Ajalugu
§7-12
1. Viikingid
Kuidas
neid nimetati
Viikingid
olid Skandinaaviast lähtunud
kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid
ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja
asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku
800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende
kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse.
Euroopa
eri
paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti
normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede
vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi
taanlastena.
Iirimaal eristati juuksevärvi järgi
„valged“(norralased) ja „mustad“(
taanlased ). Ida –Euroopas
nim varjaagideks.
Kes
olid viikingid
Viikingite
näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid
tavaliselt talupojad.
Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga
ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati
mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid.
Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked
kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele
poegadele ( sest isa
pärandas talu vanimale pojale). Viikingiteks siirdusid ka
pealikud (kuningad), kes olid alla jäänud poliitilise ühendamisega
seotud võistluses.
Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt
(sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud
varanduslik diferentseerumine.
Viikingite
retked
Viikingite
laevad
kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest
kaitsesid suured kilbid. Merel orienteeruti taevakehade järgi.
Viikingite retkedes eristatakse lääneteed (sõitsid taanlased ja
norralased) ja
idateed (sõitsid rootslaste
esiisad ). Lääneteed
liikunud viikingite rünnakute alla jäid eriti Inglismaa ja Frangi
riigi alad, aga ka Itaalia,
Hispaania ja
Portugal . Jõuti isegi
Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti
mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda
viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi
valitsejad viikingipealikega lepitust
otsima , läänistades neile maid. Aastaks
1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis
Sitsiilia kuningriik .
Idateed
liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja
pidasid sidet
Bütsantsiga. Paljud
astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri
teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu.
Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega.
Uute
maade asutamineViikingid
jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti
Islandile (874).
Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi
põllumajanduse arenguks. Saare
veed olid kalarikkad, linde võis
püüda palja käega. Islandile rajati 430
asulat , mis jagunesid 13
piirkonnaks. Erik Punase
saaga kohaselt jõudis selle kangelane
Gröönimaale. U aastal 1000 jõudis Erik Punane P-Ameerikasse
(nimeks Vinland).
Austati
loodusesemeid. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud.
Allikatesse ohverdati mitmeid
sajandeid .
Austati
esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale.
Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti
relvi ja tööriistu.
Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda
peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et
hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse.
Oluline
oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad
muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud
taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit
vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri
mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid
töid.
Sõjameeste
ja pealikkude seas oli eriti austatud
Oden päikese- ning sõjajumal,
aga ka luule ja
tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues
vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk
jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas
ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid.
Kiri,
kirjandus, kunst
Kirja
nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida
lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige
ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.
Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks.
Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal
sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja
kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud
pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus
vormis. Viikingite kõige vanem
eepos on „Vanem
Edda “.
Kunsti
edastavad eelkõige kaunistused ruunikividel ja
kaljujoonised . Eraldi
valdkonna moodustab
tarbekunst mitmesuguste nõude näol.
2. Suurbritannia rahvaste kujunemine
Asustuse
tekke
!!!aastatuhandel
eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu
rahvaste
esivanemad ja tõid kaasa
loomakasvatus - ja algelise
maaviljeluskultuuuri. Kohalikust rahvastikust kujunesid hõimud,
kelle seast olid tuntumad piktid.
Keldid
saabusid Britanniasse 10 saj eKr. Nende algkoduks on peetud
I-Prantsusmaad, P-Šveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle
Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma
asulaid. Osaleti ka
Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad
keldid jõudsid L-Poolasse ja Musta mere
rannikule Keldi asustus
levis ka Prantsusmaa
aladele , kus neid hakati nim gallialasteks.
Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna-
Euroopat.
Edukus
rajanes
suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende
valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup
isegi roomlaste juures. Rauasepise
tundmine võimaldas panna
puitterale rauast ümbrise. Viljalõikusel kasutati raudvikatit
sirbi kõrval. Hakkasid kasutama ringiaetavat käsikivi.
Pärast
Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama
mandrilt
saarele . Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul.
Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue
provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist
vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt
välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma
asevalitseja lasi ehitada
läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu
tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid
kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu
Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli
sattunud
barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma
leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises.
5.
sajandi keskpaigas algas germaani hõimude
massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid,
saksid , jüüdid ja
friisid . Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani
hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid
panid ka neile
visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud
või orjastanud
Brit . põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile.
Iseseisvuse ja oma keele säilitasid keldid ainult Šotimaal ning
Walesis, Cornwallis, Iirimaal ha Mani saarel. Kujunesid välja keldi
rahvaste keeled: iiri, gaeli ehk šoti, mänksi, kõmri,
korni ja
bretooni keel. Wessexi kuningas Egbert kogus anglosakside maa Inglise
kuningriigiks.
Anglosakside
põhiline
tegevusala oli põlluharimine ja ka loomakasvatus. Künti
raske adraga, mille ette oli rakendatud 4 või 8 härga. Tarvitusel
oli ka kerge ader. Tööjõuna kasutati ka keldi orje.
Kui
algas anglosakside
ristiusustamine , siis osutasid talupojad sellele
tõsist vastupanu. Tunduvalt varem oli see toimunud Iirimaal, kus on
kloostreid palju ja need olid mõjukad.
Võitlus
viikingite vastu
Alates
8 saj lõpust tabasid Inglismaad taanlaste e normannide rööv- ja
rüüsteretked. Maa kaitsmise tõttu ühinesid anglosakside
kuningriigid ja kiirenes feodaalsuhete areng. Eriti äge võitlus
toimus kuningas Alfredi ajal. Alguses leppis
Alfred nõudega maksta
maksu. Ta koondas talupoegade maleva ja ratsaväe ning peatas
taanlaste edasitungi, kuid pidi loovutama oma kuningriigi tagaosa.
Seal hakkas kehtima Taani õigus. Kuninga võimu alla jäänud
piirkondades kehtestati Alfredi õigus.
Paistis nagu jaguneks
Inglismaa kaheks eraldi riigiks. Sel ajal kui taanlased tungisid
Inglismaale , olid Norra viikingid rünnanud Šotimaa rannikut. Need
uustulnukad avaldasid mõju nii rahva keelele kui ka
kultuurile .
Aastal
1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa.
Normandlaste
vallutus, prantsuse mõjud
Hertsog Cuillaume maabus 1066 aastal L-Inglismaal ja otsustavas lahingus
Hastingsi lähedal said anglosaksid täielikult lüüa. Guillaume
vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William ! nime all.
Laastati suured piirkonnad ja maid jagati prantsuse parunitele.
Kõrgemates ringkondades valitses prantsuse keel. Siiski jäi
rahvastiku põhiosa truuks inglise keelele.
3.Lääne-Euroopa
ristiusukiriku kujunemine
Ristiusu
kiriku teke ja levik
Esimesi
kristlikke kogudusi lõid
apostlid 1 saj pKr. Nende liikmed uskusid,
et Kristus naaseb ja toob kaasa Jumalariigi. Ristiusu kuulutas
lubatuks Constantintinus Suur oma
Milano ediktiga aastal 313. Aastal
381 kuulutati
kristlus Rooma riigiusuks.
Ilmalikud valitsejad
hakkasid eeskuju võtma kirikult. Kogu varakeskaja vältel oli
kirik ainus kultuurikandja ning
vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse
jagajad. Algul olid kristluse keskusteks peamiselt
linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid
ristiusku ka
barbarid . Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga
pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt
toimus ristiusustamine Iirimaal.
Vaimulikkonna
kujunemine
Kuna
kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa
vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade
piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama
maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka
kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas
piiskopi ümber madalamate
astmete vaimulikke.
Piiskopi
ülesandeks oli
preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute
juures
kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute
ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade
taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma
piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine.
Kristlaste hingehoiutööd tegi
preester . Preestritel oli õigus pühitseda
armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust,
sooritada muid
kiriklikke
toiminguid .
Vaimulikke
peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud
maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka
muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt.
Varakeskajal muutus
kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui
ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus
määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop,
aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli.
Katoliku
kiriku õpetus
Katoliku
kiriku õpetus põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude
lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene
osa on Vana
testament , mis on judaismi püha raamat ja sisaldab
peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm. Teine osa on
Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad
Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest.
Piibel ei sisalda
kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist
ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele.
Katoliikluses on oluline koht sakramentidel.
Keskne koht sakramentide
seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse
järgu on sakramente 7:
ristimine ,
leeritamine ,
armulaud ,
pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse
seisusesse pühitsemine.
Paavstluse
kujunemine ja paavstiriigi tekkimine
Esialgu
ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid,
kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid
keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust
kirikuasjade
otsustamisel . Paavsti olukorra tegi keeruliseks
Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud
langobardid .
Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin
Lühikese poole, kes valluta langobardidelt osa alasid ja andis need
üle paavstile.
Nendest maadest
moodustus Kirikuriik e
Paavstiriik .
Paavst kroonis vastutäheks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks.
4. Araabia ja Muhameedlik kultuur
Koraani
nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse
juhis. Koraan ning seda täiendav ja
seletav püha raamat
sunna kujunesid islami kultuuri põhi allikateks.
Domineeriv
roll kuulus arhitektuurile. Kõikjal kus
muhameedlus kanda kinnitas
kerkisid mošeed jm.
Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud
sissekäigud,
galeriid , rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja
paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad, seda uhkemaid
ehitisi lasksid nad ehitada. Oli keelatud kujutada loomi ja inimesi.
Teadus
Islam
soosis neid teadmisi, mis ei olnud vastuolus koraaniga. Nn tõelised
teadused olid kõik seotud koraaniga. Grammatika uuris koraani
sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles koraanis leiduvate
juriidiliste probleemidega. Koraani
uurijad olid islamimaailmas väga
austatud. Ei alahinnatud ka teiste alade teadlasi.
Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli Koraan.
Koolid kujutasid endast vaid õpperinge, kus põhiline aeg kulus
Koraani päheõppimisele ning
Muhamedi elu ja
tegevusega tutvumisele,
pisut õpiti ka kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Valdava osa
muslimite haridus sellega piirduski. Oli ka edasipüüdlike noori.
Neil oli võimalus tutvuda teaduste alustega ning laiendada oma
silmringi mitmel alal. Traditsioonilisteks õppeaineteks olid
loogika , araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, koraani
kommentaarid ja teoloogia.
Araabia
ja pärsia-tadžiki kirjandus
Lubatud
olid vaid tõsielulised jutustused. Viimaste tuntumad näited
kuuluvad kogumikku „
Tuhat üks ööd“. Jutud põhinevad
legendidel ja linnafolklooril.
Klassikalises araabia kirjanduses
domineeris
luulevorm . Pärsia-tadžiki kultuuri ajal jõudis islami
poeesia kõrgele
tasemele . Türgi impeeriumi tekkega kaasnes islami
kultuuri kandumine Istanbuli.
5.Vana-Vene
riik
Slaavlaste
päritolu
Veneedid asusid
Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid
lääneslaavlased.
Andid oli aga
idaslaavlased .
Slaavi hõimud olid
väga sõjakad. Nad tegid sõjakäike Bütsantsi. Veneedid liikusid
läände ja hõivasid mõningaid alasid Saksamaa idaosas.
Idaslaavlased
Tähtsamate
teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad,
millest arenesid ajapikku
varased linnad- vana-Laadoga,
Novgorod ,
Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Peamised tegevusalad olid käsitöö ja
kaubandus.
Vana-Vene
riigi teke
Vana-Vene
riigi tekke kohta on kujunenud 2 teooriat, millest üht nim
normannistlikuks ja antinormannistlikuks. Esimese teooria
pooldajad on väitnud, et vana_vene riigi lõid viikingid.
Teise
teooria pooldajad väidavad aga, et
russid , keda
seostatakse idaslaavi hõimuga, olevatki andnud nime kogu Vene riigile ja
rahvale. Kuid üha enam on ajaloolasi tunnistanud viikingite
osatähtsust vene riigi loomises.
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine
Tähtsal
kohal oli surnute austamine ja esivanemate
kultus . Lahkunuid
mälestati kalmel ühissöömingutega ja –joomingutega. Esivanemate
kultusega
seostus ka majavaim, keda
usuti elavat kolde all ja kellele
ohverdati. Loodusvaime peeti aga üsna pahatahtlikeks. Jumaluste seal
seisid tähtsal kohal päikesejumalad.
Kui
ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas
polnud sellega
sugugi nõus.
Kultuur
Ristiusu
vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.
Kloostrites ja vürstide õukondades hakati
koostama ka kroonikaid,
kuhu tähendati üles aasta jooksul toimunud sündmused. Kirjaoskus
levis ühiskonna ladvikutest ka keskkihtidesse.
6.Bütsantsi
ja Vanavene kunst
Bütsantsi
kunst
Bütsantsi
arhitektuuri suursaavutus, Hagia
Sophia kirik, on pärit
Justianus !
ajast. Iseloomulikud jooned on püüd nähtava hiilguse poole,
rikkusega uhkeldamine. Maalikunstis kindel näotuup- suured silmad,
kitsas nina, väike suu- põhineb kreeka kunsti eeskujul. Keha ei
tohtinud näidata.
Pöörati
suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis
armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid,
kolmnurkad , mis
moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel
ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada.
Plastika ei olnud Bütsantsis
populaarne . Skulptorid
leidsid rakendust
reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide
dekoor koosnes stiliseeritud
taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki
pealistikku.
Kõige
silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses
mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi
figuure ümbritses
kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja
sümboliseeris rikkust. Figuuride
paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad
otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse,
näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide
maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga.
Kunstkäsitöö
Tõenäoliselt
tõi Bütsantsile kõige rohkem kuulsust käsitöömeistrite looming.
Kasutati kallihinnalisi materjale- kulda, hõbedat, emaili.
Lääne-Euroopas hinnati kõrgelt bütsantsi riiet.
Konstantinoopolist sai siidikudumise keskus.
Vanavene
kunst
Bütsantsist
kutsuti Venemaale eri alade kunstimeistreid. Ajapikku kasvas kohalike
kunstnike osatähtsus ja ka rahvuslik omapära. Selle kõige
silmatorkavamaid avaldusvorme on
sibulkuppel .
Arhitektuur
Enamik
vene kirikuid on ruudukujulise põhiplaaniga. Ruumi liigendavad
sambad, jaotades selle löövideks. Venemaal mõeldi ka enam kiriku
välisilmele. Palju ehitati väikseid neljasambalisi kirikuid.
Kuplite kuju on
mitmekesine . Kirikute mõjususe
saladus peitub
konstruktsiooni selguses.
Maalikunst
Vene
maalis kehtisid samad kiriklikud eeskirjad mis Bütsantsi omas.
Siiski on Vene
ikoonimaal leebem. Pikapeale muutus teoste
kompositsioon vabamaks , sisse tuli detaile.
Kõik kommentaarid