Ibsen, Strindberg, Hemingway, Remarque,Shaw (2)

Henrik Ibsen
Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama “ Peer Gynt ”. Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees , kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik , ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks.
Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käsitlesid inimese kohta ühiskonnas ja inimese hingeelu. „ Nukumaja ”. Põhiprobleem on naiste roll ühiskonnas ja perekonnas. Naistesse suhtutakse sageli nagu ilusasse nukku, mitte nagu võrdsesse partnerisse. Nora hülgab pere, kui mõistab, et mees pole teda kunagi tõeliselt armastanud ja Nora pole kunagi mõelnud enda peale, mida tema elult tahab. „Rahva vaenlane ”. Peategelane on dr Stockmann , elab linnas, kuhu on rajatud supluskuurort tervisevetega turistidele. Eesmärk on raha. Dr avastab, et vees on ohtlikud ained, mis haigestavad inimesi. Ta tahab selle info avalikustada. Kogu linn hakkab teda põlgama ja taga kiusama . Sõnum: inimesi huvitab kasum, mitte tõde.
August Strindberg
Rootsi näitekirjanik, oli 3 korda abielus ja kirjutas naistest negatiivselt. Naisi kujutas ta isekate, manipuleerivate, võimuahnete ja õelatena, kavalatena. Üks tüüpiline näidend on draama „Isa”. Peategelased on sõjaväelane Adolf, tema naine Laura. Neil on tütar Bertha. Probleem tekib sellest, et neil on erinevad nägemused tütre tuleviku suhtes. Laura tahab, et tütrest saaks kunstnik. Isa tahab, et tütrest saaks õpetaja või abielunaine . Õpetaja amet seetõttu, et sellest oleks pereelus kasu. Laura on isekas, kuna tema mõtleb enda unistustele, mitte lapse tulevikule. Laura seab kahtluse alla mehe vaimse tervise, kõik hakkavadki uskuma. Naine annab mehele mõista, et Bertha polegi tema tütar. Mees saab südamerabanduse ja sureb. Tema hilisem näidend „Surmatants” kujutab abielu nagu võitlust elu ja surma peale, kus mõlemas osapooled üritavad üksteist rängemalt solvata, aga samas on üksteisest emotsionaalses sõltuvuses. Mees sureb.
George Bernard Shaw
Iiri-inglise kirjanik, sündis Dublinis ja tegutses ning elas Londonis. Ta on loonud üle 50 näidendi, millest kuulsaim on draama „ Pygmalion ”. Draamalooming on ühiskonnakriitiline ja näitab seda, kuidas rikkam ja privilegeeritum ühiskonnakoht kasutab ära vaesemat ja töökamat rahvakihti. Samas suhtub ülemkiht alamikihti põhjendamatu põlgusega. „Pygmalioni” põhjal on tehtud muusikal „Minu veetlev leedi”, mille autor on Loewe. Näidend räägib sellest, et rikka ja vaese vahe on sageli lihtsalt nendesse suhtumises ja neile antud võimalustes. Haridusega saab ka alamkihi esindajast teha kõrgklassi liikme (Shaw’ radikaalne idee), kui keelata võimalust hariduseks, läheb vaeste potentsiaal raisku. Peategelane on professor Henry Higgins , kes eksperimendi mõttes otsustab koolitada lihtsat lillemüüjat Eliza Doolittle’t, õpetada talle kombeid, korrektset keelt. Higgins vedas kihla, et suudab esitleda Elizat kõrgseltskonnas kui aadlidaami. Eksperiment õnnestus. Selleks ajaks oli Henry ja Eliza vahel tekkinud kiindumus . Nad ei saanud kokku, sest Henry on suhtunud naisesse üleolevalt, nagu objekti, ei ole teda kohelnud viisakalt. Eliza ütleb talle ära. Eliza ületab oma õpetajat, kuna ta on kõigiga viisakas. Autor leiab, et inimesed võiksid üksteist kohelda viisakalt ja lugupidamisega. Pygmalion on pärit antiikkirjandusest, see oli mees, kes ei leidnud täiuslikku naist ja ehitas endale ise kuju, millele jumalad andsid elu.
Kadunud põlvkond
Mõiste on seotud I maailmasõjaga, autor on ameerika naiskirjanik Gertrude Stein . Kasutatakse põlvkonna kohta, kes läks sõtta noorte meestena, sageli otse koolipingist. Nad ei olnud veel jõudnud leida endale rahuaja ühiskonnas rolli. Need inimesed ei leidnud pärast sõda enam elule eesmärki. Nad olid sõjas kaotanud oma illusioonid ja usu ühiskonna arengusse. Nende hinges oli tühjus seal , kus teistel olid püüdlused ja unistused. Põlvkonda kuuluvad 3 kuulsat kirjanikku: E. Hemingway , F.S. Fitzgerald ja E.M. Remarque . Nende looming oli sõjavastane ja kujutas elutüdimust ja lootusetust, mille eest saab põgeneda ainult armastuse ja sõprade abil. Nad ei kujuta õnne püsivana. Looming oli humanistlik ja kujutas inimlikke väärtusi. Elu eest üritasid nende tegelased põgeneda alkoholi, pidude ja looduse rüppe.
Ernest Hemingway
Pärit Ameerikast Illinoisist. Talle meeldis juba varakult kalapüük ja jaht, töötas ajalehe reporterina. 1918 läks I maailmasõtta vabatahtlikult, oli Itaalias Punase Risti autojuht . Sai seal jalgadest raskelt haavata . Edasi tegeles kirjutamisega, elas Euroopas ja Kuubal . Osales ka Hispaania kodusõjas 1936-1939 sõjakorrespondendina. 1961 sooritas enesetapu.
Ta on oma loomingus kasutanud põhimõtet, mida ta ise nimetas jäämäeprintsiibiks – sõnades ei väljendata kõike, sügavam sisu jääb sõnadest väljapoole, kuid seda antakse mõista. Tekst on napisõnaline, kirjeldab sündmusi ja tegevusi aga tunnetest on juttu üsna vähe.
Ta on kirjutanud romaane ja jutukogusid. Esimene kuulus romaan on „Ja päike tõuseb”. Selle romaani motost tuli kasutusele mõiste kadunud põlvkond. Romaani peategelane on sõjainvaliid Jake . Tegevus toimub Prantsusmaal ja Hispaanias. Jake on armunud Bretti, kuid kuna nende suhtel pole tulevikku, suhtleb Brett veel kolme mehega, kellest ükski ei tee teda täiesti õnnelikuks. Põhimeeleolu on katastroofi eelaimus, elupõletamine, aga romaan lõpeb positiivses toonis. Teine romaan on „Hüvasti, relvad”. On sõjavastane romaan, mis toob esile, kuidas sõda hävitab elusid ja paneb inimesi mõttetult kannatama . Peategelane on Itaalias, Ameerika vabatahtlik, oli Punase Risti autojuht, kes aitab haavatud sõdureid. Ta saab haavata ja tekib armulugu halastajaõega. Peategelane ei ole täiuslik sõjakangelane, vaid inimene oma tugevuste ja nõrkustega. Jutustus „Vanamees ja meri”. See teos võtab kokku Hemingway elufilosoofia. Teose tegevus toimub Kuubal. Peategelane on vana kalur, kes läheb üksi merele ja püüab oma elu suurima kala. Kuid ta ei jaksa seda üksi paati tõmmata, triivib ulgumerele ja tuleb torm. Haid hävitavad ta kala. Koju jõuab ta kala luukerega. Teos ütleb, et elu on pidev võitlus ja lõpeb tavaliselt kaotusega, aga inimene peaks ikkagi endast maksimumi andma, sest ta saavutused jäävad talle alles. Elus peab vahel ka üksi hakkama saama.
Erich Maria Remarque
Saksa kirjanik, kodanikunimega Erich Paul Remarck. Nime Maria võttis endale ema auks. Läks I maailmasõtta otse koolipingist. Neil kogemustel põhineb tema esimene romaan „Läänerindel muutuseta”, mis oli tugevalt sõjavastane. Kujutab sõda Prantsusmaal läänerindel Saksa sõjaväes, kuidas sõdurid elasid, noorte poiste vaim murdub, sest neil pole veel oma uut peret, kodu, rahu ajal rajatud elu, mille juurde tagasi pöörduda. Nad võivad olla selle võrra paremad sõdurid, kuid neil on hirm, mis juhtub nendega rahu ajal. Kujutab ka toorutsemist sõjaväes, toitumise, hügieeniprobleeme. 30ndatel hakkasid natsid levitama kuuldusi, et Remarque on tegelikult juudi päritolu. Neile ei meeldinud, et ta oli sõjavastane, nad pidasid teda riigireeturiks. Keelati tema teosed. Siis emigreerus ta Šveitsi, elas mõnda aega Prantsusmaal ning USA-s.
Romaani „Triumfikaar” tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel Pariisis. Peategelane on saksa kirurg Ravic , kes on põgenenud gestaapo tagakiusamise eest. Tema tüdruksõber Sybil jäi gestaapo kätte ja naine piinati surnuks . Ravic on Pariisis valenime all ja teeb operatsioone teiste arstide eest. Ta tutvub noore näitlejanna Joaniga, neil tekib armulugu. Juhuslikult kohtab Ravic Pariisis ühte oma piinajatest, ohvitser Haaket. Ravic otsustab Sybili eest kätte maksta ja tapab Haake . Tema enda tüdruku Joani tapab tolle armukade armuke . Pealkiri on teosel irooniline, sest tegelikult ei saavuta keegi tegelastest triumfi. Teosed näitavad, et inimelu on habras, ja et seda tuleks väärtustada.