Nerva on Eesti graafikakunstnik. Sündinud 1972. aastal, hariduselt helilooja, kunstiga tegeleb aktiivselt alates 1998. aastast. Ta on teinud sadakond akrüülmaali, enam kui 200 graafikaseeriat, samuti on valminud mitu raamatut ja hulganisti postkaarte. Aastast 2002 on toimunud rohkem kui 60 isiknäitust Eestis ja välisriikides. Aastatel 19982000 joonistas Nerva sadakond pilti, kasutades akrüülvärve. Akrüülmaalide tegemisel töötas ta välja oma tehnika, kuidas pilti osaliselt katta, et saaks pritsida sujuvaid üleminekuid. Aastal 2002 hakkas Nerva kasutama suureformaadilist digitaalset joonistuslauda, mille sisse on ehitatud ekraan, mis joonistatavat pilti reaalajas sama koha peal näitab. Joonistamiseks kasutab ta survetundlikku pliiatsit ning pärast pildi valmimist vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati
Nerva Nervast · Kodanikunimega Koit Nerva · Sündinud 1972 · Õppinud erialalt heliloojaks · Ise ta end naivistiks ei pea, teised küll Jürgen Rooste arvamus · Kõige mõnusam oli neid pilte vaadata koos lapsega: kummalised öökullid ja rebased, kuu ja päike, millele tehakse pai või kalli valgus ongi siin pagana oluline ; veidrad pulkjad kaelkirjakud. Selline tegevus ravib stressi ja depressiooni! Sumedad, impressiivsed pildid, kuramuse soojad. Njah, kui väga ma ka vihast ja
Nerva. Navitrolla Ingrid Tagel Kristiina Moosel 12.B Nerva Eesti graafikakunstnik Sadakond akrüülmaali Enam kui 200 graafikaseeriat Sündinud 1972. aastal Hariduselt helilooja Tehnika Digitaalnejoonistuslaud ja survetundlik pliiats Tehnoloogia "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" Giclée-nimeline tehnoloogia Nerva "Tõmbame uttu!" (2014) Looming Kahemõõtmelisus ja fantaasialoomad Eesmärgiks positiivse meeleolu tekitamine Pealkirjadel suur rõhk Inspiratsiooni allikaks looduses esinev värvikooslus Suurimaks eeskujuks Looja Nerva "Trummi löömine" (2004) Nerva "Nokklooma pilt" (2011) Nerva "Tibutab" (2010) Navitrolla Eestimaalikunstnik Elas Navi külas 1993 alustas professionaalse kunstnikuna Navistlik joonistamisstiil Looming
Nerva Kunstnik Nerva, kodaniku nimega on Koit Nerva, on sündinud 16. septembril 1972. aastal Karilatsis Põlvamaal. Tema ema on tekstiilikunstnik Eevi Nerva ja isa kirjanik ja luuletaja Silver Silliksaar. Lisaks on tema õde Kaja Raitar moekunstnik. Nerval ja tema abikaasal Evel on kolm last: poeg Ef Nei Net (sündinud 2000) ning tütred Ke Nette (sündinud 2002) ja Mona Rea (sündinud 2006). Hetkel elab ja töötab kunstnik Nerva Lõuna-Eestis Põlvamaal Maaritsas. Hariduselt on Nerva viiuldaja ja helilooja. Kunsti pole ta kunagi õppinud oli autodidakt. Kunstitööga alustas 1998. Aastal, kui müüs maha oma muusikainstrumendid ning tekkis eneseväljenduskriis. Ta alustab omaloomingut akrüüljoonistustega. 2002. Aastal hakkas ta pilte tegema digitaalsel joonistuslaual, hiljem ta printis joonistused välja. 2004. Aastal lõi ta "tindi baasil graafika
augustil 1970 Võrus. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Navitrolla, "Pilves". Nerva (kodanikunimi Koit Nerva) on sündinud 16. septembril 1972 Põlvamaal. Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end ise naivistiks ei pea. Nerva, "Madal kuu". Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Naivism
Raamatu omaniku nimi või nimetähtedega piltkompositsioon. Kollaaz Kollaaz ehk kleebing, kujutava kunsti tehnika, mille puhul pilt kleebitakse kokku siltidest, ajalehelõikeist, riidetükkidest, nööpidest jms. Kollaaziks nimetatakse ka selles tehnikas valmistatud teost. Ootamatult kõrvutatud igapäevased materjalid omandavad teose tervikus üllatava mõtte. Kollaazi võtsid kasutusele kubistid, 20. saj. kunstis on seda üsna palju rakendatud. Eesti kollaazi kunstnikud: · Eevi Nerva · Mall Nukke · Jaan Elken Mall Nukke: Meediatupsud
Kõigis õnnetustes püüdis Titus rahvast aidata. Pärast Tituse surma sai valitsejaks tema noorem vend Titus Flavius Domitianus. Antiikajaloolased iseloomustavad teda kui julma liiderdajat, kes võrgutas Rooma abielunaisi, tappis senaatoreid ja omastas ohvrite vara. Samas tegi ta suuri kulutusi luksusehitistele ja vaatemängudele. Tema järeltulijaks kuulutasid pretoriaanid vana auväärse senaatori Nerva, keda kujutatakse targa, lahke ja tagasihoidliku mehena. Pärast vaevalt poolteist aastat kestnud valitsemist Nerva suri. Viimased suured keisrid Augustuse ja tema järeltulijate ajal olid Rooma suhted naabritega üldiselt rahumeelsed. Rooma poliitika eesmärgiks oli olemasolevate piiride säilitamine. Välispoliitine olukord muutus 1. sajandi lõpul, kui troonile sai auväärse Nerva kasupoeg, populaarne väejuht Traianus (keiser 98-117. a)
Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus) Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla, Geta, Macrinus, Elagabalus, Alexander Severus) Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr. Kogu sellel territooriumil valitses stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu -Pax Romana. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, hoolitsedes, et ääremaade mõjud ei muutuks
5)Nero 5468 Nero (Imperator Nero Claudius Divi Claudii Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Lucius Domitius AhenobarbusTa oli Gnaeus Domitius Ahenobarbuse ja Agrippina ainus laps. Agrippina oli Caesari õde. Nero lõpetas elu enesetapuga. 6)Galba 6869 Galba (Servius Sulpicius Galba Imperator Caesar Augustus; sünninimi Servius Sulpicius Galba 7)Otho 6969 8)Vitellius 6969 9)Vespasianus 6979 10)Titus 7981 11)Domitianus 8196 12)Nerva 9698 Traianus 98117 Hadrianus 117138 Lucius Aelius (Hadrianuse pärija, kuid suri enne teda) Antoninus Pius 138161 Marcus Aurelius 161180 Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238 Balbinus 238
Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks. Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle) Traianus - ta oli Rooma keiser alates aastast 98. tema isa oli Nero ajal senaator. Traianus oli leegioniülem Hispaanias, 91. aastast oli konsul, 96. Germania asehaldur. Peale Nerva surma sai temast keiser. 113. aastal ehitati tema auks Rooma 33 m kõrgune ja 200 m pikkuse reljeeflindiga võidusammas. 114. aastal pühendati talle Beneventiumis võidukaar. Traianuse tuhk olevat olnud maetud pjedestaali. 1589 valiti Traianuse sammas pjedestaaliks Peetrusele. Marcus Aurelius - ta oli Rooma keiser alates aastast 161. Ta oli pärit Hispaania päritolu senaatorite perekonnast. Ta pidas oma valitsemisaja jooksul palju sõdu. Sõjas markomannidega
ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest peatükist, milles esimeses anname lühikese ülevaate Rooma õiguse olulisematest õiguseallikatest: ____________________
palka. Tapeti. 3. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. Hirmsale Domitianusele järgnes viis head keisrit, mistõttu hiilgeaeg. Keisrid ja senat said hästi läbi, valitsejad üritasid vastata valitseja ideaalpildile, provintsiaristokraatia tugevnemine, adoptiivkeisrite aeg kuna polnud poegi, riigi suurim ulatus (limes Romanus, Pax Romana). Uuele ajajärgule pani aluse Nerva (96-98), kes adopteeris Traianuse. Traianus (98-117) ja Rooma välise võimsuse tipp; hoidis häid suhteid senatiga, millest lisanimi Optimus (Parim). Ideaalkeiser. Vallutused, mille läbi Rooma saavutas suurima ulatuse: Draakia, sõjad Araabias ja Partia vastu, millega Armeenia muudeti Rooma provintsiks, 115 Mesopotaamia ja Patriast sai vasallriik. Andis välja seaduse tappa kõiki kristluse tunnistajaid. Hadrianus (117-138); loobus osadest Traianuse vallutustest ja keskendus piiride
ut ecce vas conflatum ad rudem massam auri vel argenti vel aeris reverti potest, vinum vero vel oleum vel frumentum ad uvas et olivas et spicas reverti non potest [...]. ([...] on olemas ka nende isikute vahepealne seisukoht, kes õigusega leiavad, et kui ümbertöötatud asja on võimalik tagasi muuta, on õigem see, mida arvavad Sabinus ja Cassius; kui aga tagasimuutmine ei ole enam võimalik, on õigem see, mida on arvanud Nerva ja Proculus. Nii on võimalik metallist valatud anumat muuta tagasi töötlemata kulla, hõbeda või vase kangiks, aga veini või õli või teravilja ei ole enam võimalik muuta viinamarjadeks, oliivideks ning viljapeadeks [...]). Media sententia arvestas seega mõlema koolkonna seisukohtadega: juhul, kui uut asja oli võimalik muuta tagasi eri materjalideks (nt sulatada kullast vaas tagasi kullakangiks), kehtis sabiniaanide seisukoht. Kui tagasimuutmine aga võimalik ei
kreekakeelse teose ,,Rooma ajalugu", kus ta kirjutab Rooma asutamisest kuni aastani 229, 80'st köitest on säilinud vaid mõned osad hilise vabariigi ja varase keisririigi kohta. Ammianus Marcellinus, pärit Antiookiast, oli kreeklane aga kirjutas ladinakeeles, elas 4saj pKr, teada on et ta teenis keiser Constantius ihukaitsjana, ta kuulus preetor Libaniose ____, kelle eesmärgiks oli võidelda vana usu säilimise nimel ning ristiusu vastu. Ta kirjutab ajalugu alates keiser Nerva võimule tulekust, tema teoste väärtuslikemaks osadeks peetakse tema kaasaega e 4saj. Ta on tähtsaim 4saj Roomaajaloolane. Vanim kristlik autor, kes kirjeldab ristiusu ajalugu on uue testamendi ,,apostlite teod" raamatu autor, ei teata tema nime aga on teada, et ta kirjutas ka luuka evangeeliumi. Oma teoses kirjeldab ta ristiusu esimeste aastakümnete aega. Järgmine tähtis tegelane on Euserios, kes kirjutas kreekakeelse teose ristiusu ajaloost. Rooma ajaloost on tähtsad tema
annaabi.ee 
