Modernism (2)

MODERNISM (pr moderne) – uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism , dekadents , futurism, dadaism , ekspressionism , sürrealism, eksistentsialism, kubism , imažism, uus romaan, absurditeater, luules – vabavärss.
MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süžee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne , segi on aja ja ruumi suhted. Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine , ka nimede vahetumine . Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust , James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf .
JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides , Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - „Dublinlased“. I maailmasõda – pagulus Zürichis „Kunstniku noorpõlveportree“ ja näidend „ Pagulased “. 1920 siirdus Pariisi, 1922 ilmus „Ulysses“, amoraalsuse tõttu ei avaldatud Inglismaal enne 1936. USAs enne 1933. aastat. Süvenev silmahaigus viis lõpuks pimeduseni, tütar vaimuhaigeks. Viimane teos 1939 „Finnegans Wake“. Suri Zürichis (II maailmasõda).
„ULYSSES“ muinaskreeka eepose „Odüsseia“ faabulale. Peategelane, ajalehe väikekodanlasest kuulutuseotsija, juudi päritolu Leopold Bloom on sümboolselt Odysseus , tema naine Marion on meest koju ootav Penelope , kolmas peategelane, noor ajalooõpetaja, omaena isa poolt maha jäetud Stephen Dedalus on isa otsiva Telemachose paralleelkuju. Rahvuslik-konkreetne Iiri tegelikkus kasvab suuri üldistusi sisaldavaks inimese-müüdiks, inimolu üleüldiseks mõtestuseks. Sündmustik ei ületa ööpäeva piire – toonitab müüdi kohalolu imelühikeses inimaja hetkes . Keskendus teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele jäädvustusele. Hüppab ühe tegelase vaatepunktilt teisele. Eksperimenteeriv mäng keele ja stiiliga. Kuulsaim uuendus – sisemonoloog.
VIRGINIA WOOLF (1882-1941) isa oli biograaf Leslie Stephen. Abiellus Leonard Woolfiga, kellega koos asutasid Hogarth Press kirjastuse. Alustas loomingut realistlikus stiilis. „ Jacobi tuba“ - korrapäraselt arenevast süžeest on loobutud . 1924 esines Cambridge 's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a „Oma tuba“ esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana – XX saj feministliku kirjanduse klassik. Pihtimuslik-isiklik „Proua Dalloway “, esindusteos „Tuletorni juurde“, sisemonoloogid , teadvuse vool „Lained“, ühiskondlik- filosoofiline „Aastad“.
„TULETORNI JUURDE“ mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid : kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi – pisitoimingud. Valgustab tegelasi endi kui teiste tegelaste sisekõnedega. Mrs Ramsay on sümbolisarnane üldistus, ideaal: eluterve loomulikkus,mõistvus, tarkus, headus , suuremeelsus, sisemine elu. Lily on peamine kõrvaltvaatleja. Laste areng mälestustena. II peatükk („aeg möödub“) – kümmekond aastat möödunud. I maailmasõda. Hukkunud mrs Ramsay, tütar Prue ja poeg Andrew . III peatükk („ Tuletorn “) - paadisõit saarele tuletorni juurde, mille mrs Ramsay koos laste Cami ja James'iga siiski ette võtab. Tuletorn – elu sisemine valgus, vaimne alge, teekond .
MARCEL PROUST (1871-1922) Pariisi rikkast kodanlikust perekonnast. 1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks. Oli Dreyfusi pooldaja, Dreyfusi afääri temaatika läbib tema romaanisarja „Kadunud aega otsimas“ mitmeid osi. Kannatas varakult astma all. Ema surma mõjul otsustas 35-aastaselt sulguda eraklusse - „KAO“ kirjutamine. I köite avaldas oma raha eest. II ilmus pärast I maailmasõda, tõi tunnustuse . 3 viimast ilmusid pärast surma. Oluline oli tema joaks vaid minevik , mis oli puudutanud tema sisemist olemust, hinge ja kujundanud tema intiimteadvust.
„KADUNUD AEGA OTSIMAS“ I osa „ Swanni poolel“ M sõbruneb Swanni ja Odette'i tütrega, kes temast aga järgnevalt eemaldub. II osa „Noorte õitsvate neidude varjus “ - M armub Albertine'i, neidu , kes ta tunnetele ei vasta. III osa „Guerantes'i pool“ - armunud hertsoginna de Guermantes'i. IV osa „ Soodom ja Gomorra“ - Guerm. padruni hr de Charlus'i pederastlikud kalduvused, Dreyfusi afäär. V osa „Naisvang“ M hoiab oma kihlatud Albertine'i kiivalt „vangina“ oma hoole ja valve all. VI osa „Kadunud Albertine“ - A põgeneb Marceli eest teise linna ja saab õnnetult surma. VII osa „Taasleitud aeg“ - küpsesse ikka jõudnud M Pariisis tunneb lapsepõlvega samastunud aistinguid.
FUTURISM - XX saj varaseim modernistlik vool. Sai alguse Itaalias, tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal ja levis Itaaliast ja Venemaalt ka teistesse maadesse. Üldise kriisi väljendus teaduses , eetikas, poliitikas, majanduses, esteetikas ning samaaegselt reaktsioon selle vastu. Dünaamikaotsing. Võitlus vana ja traditsioonilise vastu kunstis ja kirjanduses. Filippo Tommaso Marinetti, Vladimir Majakovski , Velimir Hlebnikov, Aleksei Krjutšjonõhh, David Burljuk.
VLADIMIR MAJAKOVSKI (1893-1930) sünd Gruusias Bagdadi külas metsavahi perekonnas. Õppis Kutaisi gümnaasiumis. 15-aastaselt astus bolševike parteisse. Pere asus elama Moskvasse, asus V õppima kunstikooli. 3 korda arreteeritud revolutsioonilise tegevuse tõttu. Luuletusi hakkas kirjutama vanglas . 1917. võimu põimuv õuelaulik, Nõukogude õuelaulik. Kui itaallane Marinetti käis Venemaal innustus M tema ideedest niivõrd, et temast sai üks fut rühmituse asutajaid ja manifesti koostajaid. Vene futuristid lõid rühmituse Lef, mis taotles luule ideelist pahempoolsust. M eksponeeris end avalikel luuleesinemistel Venemaa suuremates linnades väljakutsuvana, oli terav , kohati ründav, esines palju ka välismaal ja tutvustas oma luulet ette lugedes . Töötas Venemaa telegraafiagentuuris ROSTA – joonistas propagandaplakateid ja paigutas neile ka oma värsse. Riietus ekstravagantselt. Raske iseloomuga , ei tunnistanud kompromisse. Elas kriitikat raskelt üle. 1930 astus Kirjanike ühendusse, samal aastal lõpetas oma elu enesetapuga. Ohtralt loomingut: luuletused, poeemid , 2 näidendit: „ Saun “ ja „Lutikas“. Omane luulevorm, mida kutsutakse Majakovski trepiks (Eestis Henrik Visnapuu, Albert Kivikas , Erni Hiir , Richard Roht ).
IMAžISM 1912-1917 – omaette vooluna. Teoreetikud – olulisim USA luuletaja ja kirjanik Ezra Pound. Püüdlused luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ilmekale väljendusele. Lühike luuletus , vältisid teadlikult süžeelis-jutustuslikku alget luules. Varasemast sümbolismist eristas I vormieksperiment ja valdavalt (riimita) vabavärsiline väljenduslik laad. Thomas Stearns Eliot , Ezra Pound.
THOMAS STEARNS ELIOT (1888-1965) USA päritolu inglise kirjanik. Kujunes „uuskriitilise“ suuna üheks peaesindajaks inglisekeelses kirjandusteaduses. Sünd Missouri osariigis St. Louisi linnas mainekas perekonnas. Õppis 7 a Harvardi ülikoolis, vahepeal veetis aasta Pariisis – kirjutas algupäraseid luuletusi pr keeles, 3 viimast aastat pärast Pr filosoofiaõpingud. Enesetäiendamine Oxfordis peamiselt antiigi alal. 1927 – Briti kodakondsus. Töötas õpetajana – 8 a Lloydsi pangas – Faberi kirjastusfirma direktor . Oli sõber Ezra Poundiga. Kuulsuse tõi talle poeem „Tühermaa“. 1923-1939 juhtis filosoofia ja kirjanduse kvartaliajakirja „The Criterion“. 1927 vahetas usku – anglokatoliku kiriku liige – varjundas tema teoseid „Tuhkapäev“ 1930, „Kalju“ 1934, „Mõrv katedraalis“ 1935. 1948 a Nobeli kirjandusauhind.
DADAISM ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende voolude vahel võib leida rohkesti kokkupuutepunkte. 1918. a ilmus dadaismi manifest, millele tuntumatest dadaistidest kirjutasid alla T. Tzara, H. Ball, F. Jung , R. Hülsenbeck, M. Janco , R. Hausmann. Selles väidavad autorid, et dada sümboliseerib ürgset suhet maailmaga . Propageerib kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideaalid. Dadaistlik kunst kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid, rütmid. Dadaism sai alguse Zürichist. Šveits jäi sõjas neutr ning seal leidsid varjupaiga paljude maade kunstnikud . Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Taotlesid absoluutset vabadust nii elus kui ka kunstis. Soovitakse jõuda kunstini , mis tasakaalustaks ajastu hullust (sõda) ja põhineks millelgi olulisel. I maailmasõda tingis D tugeva sõjavastase hoiaku. Elu ja kunsti mõttekus langesid kahtluse alla. Kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti vastu.
SÜRREALISM tekkis 1919 Prantsusmaal. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. André Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault, Paul Eluard. Sürrealism süvenes dadaismi poolt pakutusse ja arendas seda edasi. I teos Breton ja Soupault „Magnetväljad“ (1919), automaatkirjutus, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. S võtsid kogu vastutuse inimliku käitumise eest – vägivalda tuleks aktsepteerida. Erootika , automaatkirjutus, unenägude kasutamine loomingus, maagiline käitumine ja esoteerilisus. Oluline oli kujutlusvõime vabastamine. Poeetilise kujutlusvõime jõud peab muutuma praktiliseks, unenäod teostuma käegakatsutavate objektidena. EI – kategoorilised väited, tabud keeles ja inimkeha suhtes, õige ja vale kategooriline eristamine. 1919-1932 – automatistm, kujunditeooria formuleerimine. 1930-ndad – sihilik juhus ja must huumor. 1940-ndate II pool-1960-ndate lõpp (sürrealistide grupi lagunemine ) – varemloodu täiustamine. 1924. a – sürrealismi manifest (A. Breton): sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist. Kasutati Sigmund Freudi tööd (psühhoanalüüs).