JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale Kedagi on tsiteeritud otse nt. "Inimesele ei saa ju toetust maksta, kui ta ise ei taha," rõhutas Vitsur (tegemist on tsitaatiga) Kedagi on tsiteeritud kaudselt nt. Vitsuri väitel ei hüvita riik eramute katlamajade küttekulude tõusu (parafraas ehk ümbersõnastus,vaba tõlge). Ajakirjanik ei ole olnud ise sündmuse pealtnägija ja infot ei saa allikate abil kontrollida. On põhjust kahelda allikalt saadud info täpsuses.
Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma:
Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, "katasroof!" Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine
Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, “katasroof!” Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine – põhjuste omistamine; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak – püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger – kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine
4. Vastuse leidmine *enesetõhususe hinnang või konstrueerimine *vastuse valik Andmebaas * püsimälu 3. Eesmärkide * õpitud reeglid täpsustamine * sotsiaalsed skeemid emotsioonid! * sotsiaalse valdkonna teadmine 6. Tegutsemine Sotsiaalsete märkide interpreteerimine õhjuslikud seletused kavatsuste atributeerimine Kaaslaste hinnangud ja tegutsemine 1. Sotsiaalsete märkide (nii seemiste kui välimiste) kodeerimine Dodge Crick Kujunemine · Negatiivsed skeemid, mille alusel sündmusi
olema rutiinne. Alati tuleb kontrollida: sõnu, termineid, nimesid, aadresse, õigekirja, tähendusi, koha nimesid, ametnike nimetusi, kuupäevi, sporditulemusi, arve, autorsust, taustainfot, negatiivset infot, lühendite tähendusi jne. 6. Allikate kasutamise ja esitlemise kontroll Üheks tegevuseks on allikate kasutamise ja esitlemise kontrollimine. Selle võib jagada neljaks: allikate kasutus, identifitseerimine, atributeerimine ja tsitaatide kontroll. Allikate kasutus. Toimetaja peab olema kindel, et uudises on kasutatud antud sündmuse tarvis kõige väärtuslikumaid allikaid ja serveeritakse neid väärtuslikult. Kas on maksimaalse väärtustega allikad, kas on kõik olulised allikad, kas on toodud allikate ja sündmuse seos, kas on kõik osapooled esindatud, kas on infopiiranguid, vaatluse tulemused korrektsed, kas kirjalikke allikaid on kasutatud piisavalt. Allikate identifitseerimine
(vähendada, minimaliseerida, lahendada, kohaneda) isiku-keskkonna transaktsiooni käigus ilmnenud eksternaalsete või internaalsete nõudmistega" Tervise hoidmise seisukohalt oluline - füüsiline elukeskkond, sotsiaalne keskkond (sh suhted), tervisekäitumine (puhkus, füüsiline tegevus, vabaaja veetmine jne), mõtlemisviis, hoiakud, arusaamad, teadmised ja oskused. Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Atributsioon (omistamine) protsess, mille abil me püüame identifitseerida teiste käitumise põhjuseid ning niimoodi paremini mõista teiste püsivaid omadusi ning meeleolu Tähelepanu pööratakse informatiivsematele käitumisaktidele: · vabalt valitud käitumine · võib põhjustada mõni üksik tegur · madal sotsiaalne ihaldatavus MIKS? Vastates tuginetakse 3 dimensioonile
varem väljakujunenud hoiakuid. üldtendents: näen maailma viisil, mis kinnitab olemasolevaid hoiakuid. Hoiaku muutumine: dissonants Leon Festinger (1956). Kognitiivse dissonantsi teooria (tunnetuslik ebakõla) · Ebakõla(ühest küljest on positiivne hoiak, teisest küljest on negatiivne elamus) inimese teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi ja organismis on mehhanism, mis püüab seda pinget vähendada(nt atributeerimine). Tekib tugev ületamissoov. · Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine · Dissonantsi kasutamine hoiaku muutmiseks. Dissonantsi teadlik tekitamine on üks viis hoiakuid muuta. Idee: Vastuolu hoiakute vahel või vastuolu teadvuse ja käitumise vahel inimene ei talu ja selleks hakkab inimene tegema samme selle nimel, et seda dissonantsi maandada. Hoiaku muutmine: assimilatsioon Musafer Sherif:
Atributsioon inglise keeles tähendab omistamist. Atributsiooniteooria räägib sellest, kuidas omistatakse teiste inimeste käitumist. Sageli püüame pakkuda teistele inimestele omadusi ja seletada sündmusi. Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja rahulolu seisund. Atributeerimine seletamine, põhjuste omistamine on määramatuse mahavõtmise levinuim viis. Nt hea sõber kõnnib mittemidagi ütlemata mööda, tekib ebamugavusseisund. Et sellest tundest lahti saada, hakkad pakkuma atributsiooni (ta eile rääkis, et ta peab minema täna arsti juurde ja ehk tal oli siis pea pulki täis tänu sellele). Fritz Heider (1958) Atributsiooniteooria tuntuim autor on F. Heider. Tema järgi on iga inimene "pisike" teadlane,
annaabi.ee 
