Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhivaal, arhiivid, arhivaalid, arhivaalide, arhiivindus, arhivaar, uurimis, dokumendid, arhiivis, arhivaari, revolutsioon, arhiivimoodustaja, kogud, ensv, järg, rahvusarhiiv, kogude, organisatsioon, kantselei, asjaajamise, riigiarhiiv, ametkond, prof, digitaal, ekspertiis, friedrich, arhiiviseadus, fondid, kirik, ões, rahvusarhiivi, ranke, direktor2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema
Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik
Edith Edovald Arhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. MÕISTE..............................................................................................................................4 2. AVALIKUD ARHIIVID.........................................................................................................4 3. RAHVUSARHIIV...................................................................................................................5 4. RIIGIARHIIV........................................................................................................................6 5. ERAARHIIV..................................................................................................................
ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides.
................................................ JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD NSV LIIDUS JA VENEMAAL..................................................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................................. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................. SISSEJUHATUS Umbes 460. aastal eKr asutati esimesed arhiivid. Arhiive hoiti antiikmaailmas põhiliselt templitesse. Vaid pühitsetud pääsesid ligi dokumentidele. Ristiusu levik tõi kaasa murrangu. Hakati tähtsustama ajalugu, uuriti religiooni ning tekkisid annaalid ehk kroonikad. Kirikute arhivaale hoiti kirikutes ja kloostrites. Seoses vastuvõetud arhiiviseadusega 1794. aastal algas uus ajastu arhiivide ajaloos. Riik pidi rahvuslike dokumentide juurdepääsu säilimise ja tagamise eest vastutama. Tekkis õigus uurida
Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv
reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. Paberkandjal dokumentide ettevalmistamine arhiivi üleandmiseks (füüsiline korrastamine) Arhivaalide üleandmise toimingud Arhivaalide üleandmise eeldus on, et dokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Üleandmisel pakub rahvusarhiiv nii vahetuid nõuandeid ja juhendamist kui ka juhiseid - vaata näiteks juhist Arhivaalide üleandmine. http://www.ra.ee/public/Juhised/yleandmine.pdf 4. Arhiivihoidla, arhiiviruum. 5. Ohuplaan, selle koostisosad. Ohuplaan lähtub koostaja vajadustest. Ohuplaanis nähakse ette vähemalt: 1) tõenäolised ohuallikad;
lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Avalik õigus ja Eraõigus. Sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid, ühe riigi sunninormide kogumik. ÕIGUSAKT juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakti liigid: üldakt ja üksikakt ARHIIV-asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum. Arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasut. AVALIK ARHIIV on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; ARHIIVIMOODUSTAJA on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. SÄILIK on korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada: ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; üksikarhivaalist (kiri, foto jne)
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave,
Rahvusarhiiv Riigikantselei halduses olev valitsusasutus ehk arhiivinduse keskus Eestis. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kuluuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkonda. 4 Valgas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus. Eesmärk on luua õiguslikud tingimused üleminekul paberivabale asjaajamisele digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, Aarhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning tegevuse alused. Arhiivieeskiri Reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile, Kohaliku omavalitsuse arhiivile, asutusele või isikule, kes täidab avalikke ülesandeid. Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus:
................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem....................................................................................................................7 Audiovisuaalsed arhiivid....................................................................................................................7 Filmikogu........................................................................................................................................7 Videofilmid.....................................................................................................................................8 Fotokogu.........................................................................
Arhiivieeskiri 1. peatükkÜldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus).
· 1930. a Riigiarhiivi kogumistegevus soikus ruumipuudumise tõttu · 1937. a - Valmis Toompea lossis uus viiekorruseline arhiivihoone · 1944. a Hävis Maneezi tänava hoone · 1945. a Loodi Riigi Keskarhiivis kino- foto- fonoosakond · 1948. a - ENSV Ministrite Nõukogu määrus, mis kohustas arhiividesse üle andma kõik tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000
kõik osavõtjad. 32.Asjaajamise vastuvõtmise üleandmise korral vormistatakse üle andmis ja vastuvõtmis akt 33.Kui dokument lahendatakse operatiivselt, st vastusdokumenti koostamata (nt telefonikõne) vormistatakse täitmismärge ... dokumendiregistrisse 34.Dokumendi projekti mittenõustamisel vormistatakse ... eriarvamus mis peab sisaldama isiku eriarvamust ja põhjendust, miks ta arvab teisiti. * * * 35.Mis dokument vormistatakse arhivaalide (dokumentide) hävitamisel? hävitamisakt 36.Kui on pitsat, siis pitsatijäljend pannakse allkirja viimastele tähtedele 37. Vormista ametliku kinnitamise märge (tõestusmärge, ametlikult on kinnitatud ärakirja)? 38. Arhivaal- dokument millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhiiv- ettevõtte tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide terviklik kogum, mille paberkandjal dokumente hoitakse selleks nõuetekohaselt kohaldatud hoidlas.
7.2.11 Dokumentide loetelu vormistamine 57 7.3 Dokumentide loetelu juurutamine 57 7.3.1 Üldist 57 7.3.2 Kehtestamine 58 7.3.3 Ajakohastamine 58 8 Arhivaalide loetelu 60 8.1 Üldist 60 8.2 Arhivaalide loetelu väljatöötamine 61 8.2.1 Haldusdokumentide esitamine arhivaalide loetelus 61 8.2.2 Audiovisuaalsete arhivaalide esitamine arhivaalide loetelus 67 8
asutustes kujunes kindlamaks ja laialdasemaks. Antiikmaailmas käsitleti raamatukogusid ja arhiive identiteedi osana ning need tekkisid valdavalt mõne asutuse tegevusest ja asjaajamisest. Seetõttu ka soovisid vallutajad hävitada alistatud ühiskonna identiteeti. Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele. Moodne ajastu arhiivide ajaloos algas Prantsuse revolutsiooni 1794 aasta arhiiviseadusega ning arhiivid muutusid ,,ajaloo arsenaliks". Ajapikku kujunes välja ka arhivaari identiteet. Enne Teist maailmasõda pidasid arhivaarid ennast siiski ajaloolasteks-arhivaarideks ning seejuures oli ajaloolase külg väga tugev.3 18.-19. sajandil täiustus arhiivides ajaloo-uurimises kasutatav tehnoloogia ning kasvas hüppeliselt loodavate dokumentide maht. See omakorda oli põhjuseks arhiivinduse olulisemate ideede ümberkorralduseks. Autorid on teoses kronoloogilises järjekorras toonud
Dokumentide hoidmine asjaajamises Dokumendid luuakse, neid hallatakse, säilitatakse ja kasutatakse ning lõpuks enamik neist hävitatakse. Dokumentide säilitamine peab tagama nende kasutamise võimaluse ettenähtud säilitustähtaja jooksul. Paberkandjal säilitamine hõlmab järgmisi toiminguid: · Dokumentide liigitamine sarjadesse dokumentide loetelu alusel, toimikute moodustamine · Arhivaalide üle arvestuse pidamine arhivaalide loetelu alusel · Juurdepääsu tagamine dokumentidele · Arhivaalide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks · Toimikute üleandmine organisatsiooni arhiivihoidlasse · Säilitustähtaja ületanud arhivaalide hävitamine · Säilikute üleandmine avalikku või eraarhiivi Dokumentide säilitamise kohustus laieneb igale organisatsiooni tegevuse käigus loodud või saadud dokumendile, olenemata - funktsioonist, mille täitmise käigu ta on tekkinud
Nõukogude õhurünnaku tagajärjel 1944. aasta 9./10. märtsil hävis tules arhiivi hoone Rüütli tänaval ja sellega koos hulk uuemaid arhiivifonde. Arhiivi vanem osa, sh raearhiiv, oli varem evakueeritud ning jäi pommirünnakust puutumata. 1944. aasta juunis viidi suur osa Linnaarhiivi vanematest fondidest Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Saksamaale. Ära viidi umbes 2/3 Tallinna Magistraadi arhiivist, lisaks gildide, raekohtute jt. dokumente. Tallinna jäänud arhivaalid toimetati samal suvel pakku Harjumaale, Järlepa ja Munalaskme mõisahoonetesse ning Risti kirikusse. Sõja lõppedes asusid Linnaarhiivi kogud seitsmes erinevas paigas, nii et sisuliselt tuli arhiivi hakata uuesti looma - tuli leida uus asukoht ja hakata koondama Eestisse jäänud arhivaale. 1947. aastal sai Linnaarhiiv oma valdusse hoone Lai tänav nr 40. Seal asus arhiiv kuni 1973. aastani. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal oli Linnaarhiiv reorganiseeritud Tallinna ja
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata.
Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik Eesti avalikud arhiivid, välja arvatud Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiivi peamisteks ülesanneteks on: · koguda sellist dokumenteeritud teavet, mis on ühiskonnale oluline; · pakkuda kogude kasutamist; · säilitada kogusid heades tingimustes; · osaleda elektroonilise dokumendihalduse arendamisel; · aksepteerida digitaalarhivaale (Rahvusarhiiv2, 2015). Rahvusarhiivi kogudesse kuulub: · 8,8 miljonit arhivaali; · üle 14
kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. (faktid, sündmused - müügitulemused, kliendiandmed) 10. Informatsioon Ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid) 11. Metaandmed Dokumenti kirjeldavad andmed (sisu, kvaliteet, seisund, päritolu ja muud omadused), mis luuakse ja mida hallatakse dokumendisüsteemis 12. Arhivaal Dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. 13. Digitaalne dokument Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument 14. Mis on dokumendi tõestusväärtus? St dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 15. Mis on dokumendi teabeväärtus?
Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok terviklik kogum Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine Arhiivimoodustaja - asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. Arhivaal dok, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale
Dokumendihaldus – on halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa süstemaatilise ohjega. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu, arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning
ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo
Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi
dokumentide loetelu) *Poolaktiivne (kuni 2 a) Dokumendid on asjaajamise töötajate käes, perioodi lõpul antakse alatise ja pikaajalise (üle 10 a) säilitustähtajaga sokumendi üle organisatsiooni arhiivihoidlasse (arhivaalide loetelu) *Passiivne dokumendid on hoiul organisatsiooni arhiivihoidlas kuni üleandmiseni arhiiviasutusele. (arhibaalide loetelu, nimistu) Dokumendi elukäigust nähtub, et asjaajamine ja arhiivindus on ühe tervikliku protsessi teineteisega lahutamatult seotud osad. Dokumendisüsteemi osad: Dokumendid (Asutuse tegevuse käigus loodud või saadud dokumendid toimingud (Dokumendihalduse toimingud) tehnoloogia (digitaalsete dokumentide loomise ja haldamise tarkvaraline rakendus, mis võimaldab dokumentide sisu ja versioonide haldamist ehk dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia) inimesed (susteemi kasutajad e dokumentide haldamises osalevad inimesed)
Loomine/saamine → registreerimine → kasutamine/hoidmine → hävitamine/üleandmine 10. Mis moodustab organisatsiooni dokumendisüsteemi Süsteemi kasutajad, dokumendid, dokumendihalduse toimingud, elektrooniline dokumendihaldussüsteem 11. Nimeta kirja esitlusvormi on väljad (EVS 882-1:2013): Tekstiväli, kirjapeaväli, adressaadiväli 12. Mitmendal sajandil arenes välja dokumendihaldus kui distsipliin ja millisest distsipliinist 20. saj, arhiivindus 13. Milliste kriteeriumite alusel hinnatakse dokumentide väärtust (kaks peamist) Tõestusväärtus, teabeväärtus 14. Millised on dokumendi kohustuslikud elemendid (TKTA) Autor, kuupäev, tekst, allkirjastaja 15. Mis on dokumendisüsteem (EVS-ISO 15489-1:2017) Infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs 16. Mida reguleerib kirjastandard EVS 882:1-2013
Arhiivindus 20.02.2013 Tiina Randalu Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi.
Juurdepääsupiirangute juurde oli märgitud, et dokumentide loetelus kehtestatakse sarjad, milles sisalduvatele dokumentidele võib piirangud kehtestada. Juhtnöörid olid antud ka dokumentide liigitamise aluste, dokumentide loetelu koostamise ja kehtestamise kohta. Põhjalik ülevaade oli tehtud erinevate toimikute moodustamine korra kohta. Dokumentide säilitamise korra kohta sai samuti detailse kirjelduse, kus oli äratoodud arhivaalide loetelu koostamise etapid, säilitamise eesmärgid, toimikute arhiivi üleandmise kava, arhivaalide arhiivi üleandmise kava ning arhivaalide hävitamise kord. Asjaajamise üleandmise korra kohta sai samuti täpse juhendi, kuidas toimida. Järelduseks saab öelda, et Pärnu Linnavalitsuse asjaajamiskord on väga põhjalik ning ma arvan, et ka reaalselt kasutuskõlblik. Kuna ta on aga väga pikk ja detailne, võib tekkida probleem kõikide asjade meeldejätmisega
eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud.
kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims- ja korraldus-protsessidega. · Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. · Arhivaal - Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. · Arhiiv - Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. 2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s?
arhiiviasutuss ülekandmiseni. ÕIGUSAKTID: Arhiiviseadus-seadus sätestab arhivaalise kogumise,hindamise,arhiveerimise,säilitamise ja nende juurde- pääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused. Ariivieeskiri-sätestab dokumentide säilitustähtaegade kehtestamise,arhivaalide hindamise,hävitamise või arhiivi ülekandmiseks eraldamise,arhiveerimise,säilitamise,kaitse,kasutamise ja avalike arhiivide poolt arhivaalide kogumise nõuded ja korra Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise aeadus-sätestab isiku pöördumise vastamise korra niivõrd,kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Avaliku teabe sedaus-eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikuse ja igaühe juurdepääsu võimalus.(Kuritegevuse ja väärtegude üldistav statistika,andmete riigieelarve tulude laekumise kohta,andmete ohu kohta inimeste elule,tervisele ja varale)
tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Arhivaal Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Asjaajamise korraldamine Asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates dokumentides määratakse asjaajamistoiminguid korraldavad (vastutavad) struktuuriüksused ja ametnikud: Asjaajamise korraldamine (sh
annaabi.ee 
