Vana-rooma sisutihe konspekt (2)

Sissejuhatus

     
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele.
Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast , ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.
Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine.
Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed. Kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Siiski oskasid roomlased olla briljantsed organiseerijad. Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Sel ajal ehitati väga palju, loodi hulgaliselt uusi kunstiteoseid .
       
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rooma impeeriumi kaart
 
         
Miski pole igavene , ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j. tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile . Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all.
Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud , eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi

Etruski kunst

       
Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid . Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu.
Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast , s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis.
 
   
 
 
 
 
 
 
 
Seinamaal hauakambrist
Terrakotast sarkofaag
Nn. Veji Apollo
 
   
Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride “arhailist” naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust.
     
 
 
 
 
 
 
 
Kapitooliumi emahunt
Etruski tempel
Linnavärav Perugias
     
Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.

Arhitektuur

       
Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume.
Näiteks Rooma Panteoni – kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele.
     
 
 
 
 
 
 
 
Rooma võlvimistehnika
Panteoni läbilõige
Pilaster
 
Templid
Skeemid
   
Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande – kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.
     
 
 
 
 
 
 
 
Forum Romanum . Makett
Keiser Tituse triumfikaar
Keiser Hadrianuse mausoleum
 
Foorumid
Monumendid
Mausoleumid
   
Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid .
Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid ning avalikke hooneid . Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust . Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks.
Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn . Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater ; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus.
     
 
 
 
 
 
 
 
Colosseum
Amfiteater Arles 's Lõuna- Prantsusmaal
Caracalla termide sisevaate rekonstruktsioon
 
Tsirkused
Termid
   
Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis - ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid , seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid.
Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses.
     
 
 
 
 
 
 
 
Basiilika läbilõige
Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel
Pont du Gard
 
Tarberajatised    
Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad . Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid . Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild).
     
 
 
 
 
 
 
 
Aatriumiga elumaja põhiplaan
Aatrium "Traagilise Poeedi" majas Pompejis
Palee varemed Palatinuse künkal Roomas
 
Elamud , villad , lossid    
Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.
     
Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984.
Rooma templid.
Vesta tempel. 2. sajandi lõpp e.m.a.
Tempel Nimes'is Lõuna-Prantsusmaal, tuntud ka kui "Maison Carree". u. 20-19 e.m.a.
Apollodoros Damaskusest. Panteon - kõigi jumalate tempel Roomas. 118 -126 m.a.j.
Apollodoros Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige.
Apollodoros Damaskusest. Panteoni sisevaade.
Apollodoros Damaskusest. Panteon. Makett.
Rooma arhitektuur. Skeemid ja tarberajatised.
Leht Vitruviuse (90-20 e.m.a.) teosest "Kümme raamatut arhitektuurist - Architectura Libri Dece".
Roomlaste võlvimistehnika.
Pilaster.
Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena. Hilisemate kristlike kirikute eeskuju.
Via Appia - konsul Appiuse rajatud tee Rooma ja Capua vahel. 3. saj. e.m.a.
Pont du Gard. Akvedukt Lõuna-Prantsusmaal Nimes'i lähedal. 1. saj. e.m.a.
Rooma foorumid.
Forum Romanum - Rooma vanim foorum kaasajal. Vaade Kapitooliumi künkalt.
Forum Romanum 2. saj. e.m.a. Tagaplaanil Colosseum. Makett.
Forum Romanum u. 410 m.a.j.
Julius Caesari foorum Roomas. Ülemises vasemas nurgas Venus Genetrixi tempel. 1. saj. e.m.a. Makett.
Augustuse foorum Mars Ultori templiga. 1. saj. m.a.j.
Trajanuse foorum Roomas. 2. saj. e.m.a.
Rooma monumendid.
Tituse triumfikaar. 81. m.a.j.
Tituse triumf . Reljeef võidukaarel.
Constantinus Suure triumfikaar. 315 m.a.j.
Trajanuse sammas. 113 m.a.j.
Reljeefid Trajanuse sambal .
Marcus Aureliuse ratsamonument. 161-180 m.a.j.
Rooma mausoleumid.
Caecilia Metella mausoleum. 30 e.m.a.
Caius Cestiuse mausoleum. u. 12 e.m.a.
Augustuse mausoleum 1. sajandil m.a.j. Makett.
Keiser Augustuse mausoleum. 28-23 e.m.a.
Keiser Hadrianuse mausoleum. 135-139 m.a.j. Praegu tuntud ka kui Castel Sant' Angelo , Rooma paavstide kindlus keskajal.
Hadrianuse mausoleumi makett.
Rooma tsirkused.
Circus Maximus - Suur Tsirkus . Kaarikuvõiduajamiste areen , 4.-1. saj. e.m.a.
Colosseum. Keisrite Vespasianuse ja Tituse 70-82 m.a.j. ajatud oma aja kohta hiiglaslik amfiteater, mis mahutas u. 50 000 pealtvaatajat.
Colosseumi välisvaade 1. saj. m.a.j. Colosseumi läbimõeldud planeering on eeskujuks kaasaegsetele staadionidele.
Colosseumi rekonstruktsioon. Areenil sai pidada ka merelahinguid.
Colosseumi sisevaade kaasajal.
Colosseumi rüüstatud külg. Keskajal ja renessansiajastul kasutati amfiteatrit halastamatult kivimurruna.
Arles'i tsirkuse areen. Amfiteater on siiani kasutusel.
Vana-Rooma tsirkus Arles'is, Lõuna- Prantsusmaal. 1. saj. e.m.a.
 
Rooma termid.
Rekonstrueeritud vanarooma ajast pärit termid Inglismaal Bath 'is. 2. saj. m.a.j.
Termide kompleks Bath'is, Inglismaal. Rekonstruktsioon.
Caracalla termide varemed. 206-216 m.a.j.
Caracalla termid. Frigidaarium - jaheda vee basseini ruum.
Giovanni Battista Piranesi.
Diocletianuse (284-305 m.a.j.) termide varemed Roomas 18. saj.
 
Rooma arhitektuur. Skeemid ja tarberajatised.
Leht Vitruviuse (90-20 e.m.a.) teosest "Kümme raamatut arhitektuurist - Architectura Libri Dece".
Roomlaste võlvimistehnika.
Pilaster.
Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena. Hilisemate kristlike kirikute eeskuju.
Via Appia - konsul Appiuse rajatud tee Rooma ja Capua vahel. 3. saj. e.m.a.
Pont du Gard. Akvedukt Lõuna-Prantsusmaal Nimes'i lähedal. 1. saj. e.m.a.
Rooma elamud, villad ja lossid.
Vana-Rooma aatriummaja tüüpiline põhiplaan.
Aatrium nn. Hõbepulma majas Pompejis. 1. saj. m.a.j.
Aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon.
Peristüül - sammasõu - Vettiuse majas Pompejis. 1. saj. m.a.j.
Keiser Hadrianuse villa Tivolis, Rooma lähedal. 118-138 m.a.j. Siseõue varemed.
Sic transit gloria mundi - Nii kaduv on maailma hiilgus . Palee jäänused Palatinuse künkal - Rooma kõrgaristokraatia residentsis.
Rooma elamud, villad ja lossid.

Skulptuur

       
Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid.
Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid.
     
 
 
 
 
 
 
 
Vana patriitsi portree
Cicero büst e. rinnakuju
Julius Caesar
 
Portreed
     
 
 
 
 
 
 
 
Keiser Trajanus
Keiser Constantinuse hiigelmonumendi fragmendid
Augustus
   
 
Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid . Need pidid aga olema hästi täpsed ja loomutruud, et järglased teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul.
     
 
 
 
 
 
 
 
Marcus Aureliuse ratsamonument
Trajanuse sammas
Reljeefid Trajanuse sambal
 
Monumendid
 
Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente , sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju.
Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.
     
 
 
 
 
 
Kamee
Keiser Nero vaskmünt
 
Portreed    
Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid.
Rooma skulptuurportree.
Roomlase portree. u. 30 e.m.a.
Patriitsi portree. u. 80 e.m.a.
Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a.) - oraator , kirjanik ja poliitik .
Julius Caesar (100-44 e.m.a.)
Keiser Augustuse (valitses 31-14 m.a.j.) idealiseeritud marmorportree .
Keiser Nero (valitses 37-68 e.m.a.).
Keiser Nero vaskteenar.
Keiser Trajanus (valitses 98-117 m.a.j.)
Keiser Hadrianus (valitses 117-138 m.a.j.)
Sabina - Hadrianuse abikaasa, Rooma keisrinna (117-136 m.a.j.)
Constantinuse (valitses 306-337 m.a.j.) hiigelkuju jäänused.
Kamee. u. 1.-2. saj. m.a.j.
Rooma monumendid.
Tituse triumfikaar. 81. m.a.j.
Tituse triumf. Reljeef võidukaarel.
Constantinus Suure triumfikaar. 315 m.a.j.
Trajanuse sammas. 113 m.a.j.
Reljeefid Trajanuse sambal.
Marcus Aureliuse ratsamonument. 161-180 m.a.j.

Maalikunst

         
Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij . Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud.
     
 
 
 
 
 
 
 
Maalingutega kaunistatud aatrium. Rekonstruktsioon.
Kolm graatsiat
Aleksander Suur lahingus. Mosaiik .
 
Elamud, villad, lossid
Maalikunst
 
Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid.
     
 
 
 
 
 
 
 
Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis
Petlikku muljet taotlev seinamaal Vettiuste majas Pompejis
Seinamaal keisrinna Livia suvilas Roomas
     
Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud , seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.
     
 
 
 
 
 
 
 
Akrobaadid. Mosaiik
Noore naise portree
Virsikud ja klaas
 
Maalikunst  
Rooma maalikunst.
Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu. u. 80 e.m.a. Mosaiik nn. Fauni majast Pompejis.
Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis. u. 50 e.m.a.
Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis. u. 50 e.m.a.
Silmapetet taotlev, nn. rhitektuurilises stiilis seinamaal Vettiuste majas Pompejis. 1. saj. m.a.j.
Seinamaal keisrinna Livia villas Roomas. u. 30-20 m.a.j.
Virsikud ja klaas. u. 50 m.a.j.. Seinamaal Herculaneumist.
Noor naine kirjutamas. 1. saj. m.a.j. Mosaiik Pompejist.
Kolm graatsiat. 1. saj. m.a.j., Pompeji
Akrobaadid. Mosaiik Villa Romana del Casales. u 320 m.a.j.