse arhiivimoodustaja arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldamisega võimaldatakse:
1) arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine;
2) juurdepääs arhivaalidele.
(2) Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heakskiidetud üldised rahvusvahelised kirjeldusstandardid:
1) ISAD (G): General International Standard Archival Description ;
2) ISAAR (CPF): International Standard Archival Authority Record for Corporate Bodies, Persons and Families .

Nimeta vähemalt kaks arhiivivormingut.
1) ISAD(G): General International Standard Archival Description;
2) ISAAR(CPF): International Standard Archival Authority Record for Corporate Bodies, Persons and Families.
pdf, doc, .rtf, .jpg

Nimeta arhiivikirjelduse tasandid?
Arhiiv kirjeldatakse järgmistel tasanditel:
1) arhiivi tasand, samal tasandil kirjeldatakse ka kollektsioon;
2) sarja tasand;
3) säiliku tasand;
4) arhivaali tasand.

Mis on nimistu? Kes selle kooskõlastab?
Nimistu on arhiivikirjelduste kogum. Nimistus esitatud arhiivikirjeldus kooskõlastatakse avaliku arhiiviga enne arhiivikorrastamise lõpuleviimist.

Mis on ohuplaneering ja milleks seda vaja on?
Ohuplaneering
(1) Avalik arhiiv ja § 1 lõikes 3 nimetatud arhiivimoodustaja teostab enda valduses olevate arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ohuplaneeringu.
(2) Ohuplaneeringu alusel koostatakse tegevuskava arhivaalide kaitseks, päästmiseks ja taastamiseks tõenäolistes ohuolukordades.
(3) Tegevuskava kehtestatakse ohuplaanina või mõne teise seadusest tuleneva ohutust ja päästetöid käsitleva akti osana .

Kuidas on võimalik arhivaale kasutada?
Arhivaalide kasutamise tagamine
(1) Arhivaalide kasutamiseks peab avalikus arhiivis olema uurimissaal või vastavalt sisustatud töökoht.
(2) Arhivaalide ja nende kasutuskoopiate kasutamiseks peab kasutaja olema registreeritud. Avalikul arhiivil on õigus nõuda isikut tõendavat dokumenti.
(3) Kasutuskoopia olemasolul väljastab avalik arhiiv koopia. Originaalarhivaali väljastamise üle kasutuskoopia olemasolul otsustab avalik arhiiv.

Mis on arhiiviteatis ?
Arhiiviteatis on päring (arhiividokumentide koopiate saamiseks või teabe andmine päringus püstitatud küsimuse kohta) kirjalikus vormis mis sisaldab;
1) päringu esitanud isiku nimi või asutuse nimetus;
2) päringu esitaja kontaktandmed ;
3) faktilised asjaolud , mille kohta teavet taotletakse.
Vastamise tähtaeg 1 kuu , arhiiviteatise väljastamise eest tasub päringu esitaja riigilõivu vastavalt „Riigilõivuseadusele”.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 18 allalaadimist

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused #1

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused #2

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused #3

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused #4

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused #5

Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

oopium123 Õppematerjali autor

Arhiivi kordamisküsimuste vastused

arhivaalid arhiivimoodustaja liigitusskeem avalik arhiiv rahvusarhiiv dokumendid arhiiviväärtus ohuplaneering

Sarnased õppematerjalid

docx

ARHIIVI ARVESTUSTÖÖ VASTUSED

Rahvusarhiiv Riigikantselei halduses olev valitsusasutus ehk arhiivinduse keskus Eestis. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kuluuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkonda. 4 Valgas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus. Eesmärk on luua õiguslikud tingimused üleminekul paberivabale asjaajamisele digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise,

Arhiivindus

docx

Arhiivindus

olemasolul allarhiivi nimetus, arhiivi piirdaatumid; koostamise aasta), sisukord (mille peamine osa on arhiivi-skeem), arhiivimoodustaja kirjeldus, arhiivi, sarjade ja nende allüksuste kirjeldused, ning säilikute loetelu. ARHIIVISEADUS Kehtiv arhiiviseadus alates 1998. aasta maist. Selle olulisemad eesmärgid: ,,segadusteaja" likvideerimine arhiivinduses ja Rahvusarhiivi loomine. Põhilised lähtekohad: tingimuste loomine digitaalse dokumendi-halduse ja arhiivinduse edenda-miseks, hindamine dokumendi elukäigu alguses, digiarhivaalide üleandmise tähtaeg arhiivi, arhiivin-duse efektiivsuse tõstmine, rahvusarhiivi nõustamis- ja kontrollifunktsioonide ülevaatamine ning juurdepääsutingimuste korrastamine. Arhiiviasutuse klassikalised funktsioonid: KOGUMINE, SÄILITAMINE, JUURDEPÄÄSu võimaldamine. Üleandmise tähtaeg. Hetkel 20 aastat, mis pole sobiv digitaaldokumentide jaoks - liialt suured

Ajalugu

docx

Arhiivieeskiri

Arhiivieeskiri 1. peatükkÜldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus). (3) Avalik õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või t

Allika?petus

docx

Arhiivinduse alused

hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine (tegevusala, mis käsitleb dokumentide säilitamist, kogumist, juurdepääsu tagamist.) Arhiivindus - Teadusharu, mis töötab välja tegevusala uurimise, korraldamise jne. Ajaloo abiteadus, mis käsitleb dokumentide kogumist, säilitamist, kasutamist ja trükis avaldamist. Arhiivindus hõlmab arhiivinduse teooria ja praktika, arhiivinduse ajaloo, arhiivinduse organisatsiooni jm. 2. Dokumentide hindamine ja hävitamine (eesmärk; hindamise kriteeriumid; protsesside kirjeldus) HINDAMINE( Asutuse vaates arhiivipidamise alla) Tähendab dokumentida arhiiviväärtuse kindlaks tegemist. Väärtus ühiskonna jaoks, teabe ja tõestusväärtus. Hindamine on arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. Hindamisega otsustatakse, millised dokumendid on osa kultuuripärandist ja mida

Arhiivindus

docx

Arhivaalide säilitamine passiivse elutsükli ajal

ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas ruumi jätku

Personalijuhtimine

docx

Dokumendi halduse eksamiks

Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti.ee kaudu vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

docx

Dokumendihaldus

15.saj esimesed dokumendiregistrid. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. 1935 esimene arhiiviseadus. 1990-ndate keskpaigast 2000ni elektroonilise dh arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. 2003 loodi Riigikantselei dok.halduse osakond. 2012 koordineerib avaliku sektori dh arengut Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. RIIKLIK KOORDINEERIMINE- DH arengu koordineerimispüramiid2012... MKM> Dokumndihaldusnõukogu> Ministeeriumid, maavalitsused >Ministeeriumite haldusala, KOV-id. MKM valitsemisalas on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; sellega tegelevad osakonnad Riigi infosüsteemide osakond- koordineerib riigi infosüsteemide arendamist ja riigi infopoliitika ja strateegia kujundamist informaatika

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

152

pdf

Rahvusarhiivi juhised

Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4

Rahvusarhiivi juhised

Rohkem sarnaseid