või lambipesadega ripplühter. ampel--ripplamp ühe või mitme leegiga. kandelaaber--mitmeharuline suur küünlajalg. seinabraa--mitmeharuline seinalühter. Armulaud. hostia--oblaat--armulaualeib kristlikus kirikus. sakramendiorv--kiriku põhjaseina ehitatud niss, kus hoiti armulaualeiba, hiljem arnes sellest gooti sakramendimajake. Vanemates kirikutes siiani kasutusel. tabernaakel ehk sakramendimajake--kapitaoline kirikumööbel armulaualeiva ja armulauariistade paigutamiseks. Gooti arhitektuuri vormidega rikkalikult kaunistatud puust või kivist miniatuurne majake, mis toetub sambataolisele soklile ja on sageli kaunistatud väikeste skulptuuridega. tsiboorium--a) vt. altariteema juures. b) kunstipäraselt kujundatud kõrge hoiunõu hostiale, sarnane tabernaakliga monstrants--ostensoorium--katoliiklikus liturgias tornikeste ja ristiga rikkalikult kaunistatud väärismetallist nõu armulaualeiva jaoks (tabernaaklis hoitakse
arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
Uus Testament neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, apostlite tegude kirjeldustest. Kirikuisad nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430) Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed
Ristimine Armulaud Sakramente käsitleva õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus sellejärel on sakramente kokku seitse ristimine leeritamine armulaud mihtimine koos meeleparandusega viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine armulaualeiva ja veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus Paavst Innocentus III töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur
püüdis Vanatondi enda lõksu. Ta vilistas vilet, mis kutsus metsaelukat kõik sinna. Nad läksid Vanapaganale kalle ning temast ei jäänud midagi alles. Rehepappi nad aga ei puutunud, kuna ta oli tuleääres. Õuna Endel murdis öösel Räägu Reinu majja sissa ning võttis tema koti. Ta viis selle välja pakule ning ta lõi kirvega selle pooleks. Kotist hüppasid mehikesed talle peale ning tapsid Endli ära. Mehed ise põgenesid kuhugi ära. Andresepäeval võttis Jaan Kaarli püssi ning armulaualeiva. Ta läks kiriku juurde ning tulistas Jumalat. See andis talle väe ja võimu. Esimesena läks ta oma peremehe Kaarli juurde baari. Ta peksis ta vaeseomaks. Teisena ta läks Luise juurde ning vägistas ta ära. Kolmandana sõi ta seepi. Rohkem ta unistusi polnudki. Ning nüüd tuli ainult oma surma oodata. S Vana Eesti rahvas oli natukene rumal ja on ikka kummalisi asju juhtunud.
Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus Rooma keiser. Valitses aastatel 284-305. tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud senist elukorraldust enam päästa. Caracella Rooma keiser, tema edikt al. 212. aastast tagas kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused.
Hieronymus 4.saj paavsti ülesandel ning seda hakati kutsuma Vulgata'ks. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisale (katoliku kiriku õpetust arendanud teoloog). Tähtsamad Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430) Katoliiklikus kirikus on oluline koht sakramentidel rituaalsed toimingud mida võivad läbi viia ainult preestrid ning peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente käitleva õpetluse andis välja Petrus Lombardus (surn. 1160) Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik
ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja sülitavad endale armulaualeiva pihku - see hoitakse alles ja pannakse püssi sisse, siis saab jahil käies alati pihta. Järgmisel päeval, 5. novembril, tuleb Muna Ott Rehepapi juurde. Selgub, et ta on 10 aastat kadunud olnud, sest sai täis peaga Vanapaganaga kokku ja vôttis vastu viimase pakkumise enda juurde tööle minna - ja jäi sinna pikemaks ajaks, sest seal sai lihtsalt nii hästi süüa. Ainuke töö oli patuste kateldel tule all
süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja sülitavad endale armulaualeiva pihku - see hoitakse alles ja pannakse püssi sisse, siis saab jahil käies alati pihta. Järgmisel päeval, 5. novembril, tuleb Muna Ott Rehepapi juurde. Selgub, et ta on 10 aastat kadunud olnud, sest sai täis peaga Vanapaganaga kokku ja vôttis vastu viimase pakkumise enda juurde tööle minna - ja jäi sinna pikemaks ajaks, sest seal sai lihtsalt nii hästi süüa. Ainuke töö oli patuste kateldel tule all hoidmine - mônel küttis
kultus, mis põhjustas tuhandete inimelude huku kogu Euroopas. Väikese Lincolni Hugh lugu pandi kirja ka Chauceri raamatus Prioress' Tale (nunnakloostri ülema lugu). 1880-1945 oli rituaalmõrvade vale levinud ka Ida-Euroopa keskosas roomakatoliiklaste ja idaortodokssete kristlaste hulgas. Natside ajaleht Der Stürmer (Vintpüss) kujutas pidevalt rabisid saksa laste verd imemas. 13 Hostia (pühitsetud armulaualeiva) rüvetamine Samamoodi süüdistati juute Püha Õhtusöömaaja ehk hostia pühade elementide rüvetamises otsekui püüaksid nad Kristust uuesti risti lüüa. 1298. aastal põhjustas hostia pühaduserüvetamise süüdistus kogu Röttingeni juudi kogukonna põletamise tuleriidal. Samad ründajad jätkasid juutide massimõrvadega ka mujal Saksamaal ja Austrias. Arvatakse, et siis mõrvati 100 000 juuti ja hävitati umbes 140 juudi kogukonda.
sajandil nikerdatud stseenides, mis kujutavad Simsoni ja Delila ning Aristotelese ja Phyllise lugu. See eest Simsoni võitlus lõviga 14.saj. või Taaveti võitlus Koljatiga (14.saj.) pidid innustama vapralt vaenlasele vastu astuma. Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15.saj., arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armulaualeiva kogudusele esitamise riist, nimetatud autori järgi). 18.saj. alguses kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule Mensikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaazis. 15.sajandil arenes Itaalias juba renessansikunst. Loodust jäljendav ja inimese individuaalsust rõhutav kunst levis ka põhja pool Alpe, kuid Madalmaadel ja veel enam Saksamaal olid uued taotlused läbipõimunud veel elujõulise gootikaga. Üksikisiku
Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia vaid preester ning annavad edasi Jumala armu; neid käsitleva õpetuse arendas välja Petrus Lombardus, sakramente on 7:ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse (vaimulikuks) pühitsemine. 5 esimest hädavajalikud, et saavutada õndsus Missa selle käigus toimus armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks, seda võis läbi viia vaid preester 28.Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal Simoonia vaimulikukohtade ostmine raha eest Uuendusliikumine Gregoriuse reformid tekkis allakäigule vastukaaluks, et vabastada kirik ilmaliku mõju alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia ja perekonnaelu, distsipliini tugevdamine ja
võis pärineda mitte ainult Piiblist, vaid tol ajal populaarsest kirjandusest, nt puureljeefid Tallinna raekoja raehärra pinkidel (,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat"). Kõrgelt oli keskaja Tallinnas arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armulaualeiva kogudusele esitlemise riist). Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus. Tallinna telliti teosed kahelt nimekalt lüübeklaselt need olid Herman Rode ja Bernt Notke. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. Rode oli eelkõige ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline
Kirik allutati linna magistraadile, kiriku maavaldus sekulariseeriti. Kaotati paastumise ja tsölibaadi nõue. Katoliku missa asendati piiblilugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Pühakute luud maeti maha. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Zwingli toetajad ilmalikele armulaual veini jagamist. Kuigi Zwingli ja Lutheri õpetuses oli palju ühiseid jooni, olid nad eri seisukohtadel armulaualeiva tõlgendamise küsimustes, põhjustades nn armulauatüli. 1529. aastal kohtusid Luther ja Zwingli Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestuspühaks, tõdedes, et ,,ei või olla, et 30-aastane inimene võiks peituda taignatükis sellisel viisil, et teda seal ei märgataks."
annaabi.ee 
