JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale Kedagi on tsiteeritud otse nt. "Inimesele ei saa ju toetust maksta, kui ta ise ei taha," rõhutas Vitsur (tegemist on tsitaatiga) Kedagi on tsiteeritud kaudselt nt. Vitsuri väitel ei hüvita riik eramute katlamajade küttekulude tõusu (parafraas ehk ümbersõnastus,vaba tõlge). Ajakirjanik ei ole olnud ise sündmuse pealtnägija ja infot ei saa allikate abil kontrollida. On põhjust kahelda allikalt saadud info täpsuses.
pressiesindajalt saadud info, mis on juba töödeldud. Kõige väärtuslikum on esmaallika info, vähem väärtuslikum kolmas allikas. Atributsioon ütleb, et tõde on, et allikas seda ütles. Lugeja peab aru saama, mis on allika ja info suhe. Reporter peab avama, kes on allikas ja milline on tema kaugus infost: kas ta oli pealtnägija, osaleja, kuulis teistelt jne. ei tohi manipuleerida lugejaga – nimetada kuulujutte või jätta midagi esitamata. Jutu atributeerimine ei vabasta reporterit vastutusest laimavate seisukohtade eest tema loos – ajakirjanik esindab allikat. Millal allikale viidata? Kui pole põhjust infos kahelda, reporter ise nägi sündmust või on tegemist üldtuntud faktidega, siis pole atributsiooni vaja. Infoallikas tuleb alati anda järgmistel juhtudel: • Kui kedagi on tsiteeritud otse-kaudselt. • Kui ajakirjanik pole ise sündmuse pealtnägija ja info pole avalike allikate abil kontrollitav.
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
4. Vastuse leidmine *enesetõhususe hinnang või konstrueerimine *vastuse valik Andmebaas * püsimälu 3. Eesmärkide * õpitud reeglid täpsustamine * sotsiaalsed skeemid emotsioonid! * sotsiaalse valdkonna teadmine 6. Tegutsemine Sotsiaalsete märkide interpreteerimine õhjuslikud seletused kavatsuste atributeerimine Kaaslaste hinnangud ja tegutsemine 1. Sotsiaalsete märkide (nii seemiste kui välimiste) kodeerimine Dodge Crick Kujunemine · Negatiivsed skeemid, mille alusel sündmusi
olema rutiinne. Alati tuleb kontrollida: sõnu, termineid, nimesid, aadresse, õigekirja, tähendusi, koha nimesid, ametnike nimetusi, kuupäevi, sporditulemusi, arve, autorsust, taustainfot, negatiivset infot, lühendite tähendusi jne. 6. Allikate kasutamise ja esitlemise kontroll Üheks tegevuseks on allikate kasutamise ja esitlemise kontrollimine. Selle võib jagada neljaks: allikate kasutus, identifitseerimine, atributeerimine ja tsitaatide kontroll. Allikate kasutus. Toimetaja peab olema kindel, et uudises on kasutatud antud sündmuse tarvis kõige väärtuslikumaid allikaid ja serveeritakse neid väärtuslikult. Kas on maksimaalse väärtustega allikad, kas on kõik olulised allikad, kas on toodud allikate ja sündmuse seos, kas on kõik osapooled esindatud, kas on infopiiranguid, vaatluse tulemused korrektsed, kas kirjalikke allikaid on kasutatud piisavalt. Allikate identifitseerimine
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
Atributsioon inglise keeles tähendab omistamist. Atributsiooniteooria räägib sellest, kuidas omistatakse teiste inimeste käitumist. Sageli püüame pakkuda teistele inimestele omadusi ja seletada sündmusi. Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja rahulolu seisund. Atributeerimine seletamine, põhjuste omistamine on määramatuse mahavõtmise levinuim viis. Nt hea sõber kõnnib mittemidagi ütlemata mööda, tekib ebamugavusseisund. Et sellest tundest lahti saada, hakkad pakkuma atributsiooni (ta eile rääkis, et ta peab minema täna arsti juurde ja ehk tal oli siis pea pulki täis tänu sellele). Fritz Heider (1958) Atributsiooniteooria tuntuim autor on F. Heider. Tema järgi on iga inimene "pisike" teadlane,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
