Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

Tammepuu, Jane

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte (0)

3 HALB

TEINE MAAILMASÕDA
01.sept. 1939 – 02.sept. 1945
1. Teise maailmasõja põhjused:
1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist
maailmasõda Esimese jätkuks.

Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele.

Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika).

Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava

Ülemaailmse majanduskriisi mõjud

Totalitaarsete režiimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju

Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist
8) ......
2. Sõja algus:
1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor )
2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa – Poola mittekalla-
letungilepingu
3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla
tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata.
4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda-
laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale
sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit.
Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe
etniline puhastus (poolakaist elanikud saadeti Siberisse). Moskva hakkas avaldama survet ka
Balti riikidele, et need annaksid loa rajada seal Punaarmee baasid. Septembris- oktoobris
sõlmiti vastavad lepingud , mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu.
5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse-ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole.
3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940:

Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt – 1.sept. 1939 – 28.sept. 1939

Soome Talvesõda 30.nov. 1929 – 12.märts 1940

Taani, Norra alistamine 1940 kevadel Saksamaa poolt

Saksamaa sissetung Hollandisse, Belgiasse, Luxemburgi, Prantsusmaale, 14.juuni – langeb Pariis, 22.juuni kirjutatakse alla Prantsusmaa- Saksamaa vahelisele lepingule: Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga.

Lahing Britannia pärast, plaan „Merelõvi“
4. Talvesõda, NSV Liidu laienemine.
1) Talvesõda. NSV Liit pidas peale Balti riikide ka Soomega läbirääkimisi baaside lepingu küsimuses. Kuna Soome ei olnud nõus sellisele lepingule (vastastikuse abistamise lepingule) alla kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega.
26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset tulistamine , süüdistas NSVL pool selles Soomet. Soome eitab ja teatab , et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust
30.nov. 1939.
1.dets. NSVL algatusel moodustati Terijoki linnas Soome Rahvavalitsus eesotsas O.V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis – Soome Demokraatlik Vabariik, kellega NSVL sõlmis vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selles väljendab Soome Demokraatlik Vabariik a) nõusolekut piiri mõningaseks nihutamiseks Karjala maakitsusel Leningradist põhja suunas koos 3970 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üleandmisega NSV Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatši ja Sredni poolsaare.
Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat.
Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940)
Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi ; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas – Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president).
Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu. Norra ja Rootsi aga ei lubanud läbi oma territooriumi Ingl. ja Pr. Poolt kavandatud ekspeditsioonikorpusi. Rootsi jäigi Talvesõja lõpuni Soome suhtes ebasõbralikuks. Soomel aga jäi vajalik abi saamata.
14.dets.1939 visati NSVL välja Rahvasteliidust Talvesõja alustamise pärast. 12.märtsil 1940 kirjutati alla Moskvas rahule. Soome kaotas üle 10% oma aladest : kogu Karjala maakitsus koos Viiburi , Viiburi lahe ja saartega, Käkisalmi ( Laadoga järve lääne-ja põhjakallas), Sortovala, rida saari Soome lahesl äksid Nõukogude Liidule; rendile anti Nõukogude Liidule 30 aaastaks Hanko poolsaar. Lepingus oli veel teisigi tingimusi. Samas Soome siiski säilitas iseseivuse.
1941-1944 toimus veel Jätkusõda. NSV Liit paigutas Soome Saksamaa poolel sõdivaks riigiks.
Soome teatab, et ta sõdib oma sõda Nõukogude Liidu vastu. Jätkusõja lõppedes esitab NSVL kui võitjariik Soomele väga rängad tingimused.s.h. mõistetakse Soome poliitilisele juhtkonnale vanglakaristus (Risto Rydile, Väino Tannerile jt.)
2) NSV Liidu laienemine.
MRP salajase lisaprotokolliga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Kesk-Euroopa omavahel huvisfäärideks. Pärast 28.sept.1939 olid NSVL huvisfäärideks Soome, Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. !939 sept.-okt. sõlmiti Balti riikidega (Eestiga 28.sept., Lätiga 5.okt., Leeduga 10.okt. 1939) vastastikuse abistamise lepingud (baaside lepingud).Soomega see ei õnnestunud, Soome sai sõja. Vastavalt baaside lepingule toodi Balti riikidesse sisse ka väeosad baasidesse. 1940.a. juunis okupeeriti Balti riigid, tehti riigipööre , kuulutati välja nõukogude võim ja moodustati NSV-d ning inkorporeeriti Eesti, Läti ja Leedu NSV Nõukogude Liidu koosseisu. NSVL liitis ka Bessaraabia. NSVL territoorium laienes tänu MRP salajase lisaprotokolli elluviimisele.
5. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine.
1940-1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NSVL vastastikku kallaletungiks. Mõlemad pooled valmistusid rünnakuks, mitte kaitseks. Edu pidi saavutama see, kes alustab esimesena. Saksamaal valmis NSVL vastane välksõjaplaan „Barbarossa“. 22.juunil 1941.aastal tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule.Venemaal nimetatakse seda alanud sõda Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast, jõudes Leningradi ja Moskva lähistele. 1941.aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema.
See oli Wehrmachti esimene kaotatud lahing Teises maailmasõjas. Jaapan ei astu sõtta NSVL vastu. Alguse saab Hitleri-vastase koalitsiooni loomine.
1941.aasta lõpul alustavad USA ja Suurbritannia ka abi andmisega NSV Liidule.
Leningradi linna ümber moodustati Saksamaa poolt blokaad, mis kestis 900 päeva. Kokku suri linnas nälga 640 000 inimest. (Blokaad 8.sept. 1941 – 27.jaan. 1944). „Elu tee“- 1943.a. jaan. üle Laadoga.
6. Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioon.
Saksamaa ja ta liitlaste leeris oli kokku sõja jooksul 11 riiki, liitlaste poolel 61 riiki. Kummaski koalitsioonis ei olnud kõik riigid omavahel liidulepingutega seotud ega sõjajalal kõigi vastaspoole riikidega.
Saksamaa poolel :
1936-Saksamaa leping Itaaliaga = Berliin - Rooma telg
1936- Antikominterni pakt Sa.-Jaapani vahel
1937 – Itaalia ühinemine Antikominterni paktiga
1939 – Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel
1940 – Kolmikpakt: Sa.+Itaalia+ Jaapan; Kolmikpaktiga liituvad veel.Slovakkia, Bulgaaria , Ungari,
Rumeenia .Ka Soome paigutati Saksamaa poole sõdivaks riigiks.
Hitleri-vastane koalitsioon:
1941, 14.aug. - kirjutasid W. Churchill ja F.D.Roosevelt alla Atlandi hartale, milles deklareeriti Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi harta koosnes 8 punktist, kus lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega, austada rahvaste õigust valida endale ise riigikord , kellelt see on jõuga ära võetud. NSV Liidul õnnestus mõne aja pärast välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel liidetud aladele . Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla minemist. Loodeti taastada rahu, mis võimaldab rahvastel elada rahus oma riigi piires.
1.jaan.1942 kirjutasid 26 teljeriikide vastu sõdivat riiki Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile. Tõotati pidada kinni Atlandi harta põhimõtetest, suunata kõik jõud teljeriikide purustamisse ning mitte sõlmida separaatrahu vaenlasriikidega.
Hiljem kirjutasid dokumendile alla veel 21 riiki.
Hitleri-vastase koalitsiooni kõige kindlamateks liitlasteks kujunevad USA, Suurbritannia ja NSVL, kes korraldavad kohtumisi. USA ja Suurbritannia kohtuvad 9 korral, NSVL osaleb kolmel korral konverentsidel- Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.
7. Peamised rinded ja murrangulised sündmused.
1) Sõjategevuse piirkonnad: Euroopas mitmes piirkonnas, Idarinne Saksamaa ja NSVL vahel, Vaiksel ookeani piirkonnas, mujal meredel, Põhja-Aafrikas, Kagu-Aasias, teine rinne tekib 6.juunil 1944 Normandias...
2) Murrangulised sündmused:
Stalingradi lahing – toimus 1942.aasta lõpus – 1943.aasta algul. Kuna Saksamaal ei õnnestunud Nõukogude Liitu vallutada välksõjaga (seda näitas lüüasaamine Moskva lahingus), siis loodeti seda teha suure pealetungiga Volga ääres. 1942.a. novembriks koondati Stalingradi alla ligi 2 miljonit võitlejat.19.nov. algas Punaarmee vastupealetung . Relvastuses oli Punaarmee siis üle. Sakslaste 330 000-meheline väekoondis võeti „ kotti “. Hitler oli keelanud alla anda, kuid 2.veebruaril 1943.aastal seda tehti. Saksamaal järgnes sellele 3-päevane lein. Stalingradi lahing oli suure murrangu alguseks sõjas, millele järgnes 1943.a. s uvel võimas tankilahing Kurski kaarel.
Tulemus: oli toimunud suur murrang sõjas. Wehrmacht hakkas taganema. Saksamaal ei läinud enam hästi ka mujal rinnetel.
Stalingradi lahingu ajal oli liitlaste (USA ja Briti) vägedel võimalus alustada dessanti Põhja-Aafrika lääneossa. Selle operatsiooni tulemuseks oli Rommeli vägede kaotus, veerand miljonit teljeriigi võitlejat andsid end vangi, Saksa-Itaalia tugiala Põhja-Aafrikas oli likvideeritud.
1943.a.suvel tegid lääneliitlased dessandi Sitsiiliasse, jõudes sellega Itaalia territooriumile. 25.juulil tagandas Itaalia kuningas Mussolini võimult. Sõlmiti vaherahu . Saksamaa aga hõivas Põhja-ja Kesk-Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas sõja Saksamaale.
Olukord hakkas muutuma ka Leningradi ümbruses. Murti läbi blokaadi rõngas, kuigi blokaad jäi püsima veel 1944.a.jaanuarini.
Al- Alameini lahing – toimus 1942.a. suvel. See oli üks Põhja-Aafrikas Saksamaa – Itaalia poolt läbiviidava operatsiooni lahingutest. Põhja-Aafrikas oli E. Rommel veebruaris 1942 alustanud pealetungi Egiptuse suunas, vallutanud Kirde-Liibüas Tobruki sadamalinna, jõudnud Alameini. 1942.a. suvel olid teljeriigid nii Euroopas kui ka Aasias oma võimsuse tipul. Pärast Stalingradi lahingut aga hakkasid Itaalia-Saksa väed nõrgenema. Lääneliitlased olid ära lõiganud Sa.-It. väed meritsi varustamisest. Maikuus 1943 andsid veerand miljonit võitlejat vangi. Rinne Põhja-Aafrikas oli likvideeritud.Briti vägede juhataja Montgomery .
Midway lahing – toimus 1942.aasta 3.-7.juunil.
Pinge USA ja Jaapani vahel sai alguse juba 1931 .a., kui Jaapan oli okupeerinud Mandžuuria. Jaapan oli sunnitud lahkuma Rahvasteliidust. Suhted halvenesid veelgi 1937.a., mil puhkes Hiina-Jaapani sõda. USA püüdis teha Jaapanile nii diplomaatilisi kui majanduslikke piiranguid. 7.dets.1941 korraldas Jaapan äkkrünnaku USA mereväebaasile Pearl Harborile Havai saarestikus. Sellega tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil , vallutades tohutu territooriumi selles piirkonnas. USA-le tähendas see sõtta astumist . Jõudude vahekord oli nihkunud liitlasriikide kasuks.
Jaapanlaste pealetungile pandi piir juba 1942.a. juunis. Jaapanlased üritasid vallutada Havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. See oli Jaapani sõjalaevastiku esimene kaotus XVI sajandist alates. Midway lahingust edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapani impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada.
1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele.
Kokkuvõtteks :Stalingradi, Al-Alameini ja Midway lahingud olid väga olulised Teise maailmasõja käigus. Nende lahingute tulemusena olid oluliselt nõrgestatud teljeriikide sõjalised jõud, Itaalia kuningriik oli sellest liidust välja astunud ja ise kuulutanud sõja Saksamaale.
Normandia dessant – selleks valmistuti pikka aega. Juba 1943.aasta lõpul toimunud Teherani konverentsil , kus kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill, otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias. NSV Liit võttis endale kohustuseks toetada lääneliitlasi üldpealetungiga idast ning pärast Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile.
6.juunil 1944.aastal maabusid USA, Suurbritannia, Kanada sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias.Operatsiooni ülemjuhatajaks oli määratud USA kindral D. Eisenhower . Kokku oli koondatud operatsiooniks üle 3 milj. mehe, 10 000 laeva, 13 000 lennukit. Oli avatud teine rinne. Selle tulemusena pidi Saksamaa sõdima korraga kahel rindel. Idarindel jõudis Punaarmee Valgevenesse, Poola. Septembris sõlmiti vaherahu Soome-NSVL vahel, vallutati Eesti, Läti, Leedu.
1945.aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist.
Saksamaa kapituleerumine : 8.mail 1945.
4.-11.veebr. 1945 toimus Jaltas kolme suurriigi juhi teine kohtumine . Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Punaarmee oli selleks ajaks jõudnud Saksamaa piiridesse ning alustas suurt pealetungi Berliinile.
1945.aasta 16. aprillil algas Berliini operatsioon. Seda juhtis Punaarmee marssal G. Žukov. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud ilma liitlasteta.
25.aprillil kohtusid NSVL ja USA väed Elbel. Berliin oli selleks kuupäevaks sattunud piiramisrõngasse. 30.aprillil sooritas Hitler enesetapu. 2.mail Berliin kapituleerus.8.mail kirjutati alla Saksamaa kapitulatsiooni aktile.SÕDA EUROOPAS OLI LÕPPENUD.
KÕIGE KUULSAMAD VÄEJUHID:
USA: Eisenhower; Suurbritannia: Montgomery; NSVL: Žukov; Saksamaa: Rommel („kõrberebane“), Paulus , Göring... Prantsusmaa: Charles de Gaulles.
Jaapani kapituleerumine : 2.sept.1945.
1942. aastal oli Jaapanil tohutu sõjaline edu olnud Vaikse ookeani piirkonnas. 1943.aastal arendas USA pealetungi Jaapani valdustele. Lääneliitlased aga pidasid peavastaseks Saksamaad ja seetõttu lõplikku edu ei saavutatud. Jalta konverentsi ajaks oli Roosevelt kindel, et kolm kuud pärast Saksamaa kapituleerumist annab NSVL purustava löögi Jaapanile.1945.aasta suveks oli aga USA-s valmis aatomipomm, mida oli hakatud tegema Saksamaa vastu kasutamiseks. Ühendriigid otsustasid pomme kasutada Jaapani vastu. 6.augustil heideti pomm Hiroshimale , 9.augustil Nagasakile. 9.augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Punaarmee purustas Jaapani väe Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared. 15.augustil Jaapan alistus. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla Ameerika sõjalaeval Missouri 2.septambril 1945. Liitlasjõudude ülemjuhatajaks Vaiksel ookeanil oli USA kindral D. MacArthur.
TEINE MAAILMASÕDA OLI LÕPPENUD.
Potsdami konverents - toimus 16.juuli – 2.aug.1945. Kohtusid kolme võitjariigi- USA ( Harry Truman), Suurbritannia (C.Attlee) ja NSVL (J.Stalin) juhid.
Arutati järgmisi küsimusi:

Rahulepingute sõlmimist Sa. liitlastega . Seda tehti Pariisi rahukonverentsil.

Saksamaa saatuse küsimust. Saksa riik otsustati jagada neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL).Võim okupatsioonitsoonides kuulus liitlasriikide ülemkomissaridele. Majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Berliin jagati 4 sektoriks.

Ida-Euroopa sakslased otsustati ümber asustada uuele kärbitud Saksamaale. Kokku saabus Saksamaale 14,3 milj. inimest.

Kohtupidamiseks sõjaroimarite üle moodustati USA, NSVL ja Prantsusmaa Rahvusvaheline Sõjatribunal. 1945 nov. - 1946.okt. toimusid kohtuprotsessid Nürnbergis . 12 kõrget võimukandjat mõisteti surma, osa said erineva pikkusega vanglakaristuse.

Saksamaast otsustati eraldada ida pool Oderi- Neisse jõe joont asetsevad alad. Neist suurem osa läks Poolale, Königsberg (praegu Kaliningrad) ja Ida- Preisimaa põhjaosa anti Nõukogude Liidule. Võrreldes 1937.aastaga oli Saksamaa territoorium vähenenud veerandi võrra.

Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida.

Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega
Liitlasriikide poliitika hakkas algusest peale erinema. Läänetsoonides kujunes demokraatlik ühiskond mitmeparteisüsteemiga, idatsoonis aga läks võim kommunistliku partei kätte, algas natsionaliseerimine.
TULEMUSEKS KAHE SAKSAMAA KUJUNEMINE 1949.aastal – läänetsoonidest sai Saksamaa Liitvabariik, idatsoonist Saksa Demokraatlik Vabariik.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 79 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jane Tammepuu Õppematerjali autor

Sõjategevus Euroopas 1939-1940Talvesõda, NSV Liidu laienemine.Teise maailmasõja põhjusedSõja algusNSV Liidu laienemine.Nõukogude-Saksa sõja puhkemine.Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioonPeamised rinded ja murrangulised sündmusedStalingradi lahing Al-Alameini lahing Midway lahing Normandia dessantSaksamaa kapituleerumine: 8.mail 1945Potsdami konverents

nsvl armee saksamaal punaarmee britannia hitler suurbritannia territoorium moskva koalitsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

II maailmasõda ja külm sõda

1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Üritused varustada armeed, toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El-Alameini lahing: nov 1942 mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma.( Vaikses ookeanis) Normandia dessant: 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus

20. sajand maailmas

docx

II MAAILMASÕDA

· Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? MRP mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub. Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga

Ajalugu

docx

II MAAILMASÕDA

Alameini lahing. 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? 8. Mis riigid vallutas Saksamaa ajavamikul 1. Sept 1944 – 22. Juuni Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida- 1941? Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra, Poola, Jugoslaavia, Kreeta sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? 9. Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan? MRP – mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Kirjelda seda plaani. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne BARBAROSSA plaan – see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, teise riigiga sõtta astub

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel. Sõnastati sõja eesmärgid ja süjajärgse korralduse põhimõtted. Konverentsid: TEHERAN 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk