Varakeskaeg (1)

5 VÄGA HEA

§1. Keskaeg (5saj-16.saj k.a)
395 – 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine.
1517 - reformatsioon – usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik .
16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas.
17. sajandit peetakse uusaja alguseks.
Keskaeg :

Vara-Keskaeg – 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus – domineerib vaimuelus; fasaliteet – feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord . Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused – vaimulikud – avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld – piiskopid, kardinalid , abtsissid, preestrid, nunnad , mungad ) töö tegijate –talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid – alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased , rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased . Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik , paavst ametis
2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega. Suunatud Jeruusalemma ja usustada paganarahvad. Rekangista – tagasivallutus. Pürenee ps. võidetakse tagasi araablaste islamiusuliste käest Hispaania . Ilmaliku ja vaimulike vaheline võitlus. Tekivad keskaegsed linnad. Linnad koondavad inimesi kes tegelevad kaubanduse ja käsitööga. Linnades õitseb ilmalik kultuur, mis on vastukaaluks vaimulikule. Keskaegsed ülikoolid – tänapäevaste aluseks. 13. Sajand – keskaja apogee – ehk keskaja õitsengu tipp. Gootistiil areneb 12-14.saj. põhjamaades kauem.
3. Hiliskeskaeg 15-16 sajand. Tsivilisatsioon mandub. Maailmavaate muutused – aitab kaasa tehnika ja teaduse areng. Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal – nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno , Galileo Galilei – ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus – kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu.
§2. Ida- Rooma riik ehk Bütsants (395-1453)
Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart , Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast , Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari . Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism , nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus.
Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem – eksisteerisid haiglad , vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat .
Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism – õukonnas valitsenud silmakirjalikkus.
Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal. Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia , kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3- osalise „Tsiviilseadustekogu.“ Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese.
Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle slaavlased . Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline vaenlane . 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina , Aafrika ja Hispaania alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand.
11. sajandil kujenesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petšeneegide kõrval türklased, kes said 1071. Aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle suure võidu.
Seoses araablaste pealetungiga 7. Sajandil mindi üle uuele kaitsesüsteemile. Palgasõjaväge oli liiga kulukas pidada. Provintside asemele kerkisid uued piirkonnad – teemad, mille eesotsas seisid sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid . Stratioodid – 4000-5000 meheline talupoegade maaikaitsevägi. 11. Sajand kaotas maakaitsevägi sõjalise tähtsuse, stratioodid laostusid.
Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054 . Aasta kirikulõhe. Bütsants eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, mis jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri.
Bütsants mõjutas Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist 14-15. Sajandil. Bütsantsi õpetlased hakkasid humanistidele kreeka keelt õpetama. Sellele mõjus soodsalt ka Ferrera-Firrenze kirikogu katse ristiusu kirikud taasühendada. Rooma õigustel põhinevad mitmed seadustekogud. Ajalooteadust esindasi kronograafia ehk maailmakroonikad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade- suundumus . Tunti kaugeid idapoolseid maid.
Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku.
§5 Frangi riik Karolingide ajal
Pärast Karl Martelli surma võim poja Pippin Lühikese käes (741-768). Võitis frangiriigi poolehoiu. Kunagine metropol , oli nüüd muutunud suureks külaks. Paavsti tähtsus kahanes. 754 ja 756 2 Itaalia sõjakäiku, paavstile loovutati mõned rooma lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik . Frangiriisik tulid võimule Karolingid . Järgmine valitseja Karl Suur, tema järgi sai nime dünastia. Laiendas valduste ala kirdes . 774 tegid väed lõpu langobardide kuningriigile, Karl suurest sai Itaalia valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud. Raha etendas poliitilist rolli. Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja. Järgmisena võimul poeg Ludwig I Vaga , kaotas impeeriumi 817 oma poegade vahel. 843. Tulid pojad Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis jagas riigi kolmeks.Ida-F riik – 10.s tuli võimule Ottoniidide dünastia. Lääne-F riigis võtsid võimu 967.a Kapetingid, alustasid laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik . Oratores – palvetajad. Teine seisus bellatores – sõdijad. Keskaja peamine sõjaline jõud – raske ratsavägi.
§6 Feodaalsuhete kujunemine
Kirikuideoloogia püüdis leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli nõuda nõrkade ja jõuetute kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades kuningatele kristliku maailma kaitse sisse ja välisvaenlaste vastu. Sisepoliitikas tähendas see kuningate kohustust kaitsta kirikut temale usaldatud Jumalariigi territooriumil. Kõik feodaalid , alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli ühiskonna kaitsmine.
Läänikorra kujunemine: Keskaja põhiliseks sõjaliseks jõuks oli rüütlite raskeratsavägi. Kujunes sõjameeste kiht ehk rüütliseisus. Feodaalkord ehk läänikord põhines feodaalsuhetel ehk vasalliteedil. Ratsaväe loomiseks anti sõjameestele maa benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu – maavalduse saanute kihist sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht ( hertsogid , parunid , krahvid, markiid) – neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele.
Feodaalsuhted – Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel makse ja mõista nende üle kohut . Vastutasuks teenisid isikliku relvastuse ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Lisaks sõjaväeteenistusele pidi vasall osalema ka senjööri nõukogus ja erakorralised abikohustused lunastama. Lõplikult kujunes välja Karl Suure ajal.
Läänisuhe oli → lepinguline – kummalgi poolel olid omad kohustused, nende täitmata jätmise korral vasallsuhe katkes. Vasallisuhete sõlmimine toimus investituuriga. Vasall vandus senjäärile truudust, tasuks andis too vasallile maavalduse-lääni. Seal omati piiramatut võimu; hierarhiline – üks lepingu poole teisest kõrgemal; isikuline – kehis põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Tagajärg: vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustatud. Väikefeodaalid – rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud. Suurfeodaalid – krahvid, hertsogid, vürtsid, grandid, parunid. Kõige tipus – kuningas – süserään.
Heraldika - Rüütliseisuse liikmeil kombeks lisada oma ristinime juurde kohanimi ning tarvitada sugukonna tunnusena vappi – pärilikult edasiantav sümboolne värviline märgis, mis on loodud kindlate reeglite alusel. Ajapikku hakati koostama aadlimatrikleid.
§7 Viikingid ja nende kultuur
Viikingid olid põhjarahvad, Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Nende ajavahemikuks loetaks aega 8. – 11.sajand. Neid tunti eri nimede all, Lääne-Euroopas kutsuti neid normannideks, Inglismaal taanlasteks, Iirimaal eristati ilmselt domineeriva juustevärvi järgi „valgeid võõraid“ (norralased) ja „musti võõraid (taanlased). Ida-Euroopas nim. neid varjaagideks.
Viikingid olid:

Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel . Müüdi või vahetati põllusaadusi või valmistatud raudesemeid . Võimaluse avanemisel rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaid.

Osalt oldi ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks pere noorematele poegadele. Neil oli valida, kas jääda koju või minna viikingiks. Sageli värvati neid ka palgasõdurite salkadesse. Läänemeremaade tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti ps Hedeby, Rootsis Mälareni järvel Birka ja Helgön, Sigtuna.

Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes. Erinevalt Lääne-Euroopast puudusid Skandinaavias hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ning ka Suur rahvasterändamine ei paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi.
Palju on aardeleide, eriti kulda. Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel.
Viikingilaevad olid lahtised merepaadid. Lainete eest kaitsesid kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid . Laeval oli ka mast nelinurkse purjega, kuid laeva sai edasi viia ka sõudes. Orienteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart.
Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik.
Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi . Saadeti ka koos oma laevaga merele , mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden , tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej – viljakusjumal , tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega.
Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas. Kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua-või mälestusmärgid. Mälestuskivid jutustasid viikingitest. Mälestusmärgid – saagad .
§8 Suurbritannia rahvaste kujunemine
III at. eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indoeuroopa hõimud. Kohalikust rahvastikust kujunesid välja hõimud, tuntuim neist piktide hõim.
Suurim sisseränne oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine. Sealt alanud ekspansiooni käigus tungisid keldid ple Alpide ka Itaaliasse, vallutasid etruski linna ja rajasid nende asemele või siis uutesse kohtadesse oma asulaid. 387eKr üritati vallutada Roomat . Keldid liikusid ka Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Rüüstati tp. Bulgaariat, Makedooniat. Keldid haarasid enda kätte suure osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Britanniasse asusid ka gallialasi, kelle seas oli juhtiv osa katuvellaunidel. Nende käigus ühendas 1.s I poolel pKr oma võimu alla mitu Kagu-Inglismaa hõimu.
Keltide majanduslik edukus tulenes rauatootmiselt ja seppade osavuselt. Nende relvad olid väga hinnatud.
43. aastal maabusid rooma väed briti rannikule. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning rooma riik sai endale provintsi Britannia . Võeti tagasi Camulodunom, Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega.
5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid , saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne ’ks. Kujunesid uued keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel.
Anglosaksid rajasid oma kuningriike, mis olid varafeodaalsed. Kõige edukam Wessexi kuningriik. Nende põhiline tegevusala oli põlluharimine ja loomakasvatus. 6.s lõpus algas ristiusustamine , kuid lõpule jõuti sellega alles 7.s II poolel. Iirimaa eripäraks võib nim kloostrite rohkust ja mõjukust.
8.s lõpul algasid normannide rööv-ja rüüsteretked. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Esialgu leppis Alfred taanlaste nõudega maksta neile maksu. Koondanud talupoegade maleva ja moodustuva feodaalse ratsaväe, pani ta seisma taanlaste edasitungi kogu Inglismaa vallutamiseks, kuid pidi neile loovutama oma kuningriigi kaguosa.
§9 Ristisu kiriku kujunemine
Ristiusu kiriku teke ja levik
Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik . Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduste liikmed uskusid, et Kristus naaseb ning toob Jumalariigi maa peale veel nende eluajal.
Ristiusu suurem levik sai alguse Rooma riigist. Constantinius Suur kuulutas 313.a Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 381.a kuultati see Rooma ristiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon , mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad . Kogu varakeskaja vältel oli kirik samuti ainus arvestatav kultuurikanda ning vaimulikud tihti ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
Esialgu olid Kristluse põhileviku pinnaks linnad. 5.saj levis see edasi ka maale. Olulist osa Kristluse levikus mängisid misjonärid, kuid enamus tugines siiski vallutustele. Ainsana võeti kristlus rahulikult vastu Iirimaal, eelkõige tänu piiskop Patrickule, kes rajas kloostreid ja koolitas misjonäre. Misjonitöö innukaim läbiviija oli sakslaste ristija Püha Bonifatius(680-754). Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedulased 1386.
Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine
Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes esialgu olid koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Tema jutustustoolist – kateedrist tuleb ka hilisem piiskopi kiriku nimetus – katedraal.
Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud vaimulikkonna nimekirja – kaanonisse. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava kogu – toomkapiitli.
Preestrite peamiseks ülesandeks oli pühitsemine. Kuid lisanus veel administratiivseid kohustusi nagu vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites).
Kristlaste hingehoiutööd tegi preester . Iga vaimulik (nt iga munk ) ei olnud preester.
Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus – õigus määrata kohale preester.
Katoliku kiriku õpetus
Katoliku kiriku aluseks on Piibel , mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning Uuest Testamendist (4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast, ülestõusmisest, apostlite tegudest ja apostlite kirjadest esimestele kristlikele kogudustele)
Piibli ülesehitus pandi paika juba 2.saj. Vana Testament oli heebreakeelne ning uus peamiselt kreeka keelne. Esimese korraliku ladinakeelse tõlke tegi munk Hieronymus 4.saj paavsti ülesandel ning seda hakati kutsuma Vulgata 'ks.
Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisale (katoliku kiriku õpetust arendanud teoloog ). Tähtsamad – Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430)
Katoliiklikus kirikus on oluline koht sakramentidel – rituaalsed toimingud mida võivad läbi viia ainult preestrid ning peavad usklikele edasi andma Jumala armu . Sakramente käitleva õpetluse andis välja Petrus Lombardus (surn. 1160)
Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks.
Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine
Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid , kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel .
§11 Vana – Vene Riik
Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja-Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid – Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad . Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole.
Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana- Laadoga , Novgorod, Pihkva , Polotsk, Kiiev . Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus.
13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab , et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul – 882. Aasta.
Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog , Dažbog; karjajumal – Veles, pikse ja sõjajumal – Perun ; tuulejumal – Stribog ; viljakusjumalanna – Mokoša.
980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine .
Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa . Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele.
§12Bütsantsi ja vanavene kunst
Islam ehk muhameedlus on tekkeajalt kõige hilisem maailmaregioon ja üks levinumaid usundeid. Levinud peamiselt Põhja-Aafrikas, Edela-Lõuna- ja Kagu-Aasias. Araabia rahvad enamjaolt muhameedlased, samuti türklased, iraanlased. Moslemid on enamuses ka Pakistanis, Põhja-Indias ja Indoneesias.
Araabia ps on vilja kõrb, ainult rannikul hea kliima ja taimekasv. Nn Õnnelikus Araabias – Araabia ps. Edelanurgas oli loodus ülihelde. Hedza Meka ja Mediina linnad arendasid kaubavahetust lõuna ja põhja vahel ning teenisid rikkalikult kaubavahetusest.
Araablased elasid suguharudena ja olid sageli omavahel riius. Ainult 4 kuul valitses rahu. Sel ajal külastati Meka linnas ühist pühamut.
Varakeskaegse Euroopa areng (5-11.sajand I pool)
Sissejuhatuses –

feodaaltsivilisatsiooni tunnused ja piirid.

Teemaareng –

kuidas tunnused välja kujunevad
3 seisust ja nende ülesanded

Kokkuvõte –

Varakeskaegse Euroopa hinnang
Kuidas toimus areng
Välja jätta kõik Skandinaaviaga seotud

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Murffikas Õppematerjali autor

Sisaldab konspekte ajaloo õpiku järgi

feodaalsuhted bütsants frangi riik viikingid ristiusk kunst

Sarnased õppematerjalid

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

Ajalugu

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel

Ajalugu

doc

Kordamine 10.klassile

Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu võ

Ajalugu

doc

Keskaeg

KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks

Ajalugu

doc

Keskaeg I

· Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. b) Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon. Piirid tunnused Lääne- ja Lõuna-Euroopa (mujal algas 1

Ajalugu

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid