,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et ...
Eesti vabatiik 1991-2007 Vabariikluse taastamise järel hakkas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991a lõpuks, millele järgnes üldtahvalik arutelu. 22juunil 1992 toimunud rahvahääledusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi ja parlamendi valimised toimusid 1992a septembris. Presidendi valimiste esimesed voorus- üldvalimistel- ei saavutanud ükski kandidaad üle poole valijate häältest(Lennad Meri, Arnold Rüütel, Rein Taagepera, Lagle Parek) seetõttu tuli riigipea valida riigikogu kahe enim hääli saanud kanidaadi seast( Arnolt Rüütel, Lennad Meri). 1992 5oktoobril validi riigikogus taas iseseisvunud Eesti presidendiks Lennard Meri. 1996 a valiti taas Eesti Vabariigi presidendiks Lennard Meri, 2001a valiti presidendiks Arnolid Rüütel, 2006 a Toomas Hendrik Ilves. Parlamendi valimiste tulemusel said riigikokku 9
väikestele erakondadele. Valimissüsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Tavaliselt 5-15 mandaadilised ringkonnad. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel ainult 1 valimisringkond, mis on kuuemandaadiline. Tähendab et europarlamenti pääseb 6 inimest. Riigikoguvalimised viiakse läbi aga 12 ringkonnas. Proportsionaalse süsteemi 3 tunnus on see, et kandidaad seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega valijad ei vali isikuid vaid peavad tegema valiku partei programmide vahel. Hollandis näiteks saabki hääletada vaid erakonna poolt mitte konkreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel: avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid peale valimist ümber nii et nende poolt lähevad need kes on rohkem hääli kogunud. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei tehta
Piip teatas, et tema ei hääleta, tammer jäi erapooletuks, Koplus, Post ja Lõvi julgesid vastu hääletada. Rahvuskogu I koja juhataja oli Jüri Uluots, kes oli valitsuse poolele üle läinud, II koja ülemaks Mihkel Pung. .... Edasilükkav veto. President võis saata RK ennetähtaegselt laiali (valimised pidid toimuma 45 päeva jooksul pärast eelmise parlamendi lahkumist). Presidendi valimise kord üsna suured muudatused. Kolm presidendikandidaati oli võimalik üldse, kandidaad esitamise õigus mõlemal kojal ja KOValitsuste esinduskogul. Valimine rahva poolt otsevalimistel. Kui kõik 3 aga eistaksid ühe kandidaadi, jäävad üldvalimised ära. President ametisse 6 aastaks. Seadusandlik võim jätkuvalt RK käes. Parlament hakkas koosnema 2 kojast (riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt otseselt valitud ja riiginõukogu e ülemkogu 40 liiget 10 määrati ametisse riigipea otsusega, enamik valiti kaudselt, riiginõukogus 6 inimest oma ametikoha järgi)
annaabi.ee 
