Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rooma vaatamisväärsused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Rooma vaatamisväärsused #1 Rooma vaatamisväärsused #2 Rooma vaatamisväärsused #3 Rooma vaatamisväärsused #4 Rooma vaatamisväärsused #5 Rooma vaatamisväärsused #6 Rooma vaatamisväärsused #7 Rooma vaatamisväärsused #8 Rooma vaatamisväärsused #9 Rooma vaatamisväärsused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolin153 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
ppt

Vaatamisväärsused Roomas.

Vaatamisväärsused Roomas Maaria ja Anu 11.klass 2009 aasta Rooma Panteon · Ehitati aastatel 115-125 pKr · Ainus säilinud Vana-Rooma ehitis · Suurim ja vanim kuppelehitis antiikajal (43 m.) · On pühendatud kõikidele Antiik-Rooma jumalatele Vesta tempel · 2. sajandi lõpp e.m.a · Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut · Tuld valvasid Vesta neitsid · Tuld uuendati iga aasta 1.märtsil · Tuli põles templis kuni aastani 391, mil keiser Theodosius 1 keelas avaliku paganluse kummarduse.

Ajalugu
thumbnail
14
pptx

Rooma suurimad ja tuntumad ehitised ja vaatamisväärsused.

Kenar Sallok Mathias Rebane Colosseum Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Lateraani palee Altare della patria Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rooma ehitised Silmapaistvaimaks VanaRooma arhitektuuris olid kaared ja võlvid, mis olid kivist ehitatud, ning kõige tähtsamad kuplid. Kivide sidumiseks kasutati mörti. Ehitised muutusid toredamateks mitmekesisemateks ja oli võimalik ehitada väga suuri siseruume. Kreeklastelt võeti üle sambad, millest eelistati Korintose stiili. Kasutusel olid poolsambad ja pilastrid (nelinurksed, lamedad poolsambad), millel oli vaid dekoratiivne eesmärk. Uueks

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
thumbnail
15
ppt

Itaalia ja Vatikani vaatamisväärsused

Itaalia ja Vatikan Vaatamisväärsused Colosseum · Rooma amfiteater Colosseum · Konstruktsioon ­ Ovaalne ­ 188 korda 156 m ­ 48 m kõrge Colosseum · Ehitusmaterjal ­ betoon ­ tellis ­ lubjakivi ­ marmor Pisa torn · La Torre di Pisa · Pisa linnas Pisa torn · Kellatorn · Pisa Katedraali väljakul Pisa torn · Ehitus ­ 9. august 1173 ­ 1178 vajus viltu ­ 1272 jätkati töid ­ 1284 seiskusid tööd ­ 1319 valmis viimane korrus

Geograafia
thumbnail
3
docx

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4

Kunstiajalugu
thumbnail
20
doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik ­ praegune Itaalia ­ oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

Kunstiajalugu
thumbnail
30
ppt

Jalutuskäik Roomas

Seal tipus oli ka Trajanuse kuju 200m reljeefi samba peal, kus peal Trajanuse sõda daaklastega Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform Sisaldas matuseurni Trajanuse sammas Reljeef Trajanuse sambal Circus Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" lad.k Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht Keiser Nero on ka olnud ajur ja loomulikult võitnud Circus Maximus Kaariku võidusõit Circus Maximus täna Maanteed Via Appia -kuulsaim Rooma maantee Ehitati IV saj eKr, viis Capuasse ja oli 195 km pikk Maanteed rajati otse ja ehitati väga põhjalikult Üldse oli 80 00 km ja 372 teed Keiser Augustus rajas ka postijaamad iga 37 km järele Kiirkäskjalg läbis päevas 180 km Via Appia Caracalla term Kõige kuulsam term-avalik saun Ehitati alates III saj. eKr Põrandaküte, saunad, riietusruumid, veini- ja söögipood. Ehitatud marmorist ja rikkalikult kaunistatud. Ümber park ja lähedal

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD ­ asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid

Ajalugu



Lisainfo

Mitmed erinevad vaatamisväärsused, kuulsamad vaatamisväärsused

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun