Kordamine 10.klassile (0)

Ajalugu §7-12

1. Viikingid

Kuidas neid nimetati

Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse.
Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi „valged“(norralased) ja „mustad“( taanlased ). Ida –Euroopas nim varjaagideks.

Kes olid viikingid

Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele ( sest isa pärandas talu vanimale pojale). Viikingiteks siirdusid ka pealikud (kuningad), kes olid alla jäänud poliitilise ühendamisega seotud võistluses. Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud varanduslik diferentseerumine.

Viikingite retked

Viikingite laevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid suured kilbid. Merel orienteeruti taevakehade järgi. Viikingite retkedes eristatakse lääneteed (sõitsid taanlased ja norralased) ja idateed (sõitsid rootslaste esiisad ). Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla jäid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal . Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima , läänistades neile maid. Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik .
Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega.
Uute maade asutamine
Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile (874). Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi põllumajanduse arenguks. Saare veed olid kalarikkad, linde võis püüda palja käega. Islandile rajati 430 asulat , mis jagunesid 13 piirkonnaks. Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane Gröönimaale. U aastal 1000 jõudis Erik Punane P-Ameerikasse (nimeks Vinland).

Usund

Austati loodusesemeid. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. Allikatesse ohverdati mitmeid sajandeid .
Austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu. Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse.
Oluline oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid.
Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid.

Kiri, kirjandus, kunst

Kirja nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks. Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis. Viikingite kõige vanem eepos on „Vanem Edda “.
Kunsti edastavad eelkõige kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised . Eraldi valdkonna moodustab tarbekunst mitmesuguste nõude näol.
2. Suurbritannia rahvaste kujunemine

Asustuse tekke

!!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu rahvaste esivanemad ja tõid kaasa loomakasvatus - ja algelise maaviljeluskultuuuri. Kohalikust rahvastikust kujunesid hõimud, kelle seast olid tuntumad piktid.

Keldid

Keldid saabusid Britanniasse 10 saj eKr. Nende algkoduks on peetud I-Prantsusmaad, P-Šveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma asulaid. Osaleti ka Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad keldid jõudsid L-Poolasse ja Musta mere rannikule Keldi asustus levis ka Prantsusmaa aladele , kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat.

Keltide majanduselu

Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise tundmine võimaldas panna puitterale rauast ümbrise. Viljalõikusel kasutati raudvikatit sirbi kõrval. Hakkasid kasutama ringiaetavat käsikivi.

Rooma vallutus

Pärast Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama mandrilt saarele . Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises.

Anglosaksi vallutus

5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid , jüüdid ja friisid . Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit . põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile. Iseseisvuse ja oma keele säilitasid keldid ainult Šotimaal ning Walesis, Cornwallis, Iirimaal ha Mani saarel. Kujunesid välja keldi rahvaste keeled: iiri, gaeli ehk šoti, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Wessexi kuningas Egbert kogus anglosakside maa Inglise kuningriigiks.
Anglosakside põhiline tegevusala oli põlluharimine ja ka loomakasvatus. Künti raske adraga, mille ette oli rakendatud 4 või 8 härga. Tarvitusel oli ka kerge ader. Tööjõuna kasutati ka keldi orje.
Kui algas anglosakside ristiusustamine , siis osutasid talupojad sellele tõsist vastupanu. Tunduvalt varem oli see toimunud Iirimaal, kus on kloostreid palju ja need olid mõjukad.

Võitlus viikingite vastu

Alates 8 saj lõpust tabasid Inglismaad taanlaste e normannide rööv- ja rüüsteretked. Maa kaitsmise tõttu ühinesid anglosakside kuningriigid ja kiirenes feodaalsuhete areng. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Alguses leppis Alfred nõudega maksta maksu. Ta koondas talupoegade maleva ja ratsaväe ning peatas taanlaste edasitungi, kuid pidi loovutama oma kuningriigi tagaosa. Seal hakkas kehtima Taani õigus. Kuninga võimu alla jäänud piirkondades kehtestati Alfredi õigus. Paistis nagu jaguneks Inglismaa kaheks eraldi riigiks. Sel ajal kui taanlased tungisid Inglismaale , olid Norra viikingid rünnanud Šotimaa rannikut. Need uustulnukad avaldasid mõju nii rahva keelele kui ka kultuurile . Aastal 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa.

Normandlaste vallutus, prantsuse mõjud

Hertsog Cuillaume maabus 1066 aastal L-Inglismaal ja otsustavas lahingus Hastingsi lähedal said anglosaksid täielikult lüüa. Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William ! nime all. Laastati suured piirkonnad ja maid jagati prantsuse parunitele. Kõrgemates ringkondades valitses prantsuse keel. Siiski jäi rahvastiku põhiosa truuks inglise keelele.
3.Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine

Ristiusu kiriku teke ja levik

Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Nende liikmed uskusid, et Kristus naaseb ja toob kaasa Jumalariigi. Ristiusu kuulutas lubatuks Constantintinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ilmalikud valitsejad hakkasid eeskuju võtma kirikult. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ainus kultuurikandja ning vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Algul olid kristluse keskusteks peamiselt linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid . Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal.

Vaimulikkonna kujunemine

Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke.
Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine.
Kristlaste hingehoiutööd tegi preester . Preestritel oli õigus pühitseda armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust, sooritada muid kiriklikke toiminguid .
Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt. Varakeskajal muutus kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop, aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli.

Katoliku kiriku õpetus

Katoliku kiriku õpetus põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament , mis on judaismi püha raamat ja sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm. Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine , leeritamine , armulaud , pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine.

Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine

Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel . Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid . Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes valluta langobardidelt osa alasid ja andis need üle paavstile. Nendest maadest moodustus Kirikuriik e Paavstiriik . Paavst kroonis vastutäheks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks.
4. Araabia ja Muhameedlik kultuur

Koraan

Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis. Koraan ning seda täiendav ja seletav püha raamat sunna kujunesid islami kultuuri põhi allikateks.

Islami kunst

Domineeriv roll kuulus arhitektuurile. Kõikjal kus muhameedlus kanda kinnitas kerkisid mošeed jm. Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid , rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad ehitada. Oli keelatud kujutada loomi ja inimesi.

Teadus

Islam soosis neid teadmisi, mis ei olnud vastuolus koraaniga. Nn tõelised teadused olid kõik seotud koraaniga. Grammatika uuris koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles koraanis leiduvate juriidiliste probleemidega. Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. Ei alahinnatud ka teiste alade teadlasi.

Koolid ja haridus

Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli Koraan. Koolid kujutasid endast vaid õpperinge, kus põhiline aeg kulus Koraani päheõppimisele ning Muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele, pisut õpiti ka kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Valdava osa muslimite haridus sellega piirduski. Oli ka edasipüüdlike noori. Neil oli võimalus tutvuda teaduste alustega ning laiendada oma silmringi mitmel alal. Traditsioonilisteks õppeaineteks olid loogika , araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, koraani kommentaarid ja teoloogia.

Araabia ja pärsia-tadžiki kirjandus

Lubatud olid vaid tõsielulised jutustused. Viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku „ Tuhat üks ööd“. Jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril. Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm . Pärsia-tadžiki kultuuri ajal jõudis islami poeesia kõrgele tasemele . Türgi impeeriumi tekkega kaasnes islami kultuuri kandumine Istanbuli.
5.Vana-Vene riik

Slaavlaste päritolu

Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid lääneslaavlased. Andid oli aga idaslaavlased . Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Nad tegid sõjakäike Bütsantsi. Veneedid liikusid läände ja hõivasid mõningaid alasid Saksamaa idaosas.

Idaslaavlased

Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikku varased linnad- vana-Laadoga, Novgorod , Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Peamised tegevusalad olid käsitöö ja kaubandus.

Vana-Vene riigi teke

Vana-Vene riigi tekke kohta on kujunenud 2 teooriat, millest üht nim normannistlikuks ja antinormannistlikuks. Esimese teooria pooldajad on väitnud, et vana_vene riigi lõid viikingid.
Teise teooria pooldajad väidavad aga, et russid , keda seostatakse idaslaavi hõimuga, olevatki andnud nime kogu Vene riigile ja rahvale. Kuid üha enam on ajaloolasi tunnistanud viikingite osatähtsust vene riigi loomises.

Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine

Tähtsal kohal oli surnute austamine ja esivanemate kultus . Lahkunuid mälestati kalmel ühissöömingutega ja –joomingutega. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda usuti elavat kolde all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti aga üsna pahatahtlikeks. Jumaluste seal seisid tähtsal kohal päikesejumalad.
Kui ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus.

Kultuur

Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati üles aasta jooksul toimunud sündmused. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikutest ka keskkihtidesse.
6.Bütsantsi ja Vanavene kunst

Bütsantsi kunst

Bütsantsi arhitektuuri suursaavutus, Hagia Sophia kirik, on pärit Justianus ! ajast. Iseloomulikud jooned on püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine. Maalikunstis kindel näotuup- suured silmad, kitsas nina, väike suu- põhineb kreeka kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata.

Arhitektuur

Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad , mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada.

Skulptuur

Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne . Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku.

Maalikunst

Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga.

Kunstkäsitöö

Tõenäoliselt tõi Bütsantsile kõige rohkem kuulsust käsitöömeistrite looming. Kasutati kallihinnalisi materjale- kulda, hõbedat, emaili. Lääne-Euroopas hinnati kõrgelt bütsantsi riiet. Konstantinoopolist sai siidikudumise keskus.

Vanavene kunst

Bütsantsist kutsuti Venemaale eri alade kunstimeistreid. Ajapikku kasvas kohalike kunstnike osatähtsus ja ka rahvuslik omapära. Selle kõige silmatorkavamaid avaldusvorme on sibulkuppel .

Arhitektuur

Enamik vene kirikuid on ruudukujulise põhiplaaniga. Ruumi liigendavad sambad, jaotades selle löövideks. Venemaal mõeldi ka enam kiriku välisilmele. Palju ehitati väikseid neljasambalisi kirikuid. Kuplite kuju on mitmekesine . Kirikute mõjususe saladus peitub konstruktsiooni selguses.

Maalikunst

Vene maalis kehtisid samad kiriklikud eeskirjad mis Bütsantsi omas. Siiski on Vene ikoonimaal leebem. Pikapeale muutus teoste kompositsioon vabamaks , sisse tuli detaile.