Vana-Rooma kunst (0)

Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama , seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga ...  Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi, peeti kohut , korraldati valimisi ja usulisi ning ilmalikke kombetalitlusi. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatised mängude ja etenduste korraldamiseks; hiljem ehitati nende jaoks amfiteatrid, tsirkused ja staadionid. Foorumi ümber oli varemalt ka palju vilkalt kaubitsevaid poode , mis hiljem samuti kadusid . Hilisemal ajal jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks.
Forum Romanum - see oli algselt soine nõgu. 6. saj. eKr. kaevati sinna silindervõlviga kaetud kuivenduskanal - cloaca maxima (vanim sedalaadi ehitis). Selle tulemusena kuivenes plats ning sinna rajati turuplats . Alates 5. saj. eKr. hakati seda kasvatama. Sinna ehitati suuri templeid ja sambaid. Üks vanimaid sambaid on seal Romuluse hauale püstitatud piilar , millelt on leitud vanim teadaolev raidkiri. Hilisantiikajal hakkas Forum Romanum lagunema , osaliselt ka purustati.
Traianuse foorum: Selle arhitektiks oli tolleaegne kuulsaim meister: Apollodores Damaskusest. Apollodores oli pärit Süüriast ja oli keiser Traianuse õuearhitekt. (Tema tööks ka antiikaja suurim kivisild üle Doonau. Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini.
Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi.
Lahtist ruudukujulist õue (suurus u 280 * 200 meetrit), kuhu pääses läbi Traianuse triumfikaare, ümbritses portikus ( sammaseeskoda ) ja kaks müüridega lahutatud poolsõõrikujulist ekseedrit (istumispingiga ruumi). Sellele liitus kahe siseruumis asuva sammastereaga viielööviline Basilica Ulpia , millele järgnesid raamtukoguhooned. Õue keskel seisis Traianuse sammas. (38 meetrit kõrge marmorblokkidest, katteks spiraalne reljeefidest 200 meetri pikkune riba, millel kujutatud Traianuse sõjakäiku Daakiasse. Kõige selle keskel kõrgel alusehitisel seisis Traianuse tempel, mille sissekäigu juurde viis hiigelsuur trepp .
Tituse triumfikaar: See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas , olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist.
Constantinuse triumfikaar-valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle). See on kahtlemata üks parimatest rooma triumfikaartest, üldkompositsioonilt on see rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised, kuid enamus selle detailide st ja skulptuuridest on pärit varasematelt (Hadrianuse, Marcus Aureliuse jt. aegsetelt) ehitistelt. Uued osad üritavad küll vanu järgida, kuid on teostatud märgatavalt halvemas kvaliteedis ja on isegi stiililiselt teistsugused .
Trajanuse sammas
Keiser Trajanus valitses aastatel 98.- 117. , tema valitsusaastail paisus Rooma riik oma kaugeimate piirideni, mistõttu rajati sel ajal arvukalt keisri võite ülistavaid monumente, sambaid ja triumfikaari.
Hilisemast perioodist on tuntuim teos Trajanuse sammas(106.- 113.a.) ja sel le reljeefid. Samba mõõtmed on muljetavaldavad, kõrgus 38 meetrit. Kuju on osaliselt säilinud seetõttu, et rakandati ristiusu teenistusse, st., et samba tippu pandi 16. saj. troonima püha Peetrus. Samba idee autor pole teada, töid teostasid paljud skulpturid, ühe oletusena pakutakse tööde juhatajaks ja üldkujundajaks Rooma foorumi arhitekti, Süüria kreeklast Damaskuse Apollodorust. Reljeefid keerduvad 200 m pikkuse lindina ümber samba, kujutades keisri sõjakäike daakide(rumeenlased) vastu. Reljeefe iseloomustab puhas ja klaar , loomulik kujutamislaad . Lisaks on teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist, st. et sündmusi on kujutatud nii, nagu nad olid olnud, ka. sündmuste ajaline jätkuvus. Trajanuse sammast on peetud filmikunsti kaugeks ettekuulutajaks, reljeefid esinevad voolava kaadrite reana, liikudes sujuvalt pildist pilti. Ka oli sammas algselt värvitud. Keiser Trajanust eristab teistest lihtsurelikest tema suurendatud mõõtmetega kuju, kokku on sambal 2500 iseseisvat figuuri koos oma sõjavarustusega, üksikuid sõjamehi on esitatud karakteerselt, st., et üksiku sõdalase näoilmes väljendub võitluse agoonia koos valutavate haavade ja vangistuse viletsusega.
Analoogsed Trajanuse sambaga on keiser Marcus Aureliuse (161-180) sõjakäikude(markomannide vastu) auks püstitatud samba reljeefid, neis jääb siiski vaja ki nii selgust kui värskust. Marcus Aurelius oli tuntud kui „filosoofist keiser“ ja intellektuaal .
Panteon
Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu k eskel ei võinud seista ainult üks skulptuur . Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niððid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal . Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa : alumine on kaunistatud suurte sammaste ja niððe raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli ( autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilas trite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv.
Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga.
Colosseum
Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian ja ehitamist alustati j uba tema valitsemise ajal. Siiski lõpetati see alles 80. a-l p.Kr. tema poegade : Tituse ja Dominitiani poolt. Colosseum oli Rooma impeeriumi suurim arhitektuuriline saavutus ja seda kasutati ühtlasi kui mudelit ka kõikide teiste amfiteatrite ehitamiseks tol ajal. Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud, kuid 223. a-l asendati see kiviga. Selle väline karkass ja -osa asendati suurte allikalubja plokkidega, mis on üks lubjakivi liikidest. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum´i mereväebaasist Naapoli lahest.
Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria , Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad , teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid ( neljakandiline eenduv seinasammas).
Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast . Istmed olid jaotatud klasside kaupa, nii et kõrgemal ja tagapool istusid vähem tähtsad inimesed. See-eest oli aga sissepääs kõigile prii .
Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi ja metsloomade jahtimist. Selleks, et pealtvaatajaid kaitsta, olid areeni ümbe r veetud metallvõrguga teibad, mis  naelutati kinni elevandi kihvadega. Ülevalt oli  võrk kaetud merevaigust rullidega , nii et loomad ei suutnud jalgel püsida ja üle tara inimeste sekka hüpata. Et aga inimesed veelgi turvalisemalt saaksid show`d jälgida, olid alati ka ambujad vibudega tara ääres julgestuseks.
Pont du Gard on Rooma Impeeriumi ajal ehitatud sild -aquaduct, mis viis vett Uzest Nimes´sse. Gard on sealne jõgi, mis annab nime nii sellele kuulsale sillale kui ka departement´ile.
Pont du Gard’i külastab rohkem kui 1250000 turisti igal aastal.