Ohutusõpetuse konspekt (0)

*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes
1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd;
2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus;
3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks;
4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid;
5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega;
6.Vähenevad kulud seoses pensioniga .
ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks:
*Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine;
*Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu ;
*Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust.
Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
- Sisekontroll
- Riskianalüüs
-Tegevuskava
-Töötajate teavitus
-Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine
-Tervisekontrollid
-Isikukaitsevahendite andmine
-Juhendamine ja väljaõpe
-Ohutusjuhendite koostamine
- Kohandada töö indiviidi võimetele
MÕISTED
*Töötervishoid – on töökorraldus - ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine igaühe võimete järgi ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine tervisekahjustuse vältimiseks;
* Tööohutus – on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. *Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist.
*Töökohaks nimetatakse ettevõtte või asutuse, territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel.
Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
*Kohustused-aitavad vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi
1) viia läbi sisekontrolli :
a) igapäevane kontroll- juhendaja jälbig läbi päeva, kuidas kasutatakse isikukaitsevahendeid, jälgitakse ohutusreegleid, peab fikseerima
[NB! Kui töötaja rikub, lasta kirjutada seletuskiri , võib anda hoiatuse , kui 4 kuu jooksul 2 hoiatust siis võib erakorraliselt lepingu lõpetada]
b)juhendaja käib kõik kohad kläbi + saab iga töötajaga eraldi rääkida( saab rohkem tähelepanu pöörata)
c)töökeskkonna audit – väjaspoolt tuleb hindaja, kes annab nõu, kuid paremaks muuta jne
2)igal aastal vaatab läbi sisekontrolli , analüüsib ja teeb vastavad muduatused
3) korraldab töökeskkonna riskianalüüsi, milles selgitatakse ohutegurid , hinnatakse riske; arvestatakse soolisi ja ealisi iseärasusi; tuleb tulemused kirjalikult esitada ja säilitada 55 aastat!
[NB! eririskid – alaealised ; rasedad; imetavad emad; noored, puudega]
4) riskianalüsi põhjal koostada kirjalik tegevuskava , mis sisaldab terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks korraldatavad tegevused
5) koostatada tuleb uus riskianalüüs, kui uued tingimused ja tehnoloogia ; uued andmed ohutegurite mõju kohta
*Tööandjal on õigus: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
*Töötaja õigused
1) nõuda õigeid töötingimusi ja isikukaitsevahendeid
2) saada teavet ohuteguritest , riskianalüüsist jne
3) ohu korral õigus lahkuda (peab teada andma)
4) keelduda tööst, mis seab teda ohtu
5)Nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist.(Ka öötöölt päevasele tööle)
6)Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
7)Pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole,kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
*Töötaja kohustused
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.

*Tööinspektsioon- riikliku järelevalve teostaja , sunnib seadust täitma
*Kohustused
a) uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi, vajadusel haigestusjuhtumeid jt tööõnnetusi
b) teostab järelevalvet tööõnnetuste uurimise ja ennetamise abinõude rakendamise üle
c)hoiab saladuses puuduest teavitanud töötajat
d) peatab töötaja, kui ta elu on ohus
c) esitab töötõendi
*õigused
- pääseda ettevõtte ruumidesse
-küsitleda töötajaid/tööandjat
-tutvuda dokumentidega, teha neist koopiaid
-nõuda kontrollmõõtmisi
*Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
Kui ettevõttes 10 või rohkem töötajat, ssiis töötajad valivad enda seat töökeskkonnavoliniku üldkoosolekul; valitakse kuni neljaks aastaks; palgast ei saa rääkida, töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimusteks.
*Kohustused:
1.Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega.
2.Osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel .
3.Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul.
4.Tunda töötajate kohustuslikke juhendeid ja õigusakte.
5.Jälgida,et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
*Õigused:
1.Nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks.
2.Pääseda ettevõtte kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning tööinspektori ettekirjutusest tööandjale.
3.Pöörduda tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal.
4.Peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale ja tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
*Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;
Peab olema kui on rohkem kui 50 töötajat
Koosneb: Tööandja+ töötajate esindajad – kumbagi osapoolt peab olema võrdselt
Koostatakse kuni neljaks aastaks
Otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel- Kõik peavad poolt olema!!
Põhiülesanded:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi , tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
*Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
1. Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine
2.Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes
3.Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks
4.Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine
5.Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et
- keda suunata tervisekontrollile;
- milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada.
*Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.
Töötajate tervisekontrolli kord kehtestab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad – tehakse kindlaks riskianalüüsi põhjal. Tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil, kes peab tervisekontrolli tegemisel lähtuma Rahvusvahelisest Töötervishoiu Spetsialisti Eetikakoodeksist. Nimekirja koostab tööandja.Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse

*Töökeskkonna ohutegurid( peab oskama seletada lahti):
1. Füüsikalised ohutegurid
* müra - ebasoodne inimesele alates 60dB; lubatud maksimaalne on 85 dB;
-kahjulikeimad kõrgsageduslikud(ketassaag) ja impulsiivsed( stants ) mürad
- alati kahjulik, koormab kuulmiselundit,; kui muutliku tugevusega häirib rohkem kui tonaalne
-püsivad ja pöördumatud tagajärjed, mõjub närvisüsteemile; peavalud ja mälu halvenemine
*mürakaitse-
-Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel
- Müra “neelavad” laed , seinad, põrandad
-Müraallika alla müra summutavad alused
-Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi
- isikukaitsevahendid
* vibratsioon – on materiaalse keha võnkumine
- lokaalne - masin tekitab otse kehale (ntks käed)
-üldine- põrand vibreerib ja põranda kaudu kehasse
-hävitab väiksemad närvid ja veresooned; luude kaudu võüib kanduda ka siseelunditesse
- Eestis M45% ja N 18% ; EL-s M33% ja N10%
- Rakised ja vibratsiooni summutavad käepidemed on üheks võimaluseks
-Vibratsiooni summutavad kindad
-lektritööriistade ja muude töövahendite korrapärane hooldamine aitab hoida vibratsioonitugevust ja põrutusi vajalikul minimaalsel tasemel.
* ioniseeriv kiirgus
*mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) *elektromagnetväli
*Sisekliima
-liiga kuivõhk – limaskestade ärritus(silmade kpitus)
NB!! Vähemalt 40% kui häälega töötad, muidu võid hääle kaotada!!!
-liiga niiske õhk – lõhna ja temp. Taju kaob; külmetusoht; tekivad kroonilised haigused
-tuuletõmbus- põletikud(näiteks autojuhi küünarnukk); töövõime langeb
* Valgustus
-Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus)
- Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud )
-Kombineeritud valgustus – loomulik + kunstlik KÕIGE PAREM!
-Valgustatus – eelloetletud valgustused annavad ruumi valgustatuse
-Valgustatus peab olema ruumis ühtlaselt jaotunud ; Keelatud ainult kohtvalgustus; elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma (kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde silmade ees täpid )
-Töökohtade normaalse valgustiheduse tagamine on tööandja kohustus. Mittepiisav valgustustihedus võib põhjustada tööõnnetusi, silmade väsimist ja nägemise halvenemist. -Ülemäärane valgustustihedus, ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas võivad samuti põhjustada silmade väsimist, nägemise halvenemist ja üldist väsimust, aga ka tööõnnetusi -
-tehislik optiline kiirgus- kõik seadmed mis kiirgavad (telefon, mikrolaineahi , x-ray jne)
*masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
2. Keemilised ohutegurid
Kemikaalid võivad organismi sattuda:
*sissehingatava õhuga – kemikaalide tolm, udu, suits, gaas , aur;
*imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha) – lahustid , aniliin, fenool jne;
*imendumisel seedeelundite kaudu – käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud;
* lootele ema organismi kaudu – kõik organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet. -
-Tunne millega töötad, peab olema ohutuskaart nähtaval kohal !!
- Tõhus ventilatsioon !!
- Isikukaitsevahendid!!
- Igal töötajal 2 kappi ja pesemisvõimalus
Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
-Tööandja peab töötajatele tagama väljaõppe ohutust tagavate töövõtete rakendamise kohta
-õnnetusest/reostuses koheselt päästekeskust teavitama!
3.. Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust
*Tööandja peaks!
-märgistama nakkusohtlikud kohad
-viia mäörgistatud kphas töötajate arvu miinimumini
-vaksineerida tööandja kulul (konsulteerima töötervishoiuarstiga)
-õhuseire ohupiirkonnas
Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks ülalloetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele jagada isikukaitsevahendid ja määrata nende kasutamise kord.
4. Füsioloogilised ohutegurid
-füüsilise töö raskus
-sama tüüpi liigutuste kordumine
-üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused
-muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Sundasendiks loetakse asendit milles viibib 50% töö ajast ( seisev, istuv ). Füsiol. Ohutegurid on kõik need mis on inimesega seotud.
riskitase suureneb: liigväsimusest ja valesti valitud tööriistadest
5. Psühholoogilinsed ohutegurid
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
* stress
*halb töökorraldus
*pikaajaline töötamine üksinda
Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?
1. Sissejuhatav juhendamine- töökeskkonnaspetsialist vib läbi juhendamise enne töötaj tööle asumist kinnitatud juhendi alusel; näiteks isikikukaitsevahendid; tutvustatakse seadusi ja üldisi asju mis kehtivad kõigile tötajatele; lõpeb allkirjastamsiega ( kes juhendas, keda juhendati ja mille alusel juhendati)
2. Esmajuhendamine-viib läbi struktuuriüksusejuht; ohutusjuehndid, töövahendid, pohutegurid jne; lõpus allkiri
3. Väljaõpe töökohal- ohtutute töövõtete omandamioseks; viiakse läbi tööajal kogenud töötaja/spetsialisti juhendamisel
4. Täiendjuhendamine- vastavalt vajadusele
Millal saadakse tervisekontrolli? Riskianalüüs on alus, riskianalüüs on see, et kaitsevahendid ja mis oht ümbritseb ( seisev töö).
Töökeskkonnavolinik-palgast ei saa rääkida, töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimusteks.