Töö tervishoid ja ohutus KT (0)

(1) Tööandja on kohustatud:
• 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske ( rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad , ning eraldama selleks vajalikud vahendid;
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
5.1) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;• 5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
6¹) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid ; •6²) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister ;
7.1) korraldama sotsiaalministri poolt käesolevalõike punkti 7 alusel kehtestatud korrastervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööleasumist kui ka regulaarsete vaheaegade järeltöötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja;
• 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
• 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid , tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
• 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
• 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
• 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor ) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
Töökeskkonna ohutegurid:
(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra , vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli ;
(2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk
(3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis - ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Müra - Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).• Müra võib olla pidev, impulsiivne , madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). • Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.• Puuride , freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Traktoritel , veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz.
Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.• Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt. vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta, mis nende hooldamist lihtsustab.• Müra võib vahel ära hoida ka õnnetusjuhtumeid (on kuulda läheneva sõiduki mürin). • Keskendumist nõudvatel töödel ei tohiks müra ületada oma valjuselt vaiksel vestlusel tekkivat heli. • Muutliku tugevuse ja kvaliteediga müra häirib rohkem kui ühtlane müra.
Müra toime tervisele
• Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. • Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine • Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine.• püsiv ja pöördumatu protsess• Müra kaudne toime- mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. kestev müra kurnab närvirakke, aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime, tujutus ja kiire ärrituvus , tekivad peavalud , mälu halveneb, töövõime ja tööviljakus langeb, suureneb tööõnnetuse tekkimise risk.
Mürakaitse-
• Võta müra vähendamine või eemaldamine käsile kõige hiljem siis, kui vestlemine on võimalik vaid karjudes• Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel● Müra “neelavad” laed , seinad, põrandad• Müraallika alla müra summutavad alused• Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi• isikukaitsevahendid
Ligi 30% EL27 töötajatest puutub vähemalt veerandi oma tööajast kokku tugeva müraga (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta). Eesti 38% - üks halvemaid näitajaid ELis.
Vibratsioon
• Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine .• Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) • Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. • Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja • üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2.
• Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). • Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi.• Vibratsiooni juhib luukude, seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse seotud vibratsiooni tekitava tööriistaga, nagu siseelundid , lülisammas. • Kohtvibratsioon põhjustab “suremistunnet” kätes (eriti öösiti), valusid ülajäsemetes, tekib käte külmakartlikkus.
Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustab - • füüsiline koormus, • sundasendis töötamine, madal temperatuur• müra • Niiskus• Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest , tervise seisundist, vanusest . Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.
• Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 –10 aastaga Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul. Vibratsiooniga kokkupuude
EL töötingimuste uuring 2010-Vibratsiooniga puutub kokku 33% meestest, kuid ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%;
Sisekliima
• Õhutemperatuur• Õhu relatiivne niiskus• Õhuliikumine
• Õhus tolmu kontsentratsioon
Alates 01.07.2009.a. ei kehti Eestis Rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri poolt 28.12.1995.a. kehtestatud “Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE -5/1995.”
Hetkel normid optimaalse ja lubatud mikrokliima kohta puuduvad, lähtuda tuleb standardist. (EVS-EN 15251)(SM on lubanud välja töötada vastavad juhendid, kuid hetkel neid veel ei ole)
Õhutemperatuur
Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C • Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast ;• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C• Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Õhu relatiivne niiskus
• Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)• Liiga kuiv – limaskestade ärritus (silmade kipitus)• Liiga niiske – lõhnad , temperatuuri taju • Liiga niiske – aurumise takistus, materjalid niisked • Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused• Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse
puhul• Niiske ja jahe töökeskkond – kasvulava Hallitusseentele
Õhu liikumiskiirus ja tervisehäired
• Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna põletikud – lihas-ja närvipõletikud • Külmetushaigused (neeru-kuseteede haigused, hingamisteede haigused• Üldine düskomfort• Töövõime langus Valgustus , valgustatus• Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus)• Loomulik valgustus ( üla -, külg- ja kombineeritud ) • Kombineeritud valgustus – loomulik + kunstlik• Valgustatus – eelloetletud valgustused annavad ruumi valgustatuse
Nõuded valgusallikale
• Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel - töölaadi, töötsooni heledust , kontrastsust
• Valgustatus peab olema ruumis ühtlaselt jaotunud – ei tohi olla varje • Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne • Keelatud ainult kohtvalgustus • Vaatevälja pimestuse vältimine - elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma, kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde, silmade ees täpid - pimestuse puhul hävivad silma valgustundlikud elemendid, mis viib nägemise languseni, pimeduseni. • Hajutatud valgus – silm ei väsi
Vajalikud valgustatuse piirväärtused töökohal (EVS –EN 12464 – 1 : 2003)
• 5000 lx - Suuõõne uuringud - nn visuaalsed uuringud stomatoloogias
• 1500 lx- Elektroonikatööd, katsetustööd, häälestamin, Tikkimine , kunstnõelumine, Kellasepatööd
• 2000 lx (3000 –1500 lx )- büroo ja ametiruumid – arvestus, trükitööd, disain , joonestus • Tööstus - ülipeen täppistöö (konstruktor,disain, joonestus, peenmehhaanika)• Haiglas visuaalsed uuringud• Kaubanduses kassapidaja, arvutiliin, väljapaneku riiulid
• 200 lx (300 – 150 lx) - Tööstus – värvimine , valukoda, elektriruum• Haigla – valveruumid, teraapia, ravimite ruumid, ladu, riietusruum , kipsiruum, sidumisruum• Hotell-võõrastemaja – ametiruumid, restoran , olmeruumid• Kaubandus – koridor, olmeruumid (tualett, pesuruum )
Nutitelefonid? Mõju töötaja tervisele?
UK optikud hoiatavad, et nutitelefonisõltlastel on suur risk rikkuda oma silmi ning see võib viia ka pimedaks -jäämiseni.
2000 inimese seas tehtud uuringust selgus, et alla 25-aastased kontrollivad oma nutitelefone 32 korda päevas.Nutitelefonid? Mõju töötaja tervisele? Optiku Andy Hepworthi sõnul kahjustab sage
sinakas valgus silmi. Ta selgitas, et nutitelefonidest kiirgav valgus aitab kaasa kollatähni degenereerumisele, mis on üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid.«Kuigi me ei tea, kas on olemas otsene seos silmahaigustega, on olemas tugevad laboratoorsed tõendid selle kohta, et see võib olla põhjuseks,» rääkis Hepworth .
Tööõnnetuste põhjuseid füüsikalistest ohuteguritest
• Töötamisel töötlemise masinatel
- masinate pöörlevad osad, näit. saed ja freesid
- etteande - ning surverullid
- presside survepinnad
- võllid ja valtsid (nt. liimvaltsid)
- masinate paigaldamine, seadistamine, hooldamine ja remontimine
• Materjalide transportimine
- konveierid
- kahvelkärud ja –tõstukid
- tõstevahendid
Õnnetusohtude kindlakstegemiseks tuleb tähelepanu pöörata ka:
Töökoht ja liiklus
- trepid
- ebatasased ning libedad põrandad
- põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed
- põrandal vedelevad tootmisjäätmed
- tasapinnaerinevused, kukkumine kõrgustest
- ohualade puudulik märgistus
- halb ruumilahendus töökohtade juures (vähe ruumi)
- puudulik valgustatus
Töötajast tingitud
- puudulik väljaõpe tööohutuse osas
- oskuste vähesus
- töötamine väsinult ( ületunnitöö , ebarütmiline töö)
- Isikukaitsevahendi mittekasutamine
- töötamine alkoholijoobes .
Masina ohutuse hindamisel püüa vastata järgmistele küsimustele:Kas ohtlikud liikuvad masinaosad on piisavalt kaetud, et ei oleks ohtu sõrmedele või muudele kehaosadele?Kas masina seiskamisseadised on vabalt juurdepääsetavad, näit. töö koheseks peatamiseks ning avariiseiskamiseks?Kas avariiseiskamist saab teha operaatori töökohalt ja lihtsalt?Kas seiskamisseadis on kombineeritud pidurdusfunktsiooniga,nii et ei toimuks ohtlike masinaosade järelliikumist?Kas tööprotsessi käigus on välistatud “tekkivate või eralduvate detailidega” pihtasaamise oht?Kas hoidefunktsioonid surupinnaga on reguleeritud nii, et ei ole masinaosa ja detaili vahele jäämise ohtu?
Kas masina/seadme ümber põrandal on libisemist välistavad kleepribad?
Kas põrandal on juhtmeid, voolikuid, tootmisjäätmeid, tõstealuseid või muid segavaid esemeid, mille otsa on võimalik komistada?
Kas töökohal on vajalikud tehnilised abivahendid, näit. tõstukid, tõstvad töölauad, konveierid, iminappadega tõsteseadmed ning kas nad on kaetud ohukatetega ning korralikult hooldatud?
Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi selleks, et tööd saaks teha ohutult ja teisi ohustamata?
Kas töökoha koristamine on harjumus ning kas rakendatakse mingeid kindlaid rutiinseid koristusprotseduure? (töökultuur)
Libisemine ja kukkumine
2013.a. Eestis juhtunud 4180 tööõnnetusest oli 722 (17,2%) tingitud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest.Juhtub kõikjal – rasketööstusest kontoritööni. Raskete vigastuste suur osakaal!Iga kolmas vigasaanu töölt eemal rohkem kui kuu aega.Libisemine ja kukkumine
2012.a. kaasnes libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetustega 24 886 töövõimetuspäeva.
Tööinspektsioon algatas kampaania „Kukkumist tagasi ei
pööra “
§ 7. Keemilised ohutegurid
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad
kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja
neid sisaldavad materjalid.
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide
käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev
seadus.
(3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide
kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine:
• Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs ,
töötajate koolitus)
• Hästi korraldatud tööprotsess
• Tõhus ventilatsioon (sund ja üldventilatsioon)
• Hea valgustus ruumides, töökohal
• Nõutavate isikukaitsevahendite kasutamine
• Jäätmete organiseeritud kahjutustamine jäätmete
käitluskeskuses (ohtlike kemikaalide jäätmed ja nende nõud
korjatakse eraldi )
• Nõuded õhupuhtuse ja heitvete osas (keskkonnaohtlikke
kemikaale või mis võivad põhjustada veesaastet – ei tohi
kallata kanalisatsiooni).
Hügieen ja isikukaitse
• Töötajad ei söö ega joo tööruumides, kus
töötatakse kemikaalidega
• Töötajatel peab olema pesemisvõimalus, kaks
kappi – puhaste ja tööriiete jaoks. Võimalus
eririietust igal ajal vahetada ümber, kui see
määrdubööandja peab töötajaid teavitama ja
koolitama
• Kemikaalidest tingitud võimalikest ohtudest tervisele;
• Kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavatest
ettevaatusabinõudest;
• Hügieeninõuetest
• Kaitsevahendite ja – riietuse kandmisest ja
kasutamisest,
• Avariiolukorras tegutsemisest
• Töökohas, kus töötatakse kemikaalidega peab
olema ka silmapesuseadis
Mis on asbest ? (www.asbest.ee)
Asbesti kui materjali iseloomustab:
-vastupidavus kõrgele temperatuurile ja keemilisele
töötlusele
- hõõrdumiskindlus
-isoleerimisvõime.
Tänu neile füüsilistele ja keemilistele omadustele on
asbest leidnud väga laialdast tööstuslikku kasutamist
üle maailma.
Mis on asbest?
Asbesti on kasutatud järgmistes materjalides:
-Asbesttsementtoodetes (katuse-, seina- ja
laeplaadid)
-Soojusisolatsioonimaterjalides ( katlad , torud,
anumad)
-Hõõrdematerjalides ( pidurid , sidurid)
-Põrandakattematerjalides (vinüülasbestplaadid)
-Pihustus- ja puistematerjalides
(metallkonstruktsioonid, laed, seinad)
Mis on asbest?
Asbest on kiuline mineraal, mida on kaevandatud
ning kaevandatakse siiani riikides nagu Venemaa,
Hiina, Kanada , Brasiilia ja Kasahstan.
Asbestitolm tapab!
Asbesti sisaldavad materjalid on ohtlikud kui neist
vabaneb ja lendab õhku tolmu, mis sisaldab
asbestikiude.
Uuringute kohaselt sureb tänases Euroopas 15 000
inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse .
Seda olukorras, kus asbesti kasutamine uutes
toodetes on juba aastaid keelatud. Lihtsaim viis
end kaitsta, on olla teadlik probleemi olemusest.
Mis on asbest?
Soomes sureb igal aastal ligi 100 töötajat asbestist
põhjustatud haigustesse, kuigi asbesti kasutamine on keelatud rohkem kui 20 aastat.
Ühendkuningriigis 500
Eestis on asbesti kasutamine keelatud rohkem kui 15 aastat,
kuid asbestist põhjustatud surmaga lõppenud haiguseid ei
ole... Miks?
Töötervishoiuarstid: kui hingata töövahetuse jooksul
ainult 4 tundi sisse asbestitolmu, on 50% tõenäosus, et 10
aasta pärast haigestutakse asbestoosi, mis lõpeb aasta
jooksul surmaga
§ 8. Bioloogilised ohutegurid
(1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid
( bakterid , viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt
muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese
endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained,
mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või
mürgistust
Bioloogilised ohutegurid
• Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded
• Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega
nr 144 (RT I 2000, 38, 234), jõustunud 1.07.2000, muudetud
Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2006. a määrusega nr 105 (RTI,
05.05.2006, 19, 155)
BIOLOOGILISED OHUTEGURID
TTOS §8.
• Loomad
• Putukad
• Parasiidid
• Inimesed
• Viirused
• Bakterid
• Algloomad
• Seened
• Rakukultuurid
• Biol. tolm (puidutolm,
tolmukate tolm, karvad,
nahaosakesed, viljatolm)
Bioloogiliste teguritega seotud töövaldkonnad
• kliiniline meditsiin
• tervishoid
• kalandus
• metsandus
• jahindus
• põllumajandus
• karusnahatöötlus
• toiduainetetööstus
• geoloogia
• arheoloogia
• laborid (haiglas, tootmises, jäätmekäitluses)
• teadusliku uurimise laborid
• teenindus
• jäätmemajandus (k.a reovesi )
Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev
risk:
• jäätmekäitlus ettevõttetes (sorteerimine, komposti tegemine) –
soolenakkused , B-, C- hepatiit , A-hepatiit, HIV, nahainfektsioonid
jne;
• nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja
vanglaametnike hulgas => hepatiit B, C, HIV , tuberkuloos ;
• sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb
hooldatavate kodust- erinevad soolenakkused, hingamisteede
viirusnakkused, A-hepatiit, B-, C-hepatiit, HIV, tuberkuloos,
sügelised, täid , kirbud;
• teenindussektoris töötajad: hingamisteede viirusinfektsioonid,
tuberkuloos.
Bioloogilised ohutegurid võivad
põhjustada
Haigused
- allergia ,
- nakkushaigused, mille põhjuseks
on bakterid, viirused;
- toksilised haigused (bakterite poolt
produtseerivatest, seente poolt);
- vähkkasvajad.
Nakatumine võib toimuda
• Kontaktülekanne
1.Otsene kontakt  vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga,
• Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga .
2. Kaudne kontakt  nakatumine pisikutega saastunud asjade
kaudu.
• Saastuda võivad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast
horisontaalpinnad, mis on kaudseks nakatumisallikaks.
3. Piiskkontakt  nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel,
nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu, ka nakatunud
reovee piiskade kaudu.
• Mikroobid sisenevad silma-, nina- ja suulimaskesta ning naha
kaudu lähikontakti teel.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus,
sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust
põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud
samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia
tervisekahjustuseni.
Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb
• Töö ebaratsionaalne organiseerimine
• Pikaajaline viibimine sundasendis
• Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge
• Korduvad samalaadsed kiired liigutused
• Äkilised töörütmi muutused
• Valesti valitud tööriistad
• Ebaõiged töövõtted
• Vead raskuste käsitsi teisaldamisel
• Väikesed vigastused
• Töötajate puudus – tööde normeerimine puudub,
normatiivid suured – mitte täidetavad.
• Liigväsimus
• Puhkepauside vähesus või puudumine
Töötamine sundasendis
• Sundasenditeks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima
tööpäevast vähemalt 50 % ühes asendis (seisev, istuv ) või
peab teostama töid füsioloogiliselt ebaloomulikes
(ebamugavas ) asendites ja lihaste pideva pinge all
Lihaspingete vältimiseks
• Proovida oma tööd korraldada nii, et ei peaks
töötama ebamugavates asendites – töökoht ja
töövahendid vastavad töötaja keha kasvule jt
kehamõõtudele
• Kasutada töö teostamiseks näiteks käte tugesid,
kandeseadmeid, abivahendeid
• Kujundades töökoha nii, et oleks võimalik vabalt
muuta tööasendit
• Korraldada töö nii, et saaks vaheldumisi istuda ja
seista, liikuda
• Regulaarsete puhkepauside tegemine ja
lihaslõõgastamiseks võimlemise tegemine
Töötamine seistes
• Staatilisest lihaspingest põhjustatud
jalaliigeste ja lihaste valud ja tursed
• Verevarustuse häired ja veenilaiendid
• Seljavaevuste tekkimine
• Seisev töö on paratamatu, kui tööks läheb
vaja suurt jõudu, töö käigus peab palju
liikuma, on vaja suurt tegevusraadiust, kui
tööobjekt pole teisiti nähtav
Soovitused seismistööks
• Et ei töötataks pidevalt kummargil või pöördeasendites
• Tööd ei tehtaks ülestõstetud või pinges kätega
• Töötamisel toetutaks mõlemale jalale
• Töö ei nõuaks pidevaid kummarduste ja kükkide tegemist
• Puhkepausidel võimalus istuda, väldi kestvat seismist
• Töökohas oleks piisavalt ruumi seismiseks ja liikumiseks
• Põrand ei tohi olla libe ega ebatasane , põranda materjal soovitavalt
puitpind, puitrest, elastne kummist või plastikust matt
• Jalanõud: jalatalda jälgiva füsioloogile sisetallaga, tugevast
materjalist, piisavalt avarad, konts 3 – 4 cm, kontsarihmaga
• Võimalusel kasutada seismistööd kergendavaid seismistugesid
• Töötasapind olgu vastavuses töötaja kasvuga ja töö raskusastmega
Sundliigutused
• Sundliigutusteks loetakse sarnaseid liigutusi, mida teostatakse
tööprotsessi läbiviimiseks vähemalt 50 % tööajast
• Sundliigutuste puhul oluline rütm – soovitav, et töötaja ei peaks
lakkamatult töötama üle oma võimete st. tema jaoks maksimaalse
kiirusega (inimese töövõimekus kõigub eriaegadel 10 – 30 %)
• Sundliigutuste ja sundrütmi puhul olulised sagedased puhkepausid –
näiteks iga poole või tunni järel 5 kuni 10 minutit.
• Sundliigutuste puhul oluline, et töötajad saaksid ka oma
tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid
lihasrühmi ja vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust
• Pidevad sundliigutused põhjustavad nii lihas-liiges- ja närvikahjustusi,
kui ka kiiret tüdinemist ja väsimist tööst, koormavad meeleelundeid,
tekitavad vaimset stressi, tekivad ka seede - ning vereringeelundite
häired
Tööliigutused, õiged töövõtted
• Koolitus tööandja poolt
• Korduvliigutuste ebasoodsaid tagajärgi saab vältida kui:
- tööliigutused muuta vahelduvateks ja kaarjateks
- töös kasutada suureamplituudilisi liigutusi
- vältida suurt täpsust nõudvaid liigutusi
- hoiduda randme pööramisliigutustest
- vältida kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi
- kasutada mugavate käepidemetega tööriistu
Soovitused õla- ja randmeliigeste säästmiseks:
- õlaliigesest eemaldusnurk 30 kraadi kõige vähem koormab
liigest , piiratult soovitav kuni 70 kraadi, mitte soovitav
teostada korduvaid liigutusi üle 70 kraadi eemaldusnurga
Näited
• Töö kuvari taga- sundasend ;
• Raskuste teisaldamine- füüsilise töö raskus;
• Ehitustööline: põhitegevuseks lagede
tegemine – käed enamast ajast ülestõstetud
asendis;
• Õmbleja – koormus õlavöötmele;
Füsioloogiliste pingutuskriteeriumite alusel
eristatakse kehaliselt väsitavat (rasket) ja
mitteväsitavat (kerget) tööd.
Kui peale väsitavat tööd ei võimaldata küllaldast
puhkust funktsioonihäired ja haigestumised:
ülekoormussündroom,
ülekoormushaigused.
Ülekoormushaiguste vältimiseks on vaja
ühelt poolt tagada tervislikud ja ohutud
töötingimused tööandja poolt, teisalt peab
iga inimene tundma oma organismi, sh.
tugi – liikumisaparaadi ehitust ja talitlust,
õigesti hindama oma võimeid ning oskama
lihasjõudu säästlikult kasutada.
Oskus siduda tervisehädasid töökeskkonna
ohuteguritega – oluline info ka perearstile!
Raskuste käsitsi teisaldamine
• Teisaldatava eseme kaal: meestel soovitav mitte üle 50 kg
( episoodiline ), naistel 25 – 30 kg (episoodiline) ja pidevalt
meestel mitte üle 35 kg ja naistel 20 kg raskusi teisaldada
• Teisaldatava eseme suurus: mida suurem ese, seda
ebamugavam on teda tõsta-teisaldada
• Teisaldatava eseme haaratavus, kas raskus on vastu keha
• Teisaldatava eseme transpordi kaugus
• Teisaldatava eseme asukoht: põrandal, puusa-kuni õlgade
kõrgus, üle õlgade kõrguse
• Kuidas eset on vaja teisaldada: keha pöördega või mitte,
kummardades jne
• Kui sageli tuleb vahetuses teisaldada raskusi
Raskuste käsitsi teisaldamine
Eseme teisaldamisel väldi:
• põrandalt või õlast kõrgemal olevate raskuste
teisaldamist (sobiv haardekõrgus 70 – 80 cm)
• suurte raskuste teisaldamist
• pikki vahemaid transpordil
Jälgi, et
• keha ei oleks pöördes
• raskus oleks vastu keha
• tõstetaval raskusel oleksid korralikud haardekohad
• haardekohtade vaheline kaugus oleks 50 –60 cm
• tõstmiseks ja liikumiseks oleks piisavalt ruumi
• põrand oleks kindel ja sile
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või
töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja
pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed
tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi
töötaja psüühilises seisundis.
Stressist
-50–60% kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja
psühhosotsiaalsetest ohuteguritest.
(Luu- ja lihaskonna haiguste järel on see esinemissageduselt
teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas.)
- 28% Euroopa töötajatest kokkupuutest psühhosotsiaalsete
ohuteguritega.
- Igal aastal lähevad vaimse tervise häired (nii tööst tingitud
kui ka tööga mitteseotud ) Euroopas maksma hinnanguliselt
240 miljardit eurot.
Stressist
Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud
tööl esinevad stressorid.
Tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid,
käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida
kutsuvad esile töö sisu, töökorraldus ja töökeskkonnas erinevad faktorid
Töötaja- tehnoloogia vastasseisuna on uudse
nähtusena täheldatav tööelus ESMASPÄEVA
HOMMIKU
E-maili SÜNDROOM
Euroopa töötervishoiu nädal
2014-2015 on pühendatud psühho-sotsiaalsetele
ohuteguritele töökeskkonnas
Kulmineerus töötervishoiupäevaga 23. oktoobril
2014.a. Rahvusraamatukogus.
Ka 2015.aastal on pühendatud psühhosotsiaalsetele ohuteguritele töökeskkonnas
Täpsem info: www.tooelu.ee
Psühholoogilised ohutegurid
• Monotoonne töö
• Töötaja võimetele mittevastav töö
• Halb töökorraldus
• Pikaajaline töötamine üksinda
• Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja
jooksul põhjustada muutusi töötaja
psüühilises seisundis
Tööriski suurendavad tegurid
• Stress
• Depressioon
• Rahutus
• Töövägivald
• Tööahistamine
• Töökiusamine
• Juhtkonna juhtimisvead
• Spetsiifilise väjaõppe puudumine
Töötajate vaimset tervist mõjutavad
tegurid
• Vaimse töö osatähtsuse suurenemine
• Võidujooks turumajanduses
• Tugevnev konkrentsivõitlus
• Töö intensiivsuse tõus
• Ületunnitöö, ebarütmiline töö
• Süvenev töötus ja ebakindlus tuleviku ees
• Töötamine mitmel ametikohal
• Töövägivald
Psüühilise seisundi muutused
• Stress- hormonaalsed muutused organismis,
stressitaluvus (positiivne stress – saan püstitatud
eesmärkidega hakkama!)
• Läbipõlemine - pikaajalise stressi taluminemeedikud, õpetajad
• Depressioon (inimene on “haige”, kuid füüsiliselt
terve)
• Käitumishälbed- alkoholism , hasartmäng,
narkomaania , söömishäired, suitsetamine ,
enesetapud
Lugemist: Dale Carnegie “Lõpeta muretsemine ja
hakka elama!”
Stress
• Tänapäeval rohkem vaimset laadi
• Liigse ja pikaajalise koormusega kaasneb pidev
sümpaatilise närvisüsteemi üliaktiivsus
• Ülekoormus , alakoormus- mõlemad halvad
Stressi ilmingud
• Kõrge vererõhk
• Depressioon
• Valud rinnakus
• Ärrituvus, haavatavus
• Kaadrivoolavus
• Probleemid töösuhetes
• Kvaliteedi langus
• Tööluus
• Presentism- töötaja on tööl, kuid ei täida oma
tööülesandeid
PSÜHHO-SOTSIAALSED TEGURID
• Suhted kolleegidega
• Suhted juhtkonnaga
• Suhted perekonnas
Seksuaalne ahistamine
Seksuaalne ahistamine on Eestis levinum
kui Taanis : 5% on viimase 12 kuu jooksul
saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse
tähelepanu osaliseks :
-22% kolleegidelt;
-45% klientidelt;
Taanis vastav näitaja 2,9%
Kiusamine ja füüsiline vägivald töökohal
Kiusamine - inimest koheldakse korduvalt ebameeldival
või alandaval viisil. (Küll ma sinust lahti saan...)
Ligi 10% Eesti töötajatest ütles, et on viimase 12 kuu
jooksul kiusatud, kiusaja peamiselt vahetu juht – 37%
Taanis vastav näitaja 8,3%
Füüsiline vägivald – 3,7% Eesti töötajatest on ähvardatud,
1,4% vastu on kasutatud.
Taanis 7,8% ja 3,9%
Saanud tööl viimase kuu jooksul
sõimata/mõnitada: jah !
EL uuring
2010.a.
Eesti 15,8 %
EL27 10,8 %
Tśehhi
Soome
Läti
17,4 %
15,9 %
15,6 %
Kosovo
Türgi
Albaania
Portugal
1,1 %
3,1 %
3,6 %
4,6 %
Stressikaardistamisel 7 laiemat tööstressi kujunemisega
seotud teemad (1)
-Tööga seotud nõuded (Pean jätma osa tööülesandeid
piisava tähelepanuta , sest mul on liiga palju tööd)
-Kontroll oma töö üle (Ma saan ise otsustada, kuidas ma
oma tööd korraldan)
-Töökaaslaste poolne toetus (Kui tööl läheb raskeks, siis
töökaaslased aitavad mind)
Stressikaardistamisel 7 laiemat tööstressi kujunemisega
seotud teemad (2)
-Juhi poolne toetus (Kui miski mind tööl häirib või ärritab,
saan ma sellest oma vahetu juhiga rääkida)
-Suhted töökohal (Töökaaslaste vahel esineb pingeid või
vaenu )
-Rolli selgus (Ma tean, millised on minu ülesanded ja
kohustused)
- Muudatuste juhtimine (Tööl tehtavad ümberkorraldused
arutatakse alati töötajatega läbi)
Psüühilise pinge mudel
• Kõvasti töötamine
• Vähe hüvitisi- raha, tunnustust, keskkonna
kontrollimise võimalusi
• Pealesunnitud muutused, ebastabiilsus,
ebakindlus, edutamisvõimaluste puudumine
Läbipõlemine
• Teenindavates ja abistavates ametites- meedikud,
õpetajad
• Ilmneb igal juhul- nõrgalt, tugevalt
• Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse
kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise
ülepinge situatsioonis
• Läbipõlemine vajab kliinilist diagnoosi (ravi kuni pool
aastat)
Läbipõlemine
• Mõjutab negatiivselt nii inimest kui ka tervet
organisatsiooni
• Läbipõlemist esineb enam noortel, kõrgema
haridustasemega, pühendunud, tugeva
motivatsiooniga, kõrge saavutusvajadusega
töötajal
Hetkeseis Eestis
• Eestis puuduvad uuringud, mis näitaksid,
millised psühhosotsiaalsed faktorid on meil
olulisemad. Leida võimalusi koostöös teiste EL
riikidega selliseid uuringuid läbi viia
• Võrreldes teiste EL riikidega tegeletakse Eestis
psühhosotsiaalsete riskide juhtimisega liialt
vähe. Tuleks tõsisemalt tegelema hakata
Hetkeseis Eestis
• Muutused tööelus on kaasa toonud uued
tööstressorid/psühhosotsiaalsed ohutegurid.
Tuleks riskianalüüsides arvestama hakata
• Töötajate psühholoogiline ja psühhosotsiaalne
koormus on oluliselt tõusnud. Tuleks töö
tasustamisel ja riskianalüüsides arvestama
hakata
Sotsiaalkindlustusameti statistika
2007. aastal määrati töövõimetuspension 963
psüühikahaigele,
aastal 2012 juba 2434-le
Kokku oli Eestis aastal 2013 22613 psüühikahaiget
töövõimetuspensionäri ning suurem osa neist tööl
ei käi.
Kui palju on töövõime kaotanud „tänu“
läbipõlemissündroomile?