Modernism kunstivool (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kellele kuuluvad tootmisvahendid?
Millele vastandub väline üldine eksistents Kuidas elada et olla õnnelik?
Kuidas sõda mõjub kellele ja miks sõda vaja kas see muudab midagi?

Lõik failist

Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw „ Pygmalion “; sümbolism). Strindberg : 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- „Punane tuba“, „Preili Julie “, „Surmatants“. Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid ), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust , tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus , üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi , valgustuse (alt) ära võtmine, soovis väikest lava ja saali. Shaw: 1856 -1950; Iiri-inglise. Põhiteosed- „Inimene ja üliinimene“, „Südame murdmistemaja“, „Püha Johanna“, „Pymalion“. Stiil- paradoksaalne, mõtteterav, sotsiaalkriitiline, filosoofiline , ideedraama, satiiriline. Teemad-varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus; ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus , isiksus, sõja (vastane), maailmaparandamine (armastus on täiendav teema). Pygmalion- põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi tõestamaks, et õigesti korraldatud lingvistilise treeninguga võib õpetada iga inimese kõnelema laitmatut inglise keelt. Ta võtab enda juurde aguliplikast lilleneiu Liza . Ta veab sõbra kolonel Pickeringiga kihla, et teeb tüdrukust daami. Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma „loojast“ kõrgemal. Kui liza lahkub , mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks . Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck : 1862 -1949. Belgia. Põhiteosed- „ Kasvuhooned “, „printsess Maleine“, „Pimedad“ „Sissetungija“ „Sisemus“. Stiil- sümbolistlik draama , filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust „Kurja lilled“. Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt . St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik „ lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu“ ning selle eesmärk on hoopis „rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali“

Ibsen (elu, „ Peer Gynt “: sisu etappides, Grieg , võrdlus „Ekke Mooriga“; „ Nukumaja “: naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt). Ibsen: 1828-1906; Norra. Pani aluse moodsale draamale , see oli proosa vormis. Kaasaja -aineline sotsiaalne ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Esimene periood Ibseni loomingus oli rahvusromantiline , ainestik oli pärit Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Peateos „Peer Gynt“ on värssdraama, kus on kasutatud norra rahvamuistendeid eriti trollide kohta. Peer Gynt: sündmustik- pahandused külas, kuulutatakse lindpriiks, algavad seiklused, tuleb koju, kohutb nööbivalajaga, sureb Solveigi käte vahel. Poja erilisus seisnes tema kujutlusvõimes, ta oskas emale suremise oma fantaasiaga kergemaks teha; tundesügavus, emotsionaalsus. Uue draama kangelased- konflikt on elu ja inimese vahel, sisemine murtus, võõrandunud inimene. Lunastuse leidmine läbi Solveigi- ootamisest ja Peer’ i lubatusest , mõlemad pidasid oma lubadust (Solveig ootas, oli truu ja Peer tuli tagasi). Peeri olemus- puudub südametunnistus, puudub enesekriitika, ei hoolinud teiste tunnetest, nõrk (läks ahvatlustega kohe kaasa), hoopleja, lennukas fantaasia , valelik, tugev ja aktiivne loomus, otsis end, kuid ei leidnud, egoism , lähtub iseendast, muretu, liiderlikkus, moraalitus, tahtis saada kuningaks, raha ja võim olulised, alati rahul. Solveigi armastus muutis- tekkis enesekriitika, leidis Solveigis oma hinge. Talle oli jäänud Solveigi armastus, ainus mis midagi veel uges. Armastus peab alati suutma andestada (Ibseni meelest tõeline armastus). Solveigi nägemine= Fausti „oh kaunis hetk, oh viibi veel“. Võrdlus „Ekke Mooriga“- iseloomus : egoism, fantaasiarikkad, valelikud, seiklushimulised, südametud, enesekindlad, isepäised, rahulolematud. Sündmustik: enese otsimine, seiklemine, rändamine, armastuse leidmine (naine jääb truuks, ootab), lahkusid kodust-armastav ema ja armastatu jäävad maha, ema surm, armastuse (koju pöördudes) leiavad iseennast . „Nukumaja“: Nora kui mässaja- (vastu) kuulas mehe sõna, tegeles lastega, püüdis oma meest kaitsta (poolt) võltsis oma isa allkirja, varjas oma mehe eest raha laenamist, lahkub kodust, tegi mehe seljataga tööd, ostis kooke. Vabadus- Nora oli kui vaba, kuid tegelikult ei saanud ta teha seda, mida soovib, kõik tehti tema eest ära (otsused), sai vabaks majast lahkudes. Õigus- igalühel õigus täisväärtuslikule elule, teha iseseisvaid otsuseid; Nora lahkumine kui õigus enda eest otsustada jm. Kohustus- teha iseseisvaid otsuseid, kohustus iseenda ees. Kohustus mehe ja laste ees (mees), kohustus olla seaduse kuulekas. Nukumaja kujund- Nora tundis end nukuna (algul mängis isa, siis mees)- selles majas /elus oli ta nukk , lahkudes sai vabaks. Modernsus- pinge ja selle pidev kasv, vaatajale ei jäeta hetkegi lõdvestuseks. Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule.

MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, - ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg ) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine , metropolid nt New York , London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda. Purunesid eelmise aja arvamised. Marx- materialism , kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud - alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents ; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline-eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich Nietzsche- „Nii kõneles Zarathustra“; „Jumal on surnud!“; üliinimene. Charles Darwin- „Liikide tekkimine“ 1859; looduslik valik, kohanemine , evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid , alateadvus, unenäod; id, ego, superego ; tsivilisatsioon põhineb instinktide allasurumisel, psühhoanalüüs. Karl Marx- Fr. Engelsiga „Kommunistliku partei manifest“; „Das Kapital “; materiaalsed muutused on ajaloos otsustavad; kogu ajalugu on klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid ? Sartre- eksistentsialism ; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud , vastutus; vabadus kui needus ; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid , vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv kallak, alateadvus, teadvuse vool, maagilis -realistlik, eksistentsialism, võõrandumine, biheiviorism , filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon , algus, keskpaik , lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid , stiilid. Dekadents , sümbolism, estetism , impressionism. II periood- avangardism (20.s); soov eksperimenteerida, hakata vastu traditsioonidele, luua iga hinna eest uut, mäss, otsingud, üksindus, linn, tehnika, tööstused. Futurism, kubism , ekspressionism, sürrealism. Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud. Modernsim oli reaktsioon arenenud ühiskonnale. Katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud olukorda, korrastada purunenud maailma. Henri Bergson- Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks . Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt . Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence . USA- William Faulkner, Gertrude Stein , Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka , Thomas Mann , Herman Hesse , Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania - Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus . Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool- sisemonoloog , müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima. Aeg modernistlikus teoses- ajaga mängimine, katkendlik aeg, erinevate episoodide reastamine. Põimunud aega- kõik on koos ühelhetkel. Eksistentsialism- kas elu väärb elamise vaeva? On olemas indiviidi sisemine eksistents, millele vastandub väline, üldine eksistents. Kuidas elada, et olla õnnelik? Anarhia ja vabadus. Võõrandumine- inimestes tekib maailmakorra lagunemise tunne ja sellega seotud hirm ning ahastus. Tekkis mälukadumise tunne või hoopiski soov unustada, mälu hävitada. Jäid üksindus ja võõrus/võõrandumine maailmas. Jäi tunne, et ollakse kaotanud juured ja endised kindlad suhted inimeste vahel. Dekadents: 19s II pool ja 20.s I pool. Dekadents e langus. Vastandamine looduslikule ja loomulikule. Kunst sõltumatu. Püüd jäljendada tüdimust, jõuetust. Oskar Wilde, Charles Baudelaire. Sümbolism: Prantsusmaa ja Belgia. Algas luulest . Platoni õpetus. Vastu reaktsioon naturalismile ja realismile. Sõnu kasutati sümbolitena. Tuglas . Maeterlinck- belgia luuletaja, näitekirjanik ja esseist. Impressionism: eelistas lühizanri. Keele kasutus mänglev. Vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Tuglas. Ekspressionism: 20.s algus. Varasem ja hilisem (varasem enne I ms ja hilisem pärast). Jõuline, õudust taotlev, katastroofi ennustav. Metafüüsiline, filosoofilis -mütoloogiline mudel. Kurjuse allikas urbanistlik ühiskond. Kriitika, sünged, võikad pildid. Sümbol, võõrandumine. Futurism:20.s Itaalia. Tommaso Marinetti. Agressiivne ja ründav, nihilistlik (kõige eitamine ). Poliitiliselt äärmuslik. Kirjanduse toomine tänavale, uued teemad- tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ka linnaülistus, patriotism , sõja, vägivallaja tugevuse ülistamine. Liikumis illusioon, dünaamilisus, rahutud muljed. Vastuhakk, jultumus, hulljulge armastus. Kubism: 20.s algus. Kujutasid asju nii, nagu need on ülesehitatud. Geomeetrilised kujundid. G.Apollinaire- kubismi luuleteooria, sürrealism. Gertrude Stein. Sürrealism: 1919 Prantsusmaa. Suunajuht Andre Breton - dadaist. Huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ning alateadvuses varjul olevate seoste vastu. 1919-23 automatism ja teadvusevool. Kujunes dadaismist. Agressiivne suhtumine lugejasse, kõlaefektid, maagilisus. Sigmund freud mõjutas. Nihestatud perspektiiv. Tähis sugutung . Unenäod, hallutsinatsioonid, veidrus ja sünge. Salvador Dali (kunstnik),

Woolf (elu, looming, modernism, „Proua Dalloway “: sisu, ideed, modernistlikkus, ajakäsitlus, film „ Tunnid ”-kolm lugu, teemad, naisküsimus). Elu: Sündinud inglise kõrgklassi perekonda. Isa oli „Dictionary of national biography “ toimetaja. Viktoriaanlik isa: pojad ülikooli, tütardel koduõpetaja. Isa ütles, et lugemisel ei kuulaks mitte ühtegi nõuannet, usaldada omaenda vaistu, kasutada omaenda mõistust, jõudu omaenda järeldustele. Ema suri, langes depressiooni; haiguslikud meeleolu kõikumised. Lõi koos õdede, vendade , õpingukaaslastega rühmituse. Abiellus, rajasid mehega kirjastuse. Elas väikelinnas, tahtis elada Londonis, sooritas enesetapu. „Proua Dalloway“- üks tuntumaid romaane. Pidas romaani kirjutamise kohta päevikut. Soovib kirjutada surmast- see pole talle kerge, kuna ta on kaotanud mõlemad oma vanemad noorelt. Pärast isa surma (mis oli hiljem) sooritas esimese enesetapu katse. Romaani kirjutamise ajal mattis mitu talle kallit inimest. Lõi kogemustele toetudes Septiumus Warren Smithi ( Richard ) kuju, teistelgi tegelastel prototüüp. Romaan kujunes isiklikuks. Teema- surm. Alateema - depressioon, üksindus, suhted. Süžee- proua Dalloway, 52.a kõrgklassi daam korraldab pidu, 30.a sõjaveteran tapab end, jutt jõuab Pr Dalloway peole. Aeg- kirjeldatakse ühte päeva

Kadunud põlvkond (mida tähendas, kes, ühisosa kahel teosel). Kadunud põlvkond- nimetus, mida kasutatakse rühma USA ja Lääne-Euroopa kirjanike kohta, keda pärast I ms ühenda pettumus kaasaja tsivilisatsioonis. Maailmavaadete kujunemist ja loomingut mõjutasid suuresti sõjakogemused. Sõda röövis hingelise tasakaalu. Hinges valitses tühjus- süvendas veelgi majanduslik ja ühiskonna kõlbeline allakäikˇ. Kohanematus- elul puudus mõte. Hõlmab üldiselt kogu selleaegset (I maailmasõja järgne aeg) noorsugu, kes oli ka selle aja autorite teoste põhilised peategelased, samuti neid autoreid endid. peamiselt sõjaromaanid, mis enamasti kujutasid noori, kelles sõja koledused ja mõttetus olid hävitanud lootused ja usu tulevikku, kes tulid sõjast tagasi küll elusalt, ent kelle hinges valitses surm. Nad ei suuda enam muutuda normaalseteks inimesteks, leida oma kohta elus, elu mõtet. Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast rikkumata looduse rüppe. romaanist “Ja päike tõuseb”(1926) moto - Lost Generation. Hemingway, Remarque , Fitzgerald, Stein, Pound, Eliot . Mõlema võrdlus: probleemi olemus- kuidas sõda mõjub, kellele ja miks sõda vaja, kas see muudab midagi? Probleemi tekkimise põhjused- sõja tüdimus, suured kaotused, sundmobilisatsioon , isamaalisuse tunne, võim, kohusetunne, poliitikud , lahkhelid. Probleemi tagajärjed- inimkaotused, kadunud põlvkond-> vaimsed probleemid sõjakoledusest, ärevus, sassis psüühika, elutuimus, ükskõiksus, rindelt põgenemine. Probleemi lahendus- surm, põgenemine, võeti huumoriga rinde sõprus-> üritasid sõjast üle olla, armastus, elupõletamine.

Hemingway: elu, looming, loomingu ideed, „Hüvasti, relvad!“ Hemingay: ameeriklane, vabatahtlikuna rindel I ms-is; punaseristi autojuhina Itaalias haavata ; ajakirjanik, sõjast reportaažid. Elas Pariisis, Kuubas ja Euroopas. Hispaania kodusõda ja II ms. enesetapp- kuul pähe. Tuntud teosed- „Ja päike tõuseb“- kadunud noored; „Hüvasti relvad“; „Kellele lüüakse hingekella“- Hispaania kodusõda, silla õhkulaskmine, 3 päevane armastuslugu, luuletaja John Donne ´i luuletusest pealkiri; hingekell-> kirikukell matustel, iga inimese surm on tähtis. „Vanamees ja meri“- mees paadiga merel, filosoofiline jutustus, Nobeli kirjandus preemia. Palju novelle , luuletusi, mälestus raamat „Pidu sinus eneses “- Pariisi elu. Kirjutas lihtsalt, räägitakse sügavalt (sõnadel suur tähendus). Ideed- olulisem see, mille kirjanik ütlemata jätab. Jäämäe printsiip. Sõjas saadud paratamatus haavad. Tähtis humanis . Eetiline on mehine käitumine- surmale tuleb mehiselt otsa vaadata. Peategelased Henry ja Cathrine. Henry oli rahvuselt ameeriklane, kuid astus Itaalia armeesse, autojuht /ohvitser. Catherine oli šotlane , ametilt medõde. Omavahel vastandusid armastus ja sõda. Teose sõjakangelaslikkuse iroonia- ohvitseride ja teiste rindelt taganejate tapmine ; aumedalid ei milliegi eest. Desertöör oli ilma loata rindelt ära tulnu. Teose lõpp ja selle sümbol- Cathrine surem ja samuti nende laps, arvas , et sõda on ainus, kust tuleb pääseda, aga ka väljas pool sõda surevad inimesed. Teose pealkiri- põgenemine sõjast, sõja vastasseis. Palju tõsielu, lugu läheb paljuski sellega kokku mis tol ajal päriselt toimus, nt ilm. Agnes hospidalist.

Remarque: elu, teosed, loomingu ideed„Läänerindel muutuseta“. Remarqu: sakslane , vabatahtlikuna rindel, I ms, otse koolipingist. Peateosed- „Läänerindel muutusteta“, „Triumpfi kaar“, „Must obelisk“, „ Taeval ei ole soosikuid “, „Tagasi teel“, „Kolm sõpra“. Tema raamatud keelati ja põletati, võeti ära kodakondsus , emigreerus USA-sse. Tegelased on sümpaatsed, nagu igapäeva elus, ei mõista hukka, sõprus, armastus. Idee- loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Surma käsitlus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline. Mida tunned Paul pärast puhkust- tunneb end halvasti, et ta poleks tohtinud minna puhkusele, hakkab mõtlema selle peale, mida teha pärast sõda. Mõtted emast. Kokkupõrge elu ja surma peale- pärast sõda, kui inimesed ei leia oma kohta ühiskonnas. Pealkiri- et see sõda ei muutu, ei liiguta lähemale ega ka kaugemale, ainult kaotatakse elusid; sõjasõnum oli, et ühe inimese surm sõjas ei ole midagi, see oli ainule perele katastroof. Moto- sõda mõjutas kõiki, kogu põlvkonda, mitte ainult neid, kes konkreetselt sõdisid vaid ka inimesi kodudes. Vaimselt mõjutas kõiki. Kui koolipingist minna sõtta, siis ei osanud midagi teha, kool oli lõpetamata. Vanematel oli amet, pere, neil oli eesmärk mille nimel edasi elada. Idee- klassivennad ja teised noored erinevatelt elualadelt; Albert Kropp „Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud“. „Esimene sihtmärki tabanud granaat, tabas meie südant“. Sõdurisõprus ja musthuumor. Pauli surm sümboliseeris seda, et üksikisiku surm ei ole tähtis/mõttetu. Sõja mõtetus, sureb enne sõja lõppu, sõjasõnum.

Bulgakov : elu, looming, „Meister ja Margarita”. 1891-1940. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteaduskonnas . 1907 sureb isa. 1913 abiellub.Esimesed kirjanduslikud katsetused 1916 maakonnahaiglas. Morfiumi sõltuvus pärast difteeria kaitsesüstimist. 1919 ukraina armee, deserteeris, kirjutas „Maakonna arsti märkmed“; Punaarmees, ilmub esimene jutustus ajalehes, loobub arsti ametist, asus tööle ajalehe toimetuses. Ta avaldas följetone (asus tööle algul kirjandus- hiljem teatriosakonna juhatajana). Vallandati pärast „Vennad Turbinid“ esietendust. Kirjutas näidendeid, ei avanenud võimalust neid lavastada, töö kirjandusosakonnas (hariduse rahvakomissarid), lastakse lahti, juhu tööd, „Märkmed mansettidel“. Juhuslikud tööotsad ajalehtedes, peamiselt följetonid, kirjandusring Roheline Lamp. 1923 töötas „Valge kaardivägi“ kallal, tahab luua oma ajakirja, kuid ei. „Märkmed mansettidel“ II. Astus kirjanike liitu. „Diabolaad“. 1924 lahutab. 1925 avaldatakse „Valge kaardivägi“- ettepanek lavastada. Abiellub uuesti. Pidi oma näidendid ümber kirjtama. Julgeoleks korraldab läbiotsimise kodus- võeti ära „ Koera südame“ käsikiri ja tema päevik; kutsuti ülekuulamisele. „Valge kaardivägi“->“Turbinide päevad“. Talupoegade elu teda ei huvitanud, tööliste elust ei taha ta kirjutada, teda huvitab intelligents . Kirjutas puhtast südamest ja nii nagu ta asju näeb- vahel satiiriliselt (ühiskonna kriitika), eriti huvitavad teda Nõukogude elu negatiivsed ilmingud. 1927 ilmuvad tema teosed Pariisis. „Koera süda“ keelustatakse. 1928 alustab“MM“; näidendid „Põgenemine“- keelati, „ Purpurne saar“. Teda ei lubatud välismaale. 1929 keelatakse ja võetakse repertuaarist maha kõik tema näidendid. Palub luba sõita välimaale, astub välja Venemaa kirjanike liidust . Näidend „Pühameeste sepitused“ , romaan „Surnu märkmed“. Keelustatakse „Pühameeste sepitsused“, põletab käsikirju. Saab tööle Kunstiteatris. 1931 tahab näitlejaks. „Pühameeste sepitsused“-> „Moliere“, näidendid „Aadam ja Eva“. 1932 lahutab. Jätkab tööd „MM“. 1933 „Härra de Molieri elu“. Kahtlustatakse koostöös Briti luurega. 1934 tahab astuda taas kirjanike liitu. „MM“ II variant. Alustab näidendit Pushkinist. Vastuvõtul ameerika saatkonnas. Näidendid „Aleksander Pushkin “ ja „Ivan Vassilevitsh“. 1936 tahab kirjutada näidendit Stalinist, osaleb NL õpikute konkursil . Hakkab täiendama „MM“, tööl Suures Teatris liberisti-konsultandina. Ettepaneks teha libreto ooperile „Peeter I“. Võidab kohtuprotsessi Vene draamateatri vastu. 1938 Stalini näidend- „Batumi“- keelati, Stalin arvab hea. Hüpertooniline nefroskleroos. Õpib itaalia keelt, testament - kõik õigused naisele. 1949 dikteerib viimased „MM“ parandused . Hüvastijätt kirjanike liidu majas. „MEISTER JA MARGARITA“: tee- 1928 alustas kirjutamis , raske periood. Kirjutas 12.a 7 erinevat varanti. Esialgsed pealkirjad mustmaag, inseneri kabi- saatana kuju. 1939 ühisjooni Meistriga-> põletas käsikirju. Lisandub Meistri ja Margarita tegeles kuju. Algul määratles žanrit- fantastiline romaan, Suur kantsler, Saatan. Kirjutas surmani. Adresseeris romaani tuleviku lugejale, lootis et võim kukub . Ainestik- antiik- kui ka valgustus aja autorid, vene filosoofid , piibel, entsüklopeediatest, samuti religiooni ja demonoloogiat käsitlevatest uurimustest . Kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Faust . Piibli ainestiku muutmine- Pilatus sai surematuse, mõistis, et Jeesus on süütu- tahtis paasapühadega päästa, tunneb rohkem süüd. Jeshua/ Jeesus pigem filosoof / unistaja – sarnaneb Meistriga, alles teispoolsuses tuleb välja, et Jeesus, ei astu ristilt , kuna ta kandis enda peal inimeste pattu . Juudast saab käsitäitja/ võimutööriist. Meister- igavene elu sõltub sellest, kas teos saab valmis. Saatan pakub raha, saadab inimesed ära- kättemaksja ühiskonna pahelisuses, mure kodumaa pärast. Seos „Faustiga“ –kolmeosaline kosmoloogiline struktuur: igavikuline (raamatu lõpp), maapeale elu (Meister ja Margarita) ja allilm (Moskva elu). Nimetas seda uueks Margarete ja Fausti looks, sidus kaasajaga. Saatan- Woland ( Faustis Mefistoofeles). Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastus tuli)- tegelaste põgenemine Moskvast teise, kõrgemasse maailma. Faustis ei kahelda jumala olemasolus, Bulgakovi romaanis püütakse selgeks teha, et jumalat pole olemas. Vaidlused selle üle, kes juhub maa pealset elu. Nõukogude tegelikkus (inimeste kadumine). Igavese olemise küsimus- elumõtte küsimus/leidmine, miks teevad, ei tea- Moskvas. Margarita on tugev, ennastsalgav naine, kes suudab oma armastab ja võitleb oma armastatu eest. Innustab , inspireerib, kaitseb ja lohutab. Faustis andestab jumal ja tulevad inglis , Bulgakovil kannab seda rolli ka Woland. Hea ja halb eksisteerivad koos. Põrgu maal- mõtlemis võimeta rahvamass.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ilmanimeta Õppematerjali autor

draama sümbolism filosoof peer liza kunst näidendid dalloway üksindus reaktsioon freud

Sarnased õppematerjalid

docx

Ibsen, Strindberg, Hemingway, Remarque,Shaw

Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käsitlesid inimese

Kirjandus

docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Ekspressionism- sõjavastane protest, astusid võitlusse ahnuse ja tõusiklikkuse vastu. Tagaplaanile jäeti tundeelamused, analüüsisid ja üldistasid. Tähtsaimad liikmsed olid Friedebert Tuglas ja Marie Under XI PILET 1. ,,Toomas Nipernaadi" teose sisu, Nipernaadi kui arhetüüpne kuju kirjanduses, teose idee 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit ja nende luulenäited järgnevate hulgast: modernism 1960.-70.aastatel A. Kaalep, A. Alliksaar, J. Viidingu keelemängud. P.-E. Rummo valu ja tõetaotlus. J. Kaplinski harmooniaotsingud. H. Runneli rahvuslikkus, V. Luige uussümbolism, luule poliitiline alltekst. D. Kareva või I. Hirve armastusluule. "Toomas Nipernaadi" on mees, kes suviti rändab mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes

Kirjandus

doc

Sümbolism, realism, naturalism, modernism, sümbolism, impressionism

tähtis asi on efekti ühtsus - midagi ei tohi olla üleliigset. tema proosat liigitaktakse kolme rühma: 1. õudusjutud("Usheri Maja Kukk") 2. dektektiivi lood 3. ulme valdkonda kajastavad tekstid. 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" - Tema esik teos/kogu 1839 "Usheri Maja Kukk" 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu. 1842 "punase surma mask" "Kaev ja pendel" - novellid 1845 poeem "Kaaren" MODERNISM (pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne) tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need

Kirjandus

doc

11.klass kirjandus

kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane

Kirjandus

doc

Kirjanduse konspekt - realism, sümbolism

märkamatuks jätta. Kirjandusloos peetakse teda objektiivse romaani loojaks. Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. 2. SÜMBOLISMILE OMASED JOONED Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned

Kirjandus

odt

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited

Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui

Kirjandus ja ühiskond

doc

Modernism

1948 a Nobeli kirjandusauhind. DADAISM ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende voolude vahel võib leida rohkesti kokkupuutepunkte. 1918. a ilmus dadaismi manifest, millele tuntumatest dadaistidest kirjutasid alla T. Tzara, H. Ball, F. Jung, R. Hülsenbeck, M. Janco, R. Hausmann. Selles väidavad autorid, et dada sümboliseerib ürgset suhet maailmaga. Propageerib kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideaalid. Dadaistlik kunst kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid, rütmid. Dadaism sai alguse Zürichist. Sveits jäi sõjas neutr ning seal leidsid varjupaiga paljude maade kunstnikud. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Taotlesid absoluutset vabadust nii elus kui ka kunstis. Soovitakse jõuda kunstini, mis tasakaalustaks ajastu hullust (sõda) ja põhineks millelgi olulisel. I maailmasõda tingis D tugeva sõjavastase hoiaku

Kirjandus

docx

Realismist postmodernismini

See pidi saama tulevikukunstiks. Futuristid väitsid et enne neid pole kunsti tehtud ja kõik, mis enne oli, läheb nüüd ajaloo prügikasti. Aga põhiliselt läksid hoopis futuristlikud teosed ajaloo prügikasti. Sõjad ja vägivald olid uue voolu tekkimise eeldused.Futuristid loobusid kirjavahemärkidest ja tavalistest lausetest. Nad kasutasid oma tekstis hoopis sümboleid ja matemaatilisi märke. See oli moodsa inimese maailmapildile vastav dünaamika, müra ja hoolimatuse kunst. Filippo Tomasso Marinetti-> Kirjandusliku futurismi manifestis kuulutas futurismi põhitõdesid. Kubism Kubism tekkis 20. sajandi algul Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid igasuguseid inimesi, asju ja olendeid geomeetriliste kujunditena kujutama. Guillaume Apollinaire Dadaism Sürrealismi eelkäija, mis sa alguse 1916. aastal veitsist. Dada tähendab ürgsust ja mitteallumist mõistuse kontrollile

Kirjandus

Rohkem sarnaseid