Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ROOMA KUNST (0)

1 Hindamata
Punktid
ROOMA KUNST
Rooma riigi ajalugu:
  • kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.)
  • vabariik (510-30 e. Kr.)
  • keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.)
    395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks
    Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg – 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik)
    Üldiseloomustus
    Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik , ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt – algul etruski , hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased . Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur ( roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel).
    Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.
    I Arhitektuur
    Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid , foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad).
    Roomlased olid edukad tehnilises mõttes – kasutasid järjekindlalt võlve.
    silindervõlv ristvõlv
    Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga .
    Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid.
    pilaster – lame, püstine seinasammas, nelinurkse läbilõikega, toetab ja kaunistab seinapinda
    Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. – dooria, II k. – joonia , III k. – korintose).
    Arhitektuurinäiteid:
    Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.)
    • Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater . Põhiplaan ovaalne . Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis.

    • Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj.

    • Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks – külm ja soe saun , riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor , mosaiigid, kullatud pronksilustused.
    • Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks.

    Diocletianuse termide rekonstruktsioon
    • Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava).

    • Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju – Trajanuse sammas.

    • Forum Romanum – Rooma peafoorum.

    • Pont-du- Gard – veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal.

    • Via Appia – sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel)

    Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium . Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto.
    II Skulptuur
    Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad:
    1) portree – omane sügav realism , loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid.
    * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis . On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud.
    * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam.
    2) ajaloo- teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult. Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad.
    * Trajanuse sammas Roomas, Trajanuse foorumi juures. 40 m kõrge samba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rumeenlastega) põimuvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m.
    III Maalikunst
    Tähtsaim oli seinamaal , kuigi tehti ka tahvelmaali.
    Luuletajanna Sappho portree
    Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku):
  • inkrustatsioonistiil – jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega.
  • arhitektuuristiil – seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne.
  • sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad.
  • jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile.
    Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel.
    IV Antiikkunsti mõjud
    Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst.
    8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss , mil antiikajast võeti eeskuju.
    Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud.
    Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
  • ROOMA KUNST #1 ROOMA KUNST #2 ROOMA KUNST #3 ROOMA KUNST #4 ROOMA KUNST #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KIkuMiku12 Õppematerjali autor
    kunsti

    Sarnased õppematerjalid

    Rooma kunsti konspekt
    3
    doc

    Rooma kunsti konspekt

    ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg ­ 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt ­ algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.

    Kunstiajalugu
    Vana-rooma sisutihe konspekt
    20
    doc

    Vana-rooma sisutihe konspekt

    Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik ­ praegune Itaalia ­ oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

    Kunstiajalugu
    Vana rooma kunst
    17
    docx

    Vana rooma kunst

    VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

    Kunstiajalugu
    Vana-Rooma kunst
    54
    pptx

    Vana-Rooma kunst

    Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst  I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad  Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.  Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele  arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt.  Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad  Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid  Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.

    Kunstiajalugu
    Rooma ehitusmälestised
    23
    doc

    Rooma ehitusmälestised

    KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................... 15 LISAD

    Kunstiajalugu
    Konspekt ptk 15-18
    7
    docx

    Konspekt ptk 15-18

    Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid ­ kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud

    Kunstiajalugu
    Etruskid ja Vana-Rooma
    8
    pdf

    Etruskid ja Vana-Rooma

    ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem

    Ajalugu
    Rooma skulptuur ja maalikunst
    6
    doc

    Rooma skulptuur ja maalikunst

    Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt

    Kultuur




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun