Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma vaatamisväärsused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Colosseum
·Colosseumi ehitamise idee mõtles
välja imperaator Vespasian.
·Colosseumi ülemine osa oli algselt
puidust ehitatud.
·223. a-l asendati see kiviga.
·Ülejäänud ehitis asendati pehmema,
kergema kiviga, mis hiljem marmoriga
kaeti .
·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest
kaitsta, kaeti Colosseum suure
eemaldatava purikatusega.
·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja
jaguneb neljaks korruseks.
·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad
ehitatud kindlate reeglite järgi.
·Colosseumi interjöör koosnes areenist,
mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit.
·Colosseum suutis vastu võtta 70 000
inimest , kes tulid pealt vaatama
gladiaatorite võitlusi.
Circus
Maximus
·Circus Maximus oli
antiikse Rooma tsirkus ja
teatrilava, Palatini ja
Aventini mägede vahelisel
alal.
· See oli peamiseks
meelelahutuspaigaks
aastatest 600 e.Kr
· Välimiste mõõtmete järgi
on Circus Maximus 610 m
pikk ja 190 m lai, areen ise
aga 564 m pikk ja 85 m lai.
· Võis mahutada umbes 200
000 pealtvaatajat.
·Circus Maximumis peeti
atleetide võistlusi ja
võiduajamisi
hobukaarikutega
·Kogu areen oli ümbritsetud
päästjatest, välja arvatud
lõpuosa, kus seisid
hobused ja kaarikud.
Rooma
Panteon
·On ainus täielikult säilinud
Vana-Rooma ehitis.
·Panteon ehitati kõigi Antiik-
Rooma jumalate templina
umbes 115­125 pKr.
·See on antiikaja suurim
kuppelehitis kõrgusega 43
meetrit ja Rooma vanim
kupliga ehitis.
·Silindrikujulisse keskehitisse
pääseb viilkatusega
sammaskoja kaudu.
·Siseruum saab valgust läbi
kuplis oleva ava.
·Alates 7. sajandist on panteon
olnud kristlik Santa Maria
Rotonda kirik.
Appiuse tee
·Appiuse tee on vanim ja
kõige kuulsaim tee, mis
ehitati vanade roomlaste
poolt.
·See ehitati aasatl 312 e.Kr.
Rooma tsensori Appius
Claudius Caesuse poolt.
·Tee läks Servise müürist
Roomast Capuasse.
·Peamine tee Kreekasse oli
rohkem kui 560 km pikk.
·Tee ehitati kuuetahulistest
kividest ja sillutis pandi
siledale pinnale ning
tugevdati mördiga.
·Rooma lähedal oli tee
ääristatud haudadega, millest
mõned on tänaseni säilinud.
·Teatud osad sellest teest on
siiani kasutusel.
Akvedukt
·On sillataoline rajatis, mis
kannab üht või mitut lahtist või
kaetud veekanalit.
·Akvedukte rajati palju Vana-
Rooma impeeriumis joogi- ja
tarbevee juhtimiseks
mägijõgedest linnadesse.
·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3
korrust kõrge.
·Ta on 49 m kõrge ja 275 m pikk.
·Sild on ehitatud lubjakivist mis
on päris , mis on vaid pool
kilomeetri kaugustest
karjääridest.
·Mõned akvedukti kivid
kaaluvad 6 tonni.
·Silla ülemine tase on veidi
kaardunud alumise suunas.
·Arvati, et akvedukti ehitati kolm
aastat kus töötasid umbes 800-
1000 töötajat.
Caracalla termid
·Suure tähtsusega asutusteks
Roomas olid saunad ehk termid.
·Peale pesemise, massaazi ja
auruvannide käidi seal ka
inimestega kohtumas.
·Pärast jõuharjutuste
sooritamist mindi sauna ja
basseini suplema.
·Vaheldumisi läbiti kuumad ja
külmad ruumid: esmalt tuli
kuuma leiliga ruum, seejärel
mõnus vann, siis värskendati
end üleminekuruumis, kus
valmistati end ette järsuks
temperatuurimuutuseks
basseini külmas vees.
·Kuulsad on näiteks keiser
Caracalla ehitatud termid
Roomas.
·Termid olid hiigelsuured,
asusid u 12 hektari suurusel
maa-alal.
Tituse
võidukaar
·Väga levinud olid
mälestisehitisi oli
triumfikaared.
·Need olid ilma praktilise
ülesandeta ehitised ja mitte
hooned, vaid monumendid.
·Triumfikaares on 3 või vahest
ka 1 ümarkaarega müüriava ja
näeb välja nagu suur müür.
·Dekoreeriti sammaste,
poolsammaste ja pilastritega
ning reljeefidega
võitlusstseenidest või
vallutusretkedest.
·Triumfikaari püstitati
kuulsatele väejuhtidele ja
suurte võitude tähistamiseks.
·Tuntuim on keiser Titusele
pühendatud Tituse Triumfikaar
Roomas.
Trajanuse foorum:
Basilika Ulpia
·Oma nime on saanud
Roome keisri Traianuse
järgi, kelle täisnimi oli
Marcus Ulpius Traianus.
·Hoone täitis eelkõige
kaubanduslikke ja
panganduslikke eesmärke.
·Keskne saal, mis übritsetud
kahe rea sammastega.
·Hoone 50m kõrgune katus
oli kaetud bronksplaatidega.
·Hiljem kasutati basilika
Ulpia arhitektuuri kristlike
kirikute rajamisel.
Foorum
Romanum
·See on Rooma liina keskne
koht, mille ümber arenes kogu
rooma tsivilisatsioon.
·Forum Magnum-
Sealt sai alguse rooma
parlament ja senat.
· Foorum oli nii
rahvakoosolekute kui ka
kauplemise paik.
·See oli linna keskne sõlmkoht
ja majanduslik keskus.
·See rajati rohtukasvanud
märkalale.
Praeguseks säilinud vaid
varemed.
·Hommikust peale tungles seal
rahvahulk.
·Seal toimusid ka tähtsate
isikute matused ja liikusid ringi
linna kuulsaimad kodanikud.
·Vanasti kuulutati foorumil
asetsevates hoonetes välja
seadusi.
Trajanuse
sammas
·Püstitati monumente, algul
väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks.
·Nad koosnesid alusest ja
portreebüstist või seisvast figuurist.
·Neist kuulsaim on Trajanuse
sammas, mida spiraalina kattis
reljeefiriba keisri sõjaliste võitudega.
·Samba ümbermõõt on 3,70 m ja
kõrgus peaaegu 30 m.
·Ta on üleni kaunistatud
marmorreljeefiga, mis kulgeb
spiraalina alt üles ja kujutab
sündmusi, mis leidsid aset keisri
võidukal sõjaretkel.
·Tarjanuse samba sisse on
paigutatud tema tuhk, nii on
sammas ühtlasi tema hauakamber ja
hauamonument.
·Peale selle asub samba sees
müüripiludest valgust saav
keerdtrepp, mis viib samba tipuni,
kus seisab keisri pronkskuju.
Vasakule Paremale
Rooma vaatamisväärsused #1 Rooma vaatamisväärsused #2 Rooma vaatamisväärsused #3 Rooma vaatamisväärsused #4 Rooma vaatamisväärsused #5 Rooma vaatamisväärsused #6 Rooma vaatamisväärsused #7 Rooma vaatamisväärsused #8 Rooma vaatamisväärsused #9 Rooma vaatamisväärsused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolin153 Õppematerjali autor
Mitmed erinevad vaatamisväärsused, kuulsamad vaatamisväärsused

Sarnased õppematerjalid

Vana rooma kunst
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
Referaat-PORTUGAL
18
doc

Referaat. PORTUGAL

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VANA – ROOMA Referaat 10D Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.....................................................................1 VANA – ROOMA....................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................1 10D..........................................................................................................................................1 Tallinn 2015..................................................................................

Geograafia
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED
3
docx

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4

Kunstiajalugu
Vana-Rooma kunst
5
docx

Vana-Rooma kunst

Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini. Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi. Lahtist ruudukujulist õue (suurus u 280 * 200 meetrit), kuhu pääses läbi Traianuse triumfikaare, ümbritses portikus (sammaseeskoda) ja kaks müüridega lahutatud poolsõõrikujulist ekseedrit (istumispingiga ruumi)

Kunstiajalugu
Rooma ehitusmälestised
23
doc

Rooma ehitusmälestised

KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................... 15

Kunstiajalugu
Rooma impeeriumi arhitektuur
10
doc

Rooma impeeriumi arhitektuur

Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus ­ Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m

Ajalugu
Kunstiajalugu mõisted
13
doc

Kunstiajalugu mõisted

Kaljuhaud Egiptuses- Kuningate org, teisel pool Niilust. H. Carter avastas aastal 1922. Kaljuhaua, mis sisaldas Tutanhamonile kaasa pandud aardeid. Käigud kaljuhaudadesse olid tehtud maalinkutega. Sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudatest jäi mõnigi rüüstamata. Tutanhamoni hauakamber. Tutanhamoni hauakamber. Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised

Kunstiajalugu
Konspekt
12
doc

Konspekt

KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg ­ 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ­ ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun