Sümbolism, realism, naturalism, modernism, sümbolism, impressionism (1)

HENRIK IBSEN
(1828-1906)
ta on norra kuulsaim kirjanik, kelle nime teab tänaseks kogu maailm. just tema pani aluse moodsale draamale , milles omakorda on arenenud dramatugia.
ta sündis skieni linnaksese lõuna-norras. isa oli kaupmees , kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul , kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni näidendid õhutasid tugevat riiklust ning norra rahvuslikku uhkust , jätsid publiku külmaks ja kutsusid esile kriitikute iroonilisi märkusi. see sundis 1864 aastal vabatahtlikult maapakku minema - ibsen elas itaalias ja saksamaal. pagulasaastal lõi ibsen näidendid, mis andsi uued sihid ja eesmärgid kogu euroopa dramaturiale. kirjaniku uue loominguperioodi juhatasid sisse värssnäidendid "Brand" 1866 ja "Peer Gynt " 1867. nende sisu aitab mõista kogu ibseni järgnevat loomingut. viimane nendest on ibseni viimane suur värssdraama. kirjanik pööras oma loomingus uue lehekülje ja võttis proosavormis kirjutatud näidendites vaatluse lla oma kaasaja inimese ning ühiskondikud suhted. esimene teos uue perioodi künnisel oli "noorte liit" 1869, komöödia tolleagsetest poliitukutest ja ettevõtjaqtest. sellele järgnesid lühikeste vaheagadega neli psühholoogilis-sotsiaalse suunitlusega teost, mis moodustasid selgepiirilise etapi ibseni loominus: "ühiskonna toed "1877, " nukumaja " 1879, " kummitused " 1881 ja "rahva vanlane" 1882.
ibsen oli XIX sajandi esimesi kirjan ikke, kes nii jõuliselt ja julgelt näitas naise õiglusetut seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis " hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale . kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes teatud elustaadiumil on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust ning senisest tööst kokkuvõtteid tegema.ibseni viimane draama esitab küsimuse, millele autor ise vastust ei anna: kas kunstnikul kui erakordsel isiksusel on piiramatu vabadus ja kas tal on õigus ohverdada teisi oma kunstialtarile.
realism eestis (u.1890 - 1905)
euroopas oli realism alguse saanud rohkem kui 50 aastat tagasi. eesti realism on hilistekkeline, seda on mõjutanud tugevasti naturalism . 19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. eestis levis kõige rohkem kriitiline realism - elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjandus liigiks eepika ehk proosa. arenes eelkõige romaani zanr.
keskne kuju eesti realismis oli E. Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. eesti realismi esimene tippteos on Vilde "külmale maale" 1896 aastal. vilde kõrval oli teine realist Ernst Peterson - Särgava. vilde pooldas saksamaad, särgava pooldas venelasi . 20 saj algusaastail tõusis juurde rida noori kirjanikke nt. Tammsaare , Luts, Tuglas , M. Metsanurk.
Eduard Vilde (1865-1933)
sündis 4. märtsil 1865 aastal virumaal simuna kihelkonnas pudivere mõisas. tal oli ka 8 aastat noorem õde. hiljem kolis perekond Muuga mõisa ja väga palju on teda mõjutanud ka Karjaküla mõis. tema isa oli Jüri Vilde. jüri oli väga tagasihoidlik , vaikne, aga Ema leena oli väga temperamentne , jutukas ja armastas väga kirjandust. vilde arvab, et ta on oma geenid pärinud emaltl. algõpetuse sai vilde kodusjätkas õpinguid Tallinna saksa elemanteer - ja kreiskoolis. õpingud toimusid saksa keeles, ja seega sai ta väga hea keeleoskuse ja kirjanduse oskuse. teda on väga palju mõjutanud tema tädipoed E. Bornhoe, kes oli talle eeskujuks. 1883-1886 töötas ta Virulase toimetuses.
1887-1890 Postimees , 1890-1892 töötas Berliinis vabakutselise ajakirjanikuna. 1893 - 1896 naases taas Postimehesse. 1896 kolib ta moskvasse. 1897 tuleb tagasi hakkab tööle narvas Virmalise toimetuses. 1901 läheb ta teataja toimetusse. 1905 aastal on sunnitud minema pagulusse. ta elas paljudes kohtades.
Ta oli kirjavahetuses Marie Underiga.
tal oli silmahaigus , mis lõpuks süvenes südamehaiguseks ja ta sureb 1933 aastal.
1965 sada aastat peale tema sündi hakati välja andma, tema nimelist Eduard Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele . ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt. samal aastal püstitati talle ka ausammas.
1902 . aastal ilmus teos " Mahtra sõda" - ajalooline romaan, raske sisuga.
1903. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"
1905 "Prohvet Maltsvet"
ühise temaatika tõttu hakati neid teoseid nimetama ajalooliseks triloogiaks.
temalt on ilmunud ka mitmeid näidendeid
1916. ilmus "Mäeküla piimamees " - Vilde loomingu 1 kunstilisi tippe
1912. " Tabamata ime" - näidend
1913. "Pisuhänd" - näidend
1923-1935 ilmusid Vilde kogutud teosed 33 köites, millest viimased osad ilmusid peale tema surma.
ta on maetud metsakalmistule.
Naturalism
Naturalism on realismi äärmuslik suund. sai alguse 1860-70 Prantsusmaal. levis sealt euroopasse ja USA-sse. realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikkust , ilustamata ja vahetult.
naturalstide sõnakasutus muutus detalirikkaks ja täpseks.
nad ei süüdista ühtelgi ühiskonna klassi. neil kõikidel on üks eesmärk rahuldada oma ihasid ja soove. naturalismi järgi on inimene isekas ja julm . naturalistide arvates on inimese algelised instinktid seksuaaltung, nälg, omandikirg, hirm ja viha. naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde mitte ilu. lemmikžanrid olid novell ja romaan.
Edgar Allan Poe
(1809 -1849)
Poe on ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja . ta on sündiud Bostonis . ta sündis näitlejate perre, aga ta vanemad hukkusid, kui ta oli kahe aastane. tema kasuisaks sai John Allan, kes oli rikas kaupmees.
kui Poe oli 6-aastane, siis kolisid nad Inglismaale , kus algas tema koolitee . koolis õppis ta väga hästi, tal oli hea pea. 11-aastaselt tuldi tagasi ameerikasse. kui perekond USAsse tagasi kolis, siis ta hakkas märkama naist kui objekti ja ta tajub esimest korda armastus oma klassivenna 31 aastase ema vastu, kuid see daam sureb varsti - see oli tema esimene õnnetu armastus :D. tema inspiratsiooni allikaks on alati olnud naine ja õnnetu armastus.
kui Poe sai 16 aastaseks, siis armub oma isa äripartneri tütresse, aga isad ei soovitanud seda. Poe saadeti Virginia ülikooli õppima. ülikoolis ta hakkab elunautima ja ta tarbib alkoholi ja tast saab kaardisõltlane. ta satub suure võlakoorma alla. selle tõttu kasuisa ja edgeri suhted jahenesid.
1827 Poe lahkus ülikoolist ja astus sõjaväkke. 1829 saadetakse ta ametlikult erru. poe otsustab 21 aastaseolt, et võiks hakata elukutseliseks sõjaväelaseks West Pointi sõjaväeakadeemiasse. tal on seal raskusi distsipliiniga ja ta visatakse vähem kui aasta pärast välja. sõjaväe akadeemias ta kasvatas veelgi oma võlgu. kasuisa katkestas temaga oma suhted.
1834 kasuisa suri ja ei pärandanud Poele mitte sentigi. sellest ülesaamiseks kolis Poe Baltimore 'i oma tädi juurde. seal olles hakkab ta vaikselt ka kirjutama. seal võidab seal ka ühe konkurssi ja selllega pääseb ta nimi juba ajakirjandusse. ta loob oma kirjastuse ja hakkab seal välja andma oma ajakirja, aga see läks varsti pankrotti. äritegevause kõrvalt leidis ta armastuse oma täditütre Virginia vastu aastal 1836 nad abielluvad. ta kirjutas selle abielu ajal tohutult palju. see abielu ei kesta väga kaua ja Virgina sureb 1847 aastal tiisikusse. see oli Poele elu jooksul kõige hullem hoop. peale seda hakkas ta tohutult jooma ja üheöö suhteid pidama . kui ta lohutust otsis siis on ta sellel ajal kirjutanud oma kõige tuntumad luuletused: "Ulaluum'' 1847, " Kellad " 1849 ja " Annabel Lee" 1849.
Ta leiti Baltimore juures viinapoe juures deliiriumis 7. oktoobril 1849 surnuna. ilmselt surigi lihtsalt alkoholist.
teda nimetatakse oma-ala geeniuseks ja ta kujutab tohutult hästi oma teostes erinevaid hingeseisundeid: *hirm - elu täis hirmu või hirmust märgistatud elu,
*surm ja *armastus.
temajaoks on luuletustes ja novellides jaoks väga tähtis nn optimaalne pikkus ja teine tähtis asi on efekti ühtsus - midagi ei tohi olla üleliigset.
tema proosat liigitaktakse kolme rühma:
1. õudusjutud("Usheri Maja Kukk")
2. dektektiivi lood
3. ulme valdkonda kajastavad tekstid.

• 
  
• 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" - Tema esik teos/kogu
  
• 1839 "Usheri Maja Kukk"
  
• 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu.
  
• 1842 "punase surma mask" " Kaev ja pendel" - novellid
  
• 1845 poeem "Kaaren"
  

MODERNISM
(pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne)
tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.
I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism , impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile.
II periood AVANGARDISM (eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imažismi - need voolud vastandavad end uusromantismile. pärast 1. maailma sõda lisandusid dadaism ja sürrealism. modernism kestis kuni 2. maailmasõjani. aga teiste allikate järgi 1960ndate aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks.
Modernismi eeldusteks on:

• urbaniseerumine ehk linnastumine .
  
• teaduse ja tehnika areng
  
• elekter
  
• Freudi psühhoanalüüs
  
• Ensteini relatiivsus teooria
  
• kirik eraldati riigist
  

UUSROMANTISM
Dekadents
See mõiste tuleb prantsuse keelest (dekadence - langus) ei ole kindlapiiriline kirjandus vool vaid kirjandusviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõikes. dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. dekadentide moto on - "kunst kunsti pärast" .dekadendid on langusmeeleolu poeedid. nad eitavad inimese võimet, maailma mõista ja muuta. nad kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud , kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtta. nende luule on maailmavalulik ja pessimistlik dekadentsi tähtsaid isikuid on Charles Baudelaire oma ainukese luulekoguga "Kurja lilled" 1857. Ta on prantsuse kirjanik, ja tema teostes leidub ka palju realismi jooni.
impressionism - mõiste impression tähendab pr keeles muljet.
impressionism sai alguse prantsuse maailkunstist 1860/ 70ndatel . impressionism kujutas kunstus hetkemeeleoludest tekkinud muljet, meeleoluvarjundit ning mõjutas selles suunas ka kirjandust, muusikat ja lavakunsti. ilukirjanduses avaldus impressionism 1880-1910 saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuuri mõjupiirkonnas. kirjanduses eelistati lühižanri nt novelle või novellette. iseloomulik oli värvi - ja meeleoluküllus armastuse ning looduse kujutamisel. püüti tabada hetkemeeleolusid ja tundmusi stiil oli varjundi rohke ja meeleolukas , keelekasutus mänglev ja vaimukas.
esindajad: Thomas Mann - sakslane ja on saksakirjandusest välja kasvanud, eestisse jõudis impressionism 20 saj alguses. Villem Ridala , Gustav Suits, Fr. Tuglas, A.H. Tammsaare.
Sümbolism - tekkis prantsusmaal 19 . saj lõpul. nimi tuleb kr. keelesest sõnast symbolon, mis tähendab tunnust või märki. sümbol on sümbolistisdele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tagada. see esitab teistpoolsust - ideaalset maailma. sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik see sisaldab seletamatut sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. sümbolistide vaadete aluseks on plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma - reaalse ja ideaalse olemasolust.
sümbolistid vastandasid realistidele ja naturalistidele.sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükiskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted, nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine . sümbolistid võitsid kasutusele vabavärsi. esindaja:
Arthur Rimband, Maurice Maeterlinck , austria päritolu Rainer Maria Rilke, Oskar Wilde, William Butler Yeats , Aleksander Blok , eestist Ernst Enno.