*talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust *võimaldab vastu võtta singaali, mis teadvusesse ei jõua *seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod) *väljendub intuitsioonis,afektides,hüpnoosis,harjumustoimingutes Avaldub ka sellistes püüdlustes, tundmustes ja tegudes, mille põhjusi inimene ei teadvusta Kirjelda inimese NS---jaguneb kaheks: Kehanärvisüsteem (piirdeNs ja KeskNS) ja siseelundite närvisüsteem(parasüpaatiline(piirdeNS+kehaNS)ja sümpaatiline(piirdeNS+kehaNS) ***KeskNS(ajus) ja piirde NS, mis on üle kogu keha ja ühendab kõiki organeid keskNSga Kuidas funktsioneerib NS---jaguneb kaheks, *kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes.
Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, akson on aga üks pikk jätke. Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest. Parasümpaatiline (viib rahulolekusse) 9. Somaatiline närvisüsteem ehk kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (koosneb pea- ja seljaajust) ja piirdenärvisüsteemiks (koosneb pea-ja seljaaju närvidest). SNS kontrollib kogu elutegevust, sh liikumist, teiste närvisüsteemi osade tööd jms.
Vere liikumine: vv. cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) → kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteem (RAAS), pikemajalist kontrolli seostatakse aga neerude tööga. Neerudel on oluline osa vererõhu regulatsioonil ning neeruhaigus võib põhjustada vererõhu tõusu. Teiselt poolt kahjustab pidev kõrge vererõhk neerukudet.
comunicantes albi, rr. comunicantes grisei c) mao sümp. innervatsioon – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales—ramus communicans albus—truncus symphaticus—nn.et plexus splanchicus major—ganglion coeliacum —plexus et n.gastricus-- gaster d) kusepõie parasümp. Innervatsioon - ristluusegmendidànucl. Parasympatici sacrales à n.spinalis àn. splanchicus pelvinus à plexus hypogastricus inferior à plexus vesicalis à terminaalganglionid à kusepõis a) Sümpaatiline põie innervatsioon nimmesegmendid —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> r.communicans albus —> truncus symphaticus —> plexus hypogastricus inferior —> plexus vesicalis —> kusepõis c) Sümpaatiline neeru innervatsioon alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> ramus communicans albus —> truncus symphaticus —> n. splanchicus maj/min —> plexus coeliacus
neuronite kogum hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud 1. somaatiline NS - innerveerib vöötlih. ja meeleelundid: KNS -- peaaju: piklikaju, ajusild, väikeaju, keskaju, vaheaju, retikulaarformatsioon, suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber
Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS
Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises Mis iseloomustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Parasümpaatiline NS soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline NS toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes ja reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Mis on erutus närvisüsteemis? Närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Mis on pidurdus närvisüsteemis? Puhkeseisund, mis erutuse põhjustatud reaktsiooni peatab Mis on refleksid? Vastureaktsioonid. Närviimpulsid liiguvad tavaliselt kõigepealt selja-ajju ja sealt edasi pea-ajju, mis saadab
e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele. Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 5. Närvikoe mõiste Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste Närvirakk närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest 7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne
1. Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P
Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest
Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9. Kuidas on omavahel seotud närv, närvikiud, närvirakk? (lähtu ehitusest) 10. Kirjelda närviraku ehitust! (lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial? Närvirakkude kaitse ja toitmine 12. Millest koosneb kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem? (lk 95) 13. Too 3 + 3 näidet sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist! Parasümpaatiline- magamine, istumine, igavlemine Sümpaatiline- kontrolltöö, võistlused, põgenemine 14. Mis tähtsus on ioonkanalitel ja pumpadel? (lk 151) Tagada rakumembraani sise- ja välispinnal erinev laeng. 15. Millisel juhul kandub erutus mööda närvirakku edasi? (lk 100) Tugev ärritus, muutub sise- ja välispinna laeng. 16. Mis on sünaps? Närvirakkude vaheline ühendus. 17. Kirjelda, kuidas kandub erutus edasi närvirakkude vahel! (lk 101-102).
väikestel lastel lämbumisohtu. Asi on läinud nii kaugele, et Kinder munad on illegaalsed ja nende sissetoomine riiki on seaduslikult karistatav. „Moms demand action“ , kes on ühtlasi reklaami tellijaks, on 2012 aastal loodud mittetulundusliikumine vastuseks Sandy Hook koolis toimunud tulistamisele. Selle liikumise eesmärgiks on lõpetada vaba relvade kättesaamine ja omamine riigis, mille mõju ohustab kõiki ja igaüht. Reklaami analüüs: Sõnum on väga selgelt edastatud. Eriti sümpaatiline on pealause – hästi läbimõeldud ja koidab tähelepanu. Reklaami eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikust antud teemal. „Näitlejateks“ on valitud lapsed, mis nö läheb inimestele peale, kuna see tekitab kaastunnet. Pilt on tehtud klassiruumis, mis võib viidata koolitulistamisele, mis on Ameerikas poolväga tihedane. Omapoolsed kommentaarid: See reklaam jäi mulle koheselt silma oma selge ja mõtlemapaneva sõnumiga. Tegemist on
5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelunditega- seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, endokriin- ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näiteks treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne) Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil. Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele
vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad
3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6. Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on α1, α2, β1, β2. Neuromediaatoriks esimese ja teise
Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks. vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus; parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse. Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. 19
Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus - hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste. Haigust soodustavad faktorid. Ns koosneb närvirakkudest e neuronitest. Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid. sümpaatiline närvisüsteem, selle mediaatorid ja aktivaatorid; toitumise põhinõuded ja taimetoitlus; lühi- ja kaugelenägevus ja selle korrigeerimine; maksa fn ja hepatiit, kastriit. Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Neuron rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid. Gliiarakk - närvisüsteemis omab toite- ja tugifunktsiooni.
6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Hormoonid (humoraalne regulatsioon) Leukotsüüdid ehk valgeverelibled (immuunsüsteem). Reguleerivad veresuhkru taset Toodavad antikehi Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib nende Võitlevad haigustekitajatega tootmist Mõjutavad kasvu Õgivad antikehadega märgistatud antigeene Mõjutavad ainevahetuskiirust Tekivad mälurakud, mis toodavad superantikehi Toodavad rinnapiima Mõjutavad sugulist arengut Äratõukereaktsioon on immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu.
Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu.
Religioon õhtumaises kultuuris: Test 1. Kesk- ja uusaegse looduskäsitluse peamiseks erinevuseks on, et keskajal, erinevalt uusajast... - arvati loodusobjektidel ja olenditel olevat teatavatele jumalikele tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg
XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Juhib siseelundite talitlust, kohandades neid vastavalt keskkonnale, ei allu inimese tahtele. Üks pool on sümpaatiline ja teine pool on parasümpaatiline. Sümpaatiline - valdav organismi aktiivses seisundis Parasümpaatiline puhkeseisundis organism, energiavarude taastumine. Pingestuda on kergem kui sealt välja tulla. Automaatika kaks poolt, kas oleme pingeseisundis või rahulik. Kui seda siuhi! ei käi, siis ei ole ta õige inimene. Päikesepõimik. On seotud parasümpaatiline ja sümpaatiline. Sümpaatiline innervatsioon pingeseisundis ahendab aju veresooni
Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega. Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada? Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad. 6. Täienda skeemi: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS Kesk NS Piirde NS Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju Seljaaju Peaaju Seljaaju Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub närvid närvid siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. 7
ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju. Südametöö tsükkel- südamelihase süstolid ja diastolid vahelduvad korrapäraselt. 3 kihti- 1-diastol-kojad täituvad vereda osa verd voolab vatsakesse 2-kodade süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaaju töötleb informatsiooni ja reguleerib liikumist. Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7....
kus peaajus, koores või koorealustes pindades on püsiv erutus. Tekkepõhjus sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma või ajuinsult või infarkt. Esinevad suureamplituudilised lained ja kogad?. Provokatsioonid kutsutakse esile heliärritus) korral ja ka läbipõetud ajutraumadest (aju vigastustes, kus on toimunud mingisugune orgaaniline muutus ( on jäänud mingi jälg) nt insult). Vegetatiivne NS NS osa, mis reguleerib veresoonte närvitalitlust. Tal on 2 osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. (On ka kolmas osa metasümpaatiline ehk enteraalne või intramulaarne süsteem). Kummalgi süsteemil on oma tsentraalne ehk keskNS-s paiknev osa ja perifeerne NS osa, mis paikneb väljaspool keskNS-i. Elundeid vegetatiivsete närvidega varustav osa kannab eferentse täidesaatva osa nimetust. Eferentne osa koosneb 2 neuronist: 1) I neuron ehk preganglionaalse neuroni keha paiknebki keskNS-s. Selle neuroni jätke läheb närvikäiku ehk ganglioni. Ganglionis on
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud,
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd), teave saamine(väliskeskonnaga suhtlemine) ja tegevuse muutmine. 136. Närvisüsteemi jagunemine TV17 Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 137. Närvikoe ehitus närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2%
(eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit
Väikeaju; 9. Suuraju; 10. Otsmikusagar; 11; Kuklasagar; 12. Kiirusagar; 13. Oimusagar; 14. Mõhnkeha) 4. Piirdenärvisüsteem närvid (nool = närviimpulss) Sensoorsed e ,,tunde" närvid meeleelundid kesknärvisüsteem Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult/jätkelt teisele. Keeminile sünaps vabanebad ühest ained ja teine seob ära Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist
ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem seevastu reguleerib siseelundite talitlust 4 ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega ning loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on
Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille
innervatsioon: nucl. n. accessorii radices spinales r. externus m. sternocleidomastoideus 2. M. trapeziuse parasümp. innervatsioon: nucl. ambiguus radices craniales r. externus m. trapezius 4. Peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid Igasse ganglioni siseneb 3 juurt: 1. Radix sensoria: ÜSA. Lähtub V närvilt (n. trigeminus). Juureneuronite kehad gangl. trigeminales. Innerveerivad limaskesta. 2. Radix sympathica, sümpaatiline juur: ÜVE. Tuleb ülemisest kaelaganglionist, sisaldab postgangl. kiude. Näärmed ja silelihaskiud. Nucl. intermediolateralis radix ventralis n. spinalis r. communicans albus truncus symphaticus ülemine kaelaganglion ÜL plexus parasümp. ganglion 3. Radix parasympathica, parasümpaatiline juur: ÜVE. Pärineb III (trigeminus), VII (facialis) või IX (glossopharyngeus) närvilt. Sisaldab 18
tekkiva emotsionaalsete elamuste ringmudeli abil. Kõige kindlamad tõendid on selle kohta, et mudeli vasakusse ülemisse sektorisse kuuluvad emotsioonid mõjuvad tähelepanule ahendavalt. Tähelepanu laiendav mõju on kõige selgem aga mudeli paremasse alumisse sektorisse jäävate seisundite puhul. 11. Tühjal ja pimedal tänaval sosistab keegi sinu selja tagant ,,rahakott siia!" Selle peale aktiveerub sinu autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm kiirenevad, higistamine suureneb, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus vähenevad, kuulmine ei muutu ning silmade valgustundlikkus suureneb. Kui selgub, et tegu oli kõigest sinu sõbraga, kes tegi rumalat nalja, siis aktiveerub sinu autonoomse närvisüsteemi parasümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm aeglustuvad, higistamine väheneb, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus suurenevad, kuulmine ei muutu ning silmade valgustundlikkus väheneb. 12
6. kiire ja jätkuv tagasiminek sooritustes (vähenenud vastupidavus, jõud, kiirus) 7. unetus 8. vähenenud valmidus võistluseks ja tavapärase taktika muutmine 9. sagenenud nohu, kurgu- või peavalud 10. treeningmahtude ja intensiivsuse vähenemine 11. tujukus ja kergelt ärritumine 12. huvi langus treeningute vastu 13. vähenenud söögiisu Eristatakse kahte tüüpi ületreeningut: 1. sümpaatiline ülekoormus: Basedow`tüüp 2. parasümpaatiline ülekoormus: Addisoni tüüpi Ületreening algab tavaliselt sümpaatilise ülekoormusega, mille tähtsamad tunnused on: kiirenenud puhkeoleku pulss (hommikul 5 lööki/min) kiire väsimine langenud söögiisu Ülekoormus algab sümpaatilise vormiga, kui treeninguid jätkata, areneb parasümpaatiline ülekoormus. Kuidas saada aru et oled ületreeninud: Organismi märk-väsimus!
Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete -mediaatorite vahendusel. 6. Närvisüsteem (ehitus ja funktsioon): kesknärvisüsteem ja perifeerne närvisüsteem Somaatiline ja autonoomne närvisüsteem, sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks, autonoomseks ning enteerseks närvisüsteemiks . Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja
3. Milliseid Üllatus, rõõm, viha, kurbus, hirm, vastikus, põlgus. Katse emotsionaalseid Sest neid emotsoone väljendatakse erikultuurides näoväljendusi peetakse ühtmoodi ja neid tuntakse ka ära. Nendest saab aru, universaalseteks ja miks? ilma, et mõistaks keelt, mida nad räägivad. Seda tõestas ka vaatlus isoleeritud kultuuris. 4. Võrdle omavahel Sümpaatiline tegeleb ressursside ÕO15, L15 autonoomse närvisüsteemi mobiliseerimisega. Aktiveerub olukorras, kus on vaja sümpaatilise ja kiiresti tegutseda. Pannakse süda kiiremini tööle, parasümpaatilise haru hingamine kiireneb, higistamine suureneb, peamisi ülesandeid. seedekulgla aktiivsus ja verevarustus vähenevad, Milliseid kehalisi muutusi silmade valgustundlikkus suureneb. kumbki haru esile kutsub?
- lihasrakkude kokkutõmbeks - immuunsüteemi käiguks - närviimpulsi liikumiseks Energiakulu: - ainevahetule põhikäive (70%) - kehaline aktiivsus (20%) - toidu seedimine ja omastamine (10%) 21. Kust inimene energiat saab? Kuidas saadakse energiat? Inimene saab energiat toidust, hingamisega. Toit -> soomine -> toitainete lõhustumine -> eraldub energia ja glükoos 22. Kuidas tagatakse toitainetega varustamise stabiilsus? Närvisüsteemiga - parasümpaatiline ns kiirendab seedimist -sümpaatiline ns aeglustab seedimist Hormoonidega Reguleerivad intensiivselt seedimist 23. Kuidas on reguleeritud organismi veebilanss ja jääkainetest vabanemine? Neerud- hoiavad vedeliku kogust stabiilsena, hoiavad soolasisaldust stabiilsena, reguleerivad anorgaaniliste ainete hulka, eemaldavad jääkaineid Kopsud ja nahk teead ka oma töö 24. Mis on termoregulatsioon? Termoregulatsioon on kehatemperatuuri ühtlasena hoidmine. 25. Mida teeb organism selleks, et püsivat kehatemperatuuri hoida?
talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma
Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja. Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i. Sümpaatiline haru paneb meid valmis füüsiliseks pingutuseks. Võitle-põgene reaktsioon Parasümpaatiline haru taastab organismi puhkeolu 4. 3 aju struktuuri, millest need koosnevad ja nende funktsioonid. · Ajutüvi asub seljaaju ülemises otsas, mis on kõige primitiivsem aju kiht. Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet
motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini. 7 Sageli saavad siseorganid nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni. Mõnes kohas on vaid üks innervatsioon. 8 Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud. Enamasti on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju vastandlik ehk antagonistlik. Saavutatakse siseorganite täpne dünaamiline kontroll kahe alasüsteemi abil. Parasümpaatiline NS. Hoiab organismi energia tarvet madalal, juhib “koduhoidvaid” aktiivsusi. Seotud nn. D aktiivsustega – digestion (seedimine), defecation (defekatsioon), and diuresis (diurees)
mida mina teistest Postpositivistlik psühholoogia - On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas. - Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud: - filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena. - PP püüab olla vastavuses uue maailmaga. Bauman: liquid society. Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiline noradrenaliin ja andrenaliin on kehas kiiresti toimivad stressihormoonid, mis aktiviseerivad sümpaatilise närvisüsteemi. Sümpateetilise aktiveerimisel kiireneb pulss ja hingamine, laienevad pupillid ja kopsude bronhid, võib tekkida iiveldus ja värinad, kergeneb ejakulatsioon, suureneb higistamine ja vererõhk. Parasümpaatiline juhib organismi taastamist
2) Pepsiin, mis lagundab valke. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks. 3) Mao sisepinda katva epiteeli pidev kiire uuenemine (~500000 rakku / min). Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha
retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid).
kuumarabandusele Need vastused hõlmavad termoregulatsiooni, akuutse faasi vastust ja kuumasokivalkude poolset vastust Termoregulatsioon Kehatemperatuuri hoidmist 37 kraadi juures, sõltumata keskkonnast juurdetulevast soojusest, nimetatakse termoregulatsiooniks Temperatuuri tõus aktiveerib perifeersed ja hüpotalaamilised kuumaretseptorid, mis annavad signaali üle termoregulatsioonikeskusele Suureneb sümpaatiline vasodilatatsioon, mis tõstab nahas verevoolu Vere temperatuuri tõus suurendab ka termilist higistamist Vere temperatuuri tõus põhjustab tahhükardiat, suurendab südame väljutusmahtu Väheneb vistseraalne perfusioon Akuutse faasi vastus Koordineeritud reaktsioon, hõlmab leukotsüüte, endoteliaalseid rakke, epiteliaalseid rakke, kaitseb koekahjustuse eest Tsütokiinid vahendavad palavikku, leukotsütoosi,
Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras? Millisel juhul on see funktsioon inimesele kasulik, millisel juhul kahjulik? Mingi para............ ja Kiirest edasi anda vajalik informatsioon, et ohtu vältida ja eemaldada. Kasulik kui on tõeline oht ning kahjulik, kui on valehäire keha on valmis ohuks ning rahunemiseks läheb aega. 4 Ohureaktsioonid · Alluvad suures osas autonoomse närvisüsteemi kontrollile · ANSil 2 osa parasümpaatiline (jõudeolekus aktiivne) ja sümpaatiline (kriisisüsteem) · Kriisiolukorras aktiveerib sümpaatiline närvisüsteem organismi tõstes valmisolekut võitlemiseks või põgenemiseks · Nii võituse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat, säilitada olukorra hindamise võime, arvestada vigastuse ohuga Stressreaktsioon vastab neile tingimustele: · energiavajadus tagatakse vere juurdevooluga lihastesse ja ajju, vereringesse vallandatakse glükoosi, jahutamiseks tekib higi
annaabi.ee 
