Encephalon II
Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu
chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR
SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad Tractus corticospinalis ventralis - KORTIKOSPINALIS EESMINE KULGLA Tractus tectospinalis TEKTOSPINAAL KULGLA Tractus vestibulospinalis VESTI.... KULGLA Encephalon - 1. Telencephalon (cerebrum) - 2. Diencephalon - 3. Mesencephalon - 4. Metencephalon - 5. Myelencephalon - Prosencephalon (1+2) - Truncus encephali (3+4+5) - Cerebellum -
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall)
Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik Lahkliha, vaagna piirkond, tuharad, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg Istmikunärv säärenärv, ühine pindluunärv Tuharanärvid Häbemenärv Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Peaaju encephalon Täiskasvanud 1245-1375 g Vastsündinul 370-400 g 1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata
....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1
cuneatus (B5) kimpe eraldab välispinnal sulcus intermedius dorsalis (B6) dorsaalväädis on ülenevad juhteteed 2. Funiculus lateralis (B7) hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3. Funiculus ventralis (B8) ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS - neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks: eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju) - esimene ja kolmas põis jagunevad omakorda kaheks -> tekib 5 sekundaarset ajupõit: otsaju – telencephalon vaheaju – diencephalon keskaju – mesencephalon tagaaju – metencephalon
- tuharanärvid -> tuharalihstele - häbemenärv -> vaagnapõhjalihastele, suguelunditele - tagumine reie-nahanärv ★ põimiku suurim haru: istmikunärv NERVUS ISCHIADICUS Inimkeha suurim närv!!! - väljub vaagnast reie tagumisele küljele - jaguneb põlveõndlas sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks - innerveerib reie tagaküljelihaseid, sääre- ja jalalihaseid ning nahka PEAAJU ENCEPHALON ● Peaaju koos teda katvate kestadega täidab koljuõõnt ● 1245-1375g täiskasvanul, meestel ajukaal suurem, pikkus 15,5-19cm, laius 13-14cm, kõrgus 10,8-11,7 cm - vastsündinu peaaju mass: 370-400g - 1a aju kaal 2x raskem - 6a aju kaal 3x raskem - seejärel aeglane juurdekasv kui 20(25)a ● Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga - kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud - rasked psüühikaäired!
annaabi.ee 
