FIRMA
OÜ
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS
Objekt:
FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas:
RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012SISUKORDSISSEJUHATUS 3
2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE
ÜLEVAATUS . 6
2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus 6
2.2. Töökeskkonna iseloomustus 6
3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (
assistent ) 8
Töökoht 8
Tööasendid 9
Töömeetodid ja töövahendid 9
Füüsikalised
ohutegurid , mis võivad kahjustada
töötaja tervist: 9
Keemilised ohutegurid 11
LISAD 13
Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks
töötaja tervisekontrolli suunamisel 13
Lisa 2. Tegevuskava koostamine 14
Lisa 3. Raskuste käsitsi teisaldamise hindamine 15
Lisa 5. Praktilised nõuanded, mida meeles pidada arvutiga töötamisel 17
Lisa 5.1. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes 18
Lisa 5.2. Õige asend arvutiga töötamisel 20
SISSEJUHATUS
Töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse alusel [RT I 2000, 55, 362; …; RT
I 2010, 31, 158]
on
tööandja kohustatud läbi viima
töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus:
selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid;
mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ;
hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, arvestades nende soolisi ja ealisi iseärasusi;
koostatakse kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
teavitatakse töötajaid
- ohuteguritest
- töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest
- tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest.
Oht, ohutegur - millegi (nt töövahendid, tööviisid) loomupärane kahjustava
potentsiaaliga omadus või võime.
Risk –
ohuolukorras võimaliku vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse
ja raskusastme kombinatsioon.
1.
METOODIKA
Riskianalüüsi
koostamisel lähtuti EV SM juhendist „Riskihindamise
viis sammu”, Euroopa Töötervishoiu
ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamise juhendmaterjalidest ja
Töökeskkonnaspetsialisti käsiraamatus
antud soovitustest.
Riskianalüüsi
käigus kaardistati töölaadist ja töökeskkonnast tulenevad
ohutegurid, millede hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivad
õigusakte. Riskitaseme hindamisel lähtuti Briti standardi BS 8800 :2004 maatriksist (tabel 1) ja bioloogiliste ohutegurite
hindamiseks tabelis 2 esitatud riskimaatriksit.
Tabel 1.
Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks
Tõenäosus
Tagajärjed
Tööga seotud haigestumine on ebareaalne
Tööst põhjustatud haigestumine
Kerge trauma
Kutsehaigus
Raske tervisekahjustus, surm
Väga ebatõenäoline
L (0 %…30 %)
Vähene risk
I
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Võimalik
K (30 %…70 %)
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Tõenäoline
P (70 %…100 %)
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Talumatu risk
V
Vähene risk (I tase) –
erilisi abinõusid ei vajata.
Vastuvõetav risk (II tase) –
vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid
ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine
ning töökoha üldine korrashoid , samuti tuleb need arvesse võtta
ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel.
Keskmine risk (III tase) –
tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust
kahjulikkusest.
Suur risk (IV tase) –
nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist.
Talumatu risk (V tase) –
riski vähendamine on vältimatu . Töid ei tohi jätkata ega alustada
enne, kui risk on kõrvaldatud või vähendatud. Kui vähendamiseks
vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on
töö ohualas keelatud.
Tabel 2.
Bioloogiliste terviseriskide hindamiseks kasutatud riskimaatriks
Tõenäosus
Tagajärjed
Reaalne kokkupuutevõimalus
2. ohugrupi ohutegur
3. ohugrupi ohutegur
4. ohugrupi ohutegur
Nakatumine vähelevinud
Vähene risk
I
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Nakatumine võimalik, esineb
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Nakatumine levinud
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Talumatu risk
V
Nakatumine võib olla
juhuslikku laadi ja tööandjast ning töötajast sõltumatu (oleneb
töökohustustest, klientidega suhtlemisest, töötajate omavahelistest suhtlemisest).
Nakatumisohu suurus
sõltub nakkusallika (organismi sattuva bioloogilise ohuteguri)
ohugrupist.
Nakatumisohu kestus
sõltub bioloogilise ohuteguriga võimalikust kokkupuutekestusest ja
iseloomust, samuti ka reaalsest esinemisvõimalusest ehk nakkusallika
levikust Eestis.
Raskuste käsitsi
teisaldamise riskitaseme hindamiseks kasutati kasutati SM 27.
veebruari 2001.a. määruse nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” lisa “Juhend
terviseriski hindamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel”
Võimalikest
ohuteguritest valiti edasiseks analüüsimiseks üksnes need, mis
kujutavad endast reaalset ohtu tervisele ja millega puututakse kokku igapäevases tööprotsessis. Ülevaate esinevatest ohuteguritest
annab terviseriski hindamise tabel 3.
Tööandja võib
alati riskianalüüsi täiendada töökeskkonna ohutegurite osas,
mida ei ole erinevatel põhjustel käesolevas töös erinevatel
põhjustel käsitletud .
Töötingimuste või töökorralduse muutumisel tuleb teha uus riskianalüüs.
Töökeskkonda
vaadeldi, analüüsiti 09.03.2012 mille
käigus vaadeldi riskianalüüsi objekti töötervishoiu- ja ohutuse seisukohast lähtuvalt.
Vaatluse käigus
täpsustati andmeid töötajate intervjueerimisega ning neid jälgiti
töösituatsioonides.
2.
TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.
Töötingimuste
ülevaatamise juures osales juhataja. Tööruumide ja töötingimuste
ülevaatuse käigus anti soovitusi arvutiga töötajatele
ergonoomilise töötamiskoha kujundamiseks ning istme kohandamiseks
iga töötaja individuaalseid omadusi arvestades.
2.1.
Ettevõtte üldine iseloomustus
FIRMA OÜ tegeleb
allhanke korras süsteemide tarnimisega
telekommunikatsioonitööstusele ning teistele elektroonika - ja
mehaanikatööstustele.
Töötajate arv kokku :
420
Töölisi : 355
Kontoritöötajaid : 65
Naisi : 307
Ametid:
Toodete koostaja –pakkija
Mehaanik-seadistaja
Toodete koostaja
Kvaliteedikontroll
Parandaja
Pakkija
Laotöö koordinaator
SMD-liini operaator
Värvimisliini operaator
Materjalide komplekteerija
Diagnostik-parandaja
Testitehnik
Materjalide vastuvõtja
CNC – programmeerija
Keevitaja
SMT-hooldustehnik
Tõstukijuht
Neetija
Painutaja
Stantsija
Lainejootmismasina operaator
Lakimasina operaator
Käislakkija
Töötamine graafiku alusel vahetustes. Tööpäeva pikkus E – R 06.00 – 14.30; 14.30-22.00; Kontoritöötajatel 08.00 - 16.30. L,P puhkepäevad. Lõunapausi pikkus 30 minutit, lisaks lühikesed puhkepausid 2x10min.
Koolitatud töökeskkonnaspetsialist olemas.
Esmaabivahendid olemas, koolitatud esmaabiandjad olemas.
Esmased tulekustutusvahendid olemas.
Töötajad on läbinud tervisekontrolli.
Registreeritud tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi 2012.a ei ole.
Korraldatakse ühisüritusi. Lisaks on töötajatele ette nähtud Terviseparadiisi kliendikaart 22€ ulatuses/kuus.
2.2. Töökeskkonna iseloomustus
Asukoht: Aadress on Vana-Sauna 40 , LINN 80111.
Ruumid: Neli tootmishalli, kontoriosa, söökla , riietusruumid koos duširuumidega.
Tootmisruumid paiknevad kõik esimesel korrusel. Ruumid on avarad ja valgusküllased. Tehisliku üldvalgustuse tagavad halogeen- ja fluorestsentslampidega suundvalgustid. Akendel rulood päevavalguse osakaalu reguleerimiseks. Ruumis on toimiv sundventilatsioonisüsteem. Sobiv õhutemperatuur tagatakse keskkütteradiaatorite ja kliimaseadetega, mida on võimalik reguleerida. Tootmisruumides on liikumisteed märgistatud. Kõrgelt kukkumise oht ettevõttes puudub. Põrandad ei ole libedad. Talvel võib esineda välisterritooriumil libisemisoht.
Kontoritesse on loodud arvutitöötamiskohad. Tehisliku üldvalgustuse tagavad luminofoorvalgustid. Kohtvalgustusena kasutatakse kompaktluminofoorlampidega valgusteid . Loomulikku valgustust on võimalik reguleerida püstlamellruloodega. Ruumides on sundventilatsioon (aknad on samuti avatavad) ja keskkütteradiaatorid.
Ruumi põrandaid katab osaliselt PVC kate, osaliselt vaipkate . Seinad värvitud.
Töölauad on heledad, matid ja piisava tööpinnaga. Töötoolid on reguleeritava kõrguse ja seljatoe kaldega, käsitugedega.
Kontoritehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Kasutatakse statsionaarset arvutit “ hiir “asub töölaual, klaviatuur samuti.
Elektriinstallatsioonid on välisel vaatlusel korras, olulisi kohti, kus töötaja võiks eriolukorras sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine. Juhtmed nõuetekohaselt paigutatud.
Kontoriruumid asuvad kahekorruselises hoones, mis on ehitatud vastavalt tegevusvaldkonna nõuetele.
Osad kontoriruumid on välja ehitatud tehase erinevatesse osadesse, nn tootmiskontorid.
Puhkeruumis on töötajatel võimalik jalgu puhata , kasutada külmkappi, mikrolaineahju ja veekeetjat . Ruum on ilma loomuliku valgustuseta. Lisakütteallikana kasutatakse elektriradiaatorit.
Riietusruumis on töötajatel individuaalsed kapid. Ruum on köetav. Duširuumid on korras.
Uksed,väravad Kõik uksed on varustatud koodlukkudega. Kõik uksed on käsitsiavatavad.
Müra ja vibratsioon . Elektrikappide neetimise suruõhupüstoliga ja kuivatamistöödel suruõhuga ületab müratase piirinormi. Seetõttu võib müra olla oluliseks terviseriski allikaks kuulmiskahjustuse tekkimise seisukohalt juhul, kui ei kasutata isikukaitsevahendeid. Küik müra tekitavate seadmetega kokkupuutuvad töötajad on varustatud kuulmiskaitsevahenditega. Vibratsioon on tootmises põhjustatud elektritrellidega töötamisest.
Evakuatsiooniteed on kogu tehases märgistatud.
3.
töökeskkonNas
esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent)
Tabel 3.
Ettevõtte töökeskkonnas esineda võivate ohutegurite riskitasemed ,
võimalik terviserisk ning soovitused riskitaseme vähendamiseks
Arvutitöökoht,
NPI assistent
Jrk.
nr
Ohutegur
Ohtude iseloom
Riski
suurus
Abinõud riskide vähendamiseks
1.
2.
3.
4.
5.
1.
Füsioloogilised ohutegurid:
1.1
Töökoht
Ruum jalgadele
Piisavalt
I
Töötasandi kõrgus
Vastab töötajate ja töö iseloomule
I
Tööpinna piisavus
Piisavalt
I
Toed kätele, jalgadele
Jalad toetuvad põrandale , käed lauale
I
Kuvar
Sobiv ja kaasaegne.
I
Vaatekoha asukoht
Sobiv
I
Tool
Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas
I
Ruumikitsikus
Piisavalt ruumi töötamiseks,
liigutusteks, püsti tõusmiseks ja liikumiseks
I
Töökoha heakord ja puhtus
Hea
I
Nägemiselundite koormus
Pidev suur koormus kuvariga ja paberdokumentidega töötamisel viib silma stressi, mille tunnusteks on nägemise kõikumine, nägemisnõrkus, peavalu, iiveldus ja nõrkus.
II
Teha regulaarselt puhkepause, et lasta silmal lõõgastuda, suunates pilk mõneks minutiks kaugusesse
Kuvari, klaviatuuri ja osutusseadiste paigutus
Klaviatuur ja hiir asuvad samal tasapinnal
I
Töötamine osutus-seadistega vaheldugu teiste tööülesannetega.
Kätega teostatavad korduvliigutused võivad viia karpaalkanali sündroomini, nn hiirekäeni, avaldub torkimistundena kätes. Käe jõudluse langemine , vaevused kaela ja õlavöötmes.
1.2
Tööasendid
Tööasend
Istuv, vajadusel liikuv
I…II
Selja asend
Võimalus toetada, reguleeritav
I
Õlgade, käte asend
Vaba, muutuv
I
Pea ja kaela asend
Vaba
I
Jalgade asend
Sobiv
I
Korduvad tööliigutused
Töö hiire ja klaviatuuriga, perioodiline, lühiajaline töö
I
1.3
Raskuste käsitsi teisaldamine
Ei
I
1.4
Töömeetodid ja töövahendid
Võimalus muuta tööd ja tööasendit
Ja
I
2.
Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:
2.1
Müra
Kontoriruumi ukse juures ei ületa lubatud norme, kostub kontorisse tootmistsehhist, oleneb tööoperatsioonidest tootmises
II
Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele , et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist. Vajadusel lasta mürataset mõõta.
2.2
Vibratsioon
Kandub kontoriruumi tootmistsehhist (konstruktsioonide kaudu). Subjektiivselt väheoluline
I
2.3
Valgustus
-loomulik
Olemas, aknal katted
I
-üld
Subjektiivselt ei vasta kehtivatele nõuetele. Lambid läbi põlenud
III
Katkised lambid tuleb lasta õigeaegselt välja vahetada.
Kontoriruumi tehisliku üldvalgustusena võib parimaks lahenduseks pidada lumonofoorlampidega valgusteid sagedusega 30 000Hz.
- kombineeritud
Olemas, mõõdetud ei ole
Vastab kehtivatele normidele
Mõõdetud ei ole, subjektiivselt hea
II
Teostada valgustusmõõtmised
-Laualambi kasutamine
III
Ühtlane valgustus kogu tööpinna ulatuses peab olema tagatud üldvalgustite abil. Valgus olgu ühtlaselt jaotatud ja hajutatud . Juhul, kui kohtvalgustid jäetakse kasutusse, tuleb jälgida, et lamp valgustaks just paberitega töötamis tsooni; et töötsoon ei oleks üle valgustatud (valgustustihedus ei ületaks oluliselt tööruumi üldvalgustust); ei tekiks tugevaid kontraste.
22
Varjud
Töötaja selja tagant langev valgus aknast põhjustab varjude langemist kuvarile ja paberidokumentidele.
III
Muuta töötamiskoha asukohta akna suhtes. Töökoht soovitav paigutada akna suhtes küljega
Või hoida aknad ruloodega kaetuna.
2.4
Mikrokliima
-õhu temperatuur
Nõuetekohane
Optimaalne vahemik õhu temperatuuril kategooria IIa korral suveajal on 21°C…23°C ja külmal aastaajal 17°C…20°C suhtelisel niiskusel 40%...60%.
I
Reguleerida temperatuur vastavalt nõuetele. Vajadusel tuleb korraldada mikrokliima parameetrite mõõtmised nii soojal , kui ka külmal aastaajal. Vastavalt tulemustele valida sobivad meetmed.
- õhu niiskus
Nõuetekohane
I
Ei
I
Sundventilatsioon
I
Mitte seista kliimaseadme väljapuhkeava töötsoonis. Õhupuuduse korral avada aken.
2.5
Elektrilised ohutegurid
Juhtmed
Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud
I
Maandus
Olemas
I
2.6
Õnnetusjuhtumioht
Lõike-, torke-, löögi- ja muu vigastusoht
Kontoris võib esineda muljumisi mööbliesemete vastu. Lõike- ja torkeoht kontoritarvete kasutamisel . Kuuma vee või kohviga või vastavate olmeseadmete kasutamisel võib saada põletusi.
Esineb oht saada vigastusi esemete kukkumisel töötajate peale.
I…II
Vajadusel laudade nurgad ümardada.
Järgida ohutusnõudeid, olla ettevaatlik.
Kasutada õigeid töövõtteid.
3.
Keemilised ohutegurid
Tolm
Paberitolm, printeri toonerist lenduvad osakesed, tolmulestad , juuksekarvad jne. võivad põhjustada allergilist nohu või teisi allergilisi haigusi.
II
Regulaarne niiske koristus, ruume tuulutada värske välisõhuga.
Õhu saastatus keemiliste ainetega
Ei
I
Kontakt keemiliste ainetega
Ei
I
4.
Bioloogilised ohutegurid Bakterid
Viirused
Seened, parasiidid
- Mycobacterium tuberculoisis – 3. ohurühm
- Gripiviirused (tüübid A,B,C) – 2. ohurühm
- Paragripiviirused (tüübid 1-4) – 2. ohurühm
- Adenoviirused – 2. ohurühm
Kokkupuude ja võimalus nakatumiseks on minimaalne
Töökeskkonnas on võimalik nakkusoht seotud töötajate omavahelise suhtlemisega ning suhtlemisel klientidega
II
III
I
Töötajatel soovitatav mitte viibida tööl hingamisteede nakkushaigusega – võimalik teiste nakatamine. Töötajaid, kes peavad palju erinevate inimestega verbaalselt suhtlema, on soovitatav (nende nõusolekul) vaktsineerida gripi vastu. Soovitusi vaktsineerimise osas annab töötervishoiuarst .
Järgida isiklikke hügieenireegleid!
5.
Psühholoogilised ohutegurid
Suhtlemine klientidega ( meili - ja telefoniteel)
Psühholoogiliselt kurnavas keskkonnas või ebameeldiva kliendiga suhtlemisel võib tekkida psühho-emotsionaalne pinge. Ohutegurite mõju sõltub töötaja individuaalsusest ja töökorraldusest.
Pingete kuhjudes võivad tekkida väsimus , peavalud, unehäired , stress , depressioon , läbipõlemine .
I…II
Regulaarselt vestelda töötajatega, arvestada nende ettepanekute/ kaebustega töötingimuste/ töökorralduse jms. Osas; vajadusel korraldada temaatilisi loenguid ja erialaseid koolitusi (klientidega suhtlemine, stressi juhtimine jms.)
Organiseerida ühisüritusi ja soodustada tervist säilitavaid /taastavaid tegevusi.
Töövägivald
Puudub
I
Tööliste kohtlemine mõistvalt ja võimetekohaselt. Parandada tööliste omavahelisi suhteid koosürituste ja halvimal juhul nõustamisega.
LISAD
Lisa 1. Ohutegurid, mis on
aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel
Sotsiaalministri
24.04.2003.a. määruse nr. 74 „Töötajate tervisekontrolli kord” alusel peavad töökeskkonna riskianalüüsi tulemusena selguma
töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku
puutub ja mis võib põhjustada töötajale tööga seotud
haigestumist. Allolev tabel 1 teeb nimetatust kokkuvõtte.
Tervisekontrolli maht
ja protseduurid kooskõlastatakse tervisekontrolli teostava
töötervishoiuarstiga.
Tabel 1. Ohutegurid, millega töötaja töökohal kokku puutub ja mis võivad
põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist.
Töötaja; töötajate grupp
Ohutegurid
NPI Assistent: kontoritöötaja
Kuvariga töötamine
Sundasendid ja sundliigutused
Bioloogilised ohutegurid
Keemilised ohutegurid
Lisa 2. Tegevuskava koostamine
Käesoleva
riskianalüüsi alusel tuleb tööandjal koostada kirjalik
tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriskide
vältimiseks või vähendamiseks. Võttes eeltoodu aluseks, peaks
edasine tegevus olema suunatud esmajärjekorras kõrgema
riskitasemega ohutegurite kõrvaldamisele või vähendamisele.
Riskihaldamisplaani koostamisel arvestada ka töötajate ettepanekuid töötingimuste parendamise osas.
Jrk.nr.
Abinõud,
meetmed
Täitmise
tähtaeg
Vastutav
(nimi, amet)
Täitmine
Mitte
täitmise
põhjus
Uus
täitmise
aeg
Täitja
Märkused
Jah
Ei
Osaliselt
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
1.
2.
3.
Lisa 3. Raskuste käsitsi
teisaldamise hindamine
Töötajate grupp
Teisaldustöö aja hinnang
Teisaldatava raskuse massi hinnang
Kehaasendi hinnang
Töökeskkonna tingimuste hinnang
Riskihinne
Riskitase
Assistent
1
1
1
1
4
1
Riskihinde alusel
määratakse riskitase ning sellele vastav edasine tegevus 1
Riskihinne
Riskitase
Terviseriski kirjeldus ja vajalik tegevus
1
koormus vähene, terviserisk tühine
10…25
2
– koormus mõõdukas
– teatud töötajate kategoorial2 võib tekkida ülekoormus , mistõttu nende töökorraldust on vaja muuta ja töökoht ergonoomiliselt ümber kujundada
25…50
3
koormus suur
– võimalik füüsilise ülekoormuse tekkimine ka füüsiliselt tugeval töötajal
– vajalik töökorralduse muutmine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine
>50
4
koormus liiga suur
– füüsiline ülekoormus on ilmne
– töökorralduse muutmine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine on hädavajalik
– töö lõpetada kuni ümberkorralduste tegemiseni
1 – Üldjuhul
suureneb koos riskihindega ka luu- ja lihaskonna ülekoormuse oht.
Samal ajal puudub selge piir riskitasemete vahel, kuna see sõltub
individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppest ja töötaja
füüsilistest võimetest.
2 – Töötajad, kes on vanemad kui 40
aastat või nooremad kui 21 aastat, terviserikkega töötajad ning
nn «uued» töötajad
Lisa
4. Kasutatud seadusandlikud aktid
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 2000, 55, 362; …; RT I 2010, 31, 158)
Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 4, 30)
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)
Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 86, 556)
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 38, 234)
Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord (RTI 2002, 15, 83)
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1 (RTI 2007, 34, 215)
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1 (RTI 2007, 34, 214)
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511)
Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RTI 2000, 4, 29)
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000, 12, 117)
Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000, 6, 63)
Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816)
Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157)
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord (RTI 2003, 42, 289)
Masina ohutuse seadus (RT I 2009, 3, 13; …; RT I 2010, 31, 158)
EVS-EN 12464 -1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad
Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157)
Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116)
Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule (RTI, 01.09.2010, 61, 444)
Lisa 5. Praktilised nõuanded,
mida meeles pidada arvutiga töötamisel
1. MUGAVUS
- Seadistage oma töötool ja kuvar selliselt , et tunnete end tööd tehes mugavalt . Kõige üldisemalt öeldes, teie küünarvars peab olema praktiliselt horisontaalses asendis ja silmad sellisel kõrgusel, et näete kuvari korpuse ülaosa.
- Veenduge, et teil on piisavalt ruumi, et saada kätte vajalikke dokumente või teisi vajaminevaid seadmeid.
- Proovige klaviatuuri, kuvari, hiire ja dokumentide erinevaid paigutusi, et leida enda jaoks sobivaim . Dokumendihoidjat võib olla hea kasutada, et ära hoida kaela ebamugavat asendit ja silmade liigset liigutamist.
- Paigutage ruumis oma töölaud ja kuvar nii, et oleks välditud pimestumine ja peegeldumine. Jälgida et ei teie ega ka kuvariekraan poleks paigutatud otseselt vastu akent või eredat valgust. Vajadusel kasutada aknakatteid.
- Veenduge, et ruum laua all teie jalgade jaoks oleks piisav ning te saaksite jalgu vabalt liigutada. Kõik mittevajalikud esemed laua alt kõrvaldada.
- Vältige tooliserva liigset survet reitele ja põlvedele. Jalatoest võib olla palju kasu, eriti just väiksemate inimeste korral, kelle jalad ei ulatu korralikult põrandale.
2. KLAVIATUUR
- Paigutage klaviatuur nii, et seda on mugav kasutada. Ruum klaviatuuri ees oleks vajalik selleks, et lasta kätel ja randmetel puhata, kui klaviatuuriga ei ole vaja töötada.
- Proovige hoida oma randmed otse, kui te klaviatuuril trükite.
- Puudutage klahve pehmelt ja ärge andke sõrmedele liigset koormust.
- Hea klaviatuuri kasutamise tehnika on väga tähtis.
3. HIIRE
KASUTAMINE
- Paigutage hiir nii, et seda on kerge kätte saada ja kasutada, st nii, et hiire kasutamisel on randmed otse. Istuge sirgelt ja lauale piisavalt lähedal, et te ei peaks hiirega töötamisel oma käsivart kaugele välja sirutama. Lükake klaviatuur kõrvale, kui te seda momendil ei vaja.
- Toetage küünarvars lauale ja ärge pigistage hiirt liiga tugevasti.
- Toetage sõrmed kergelt hiire klahvidele ja ärge vajutage klahvidele
liiga tugevasti.
4. EKRAANI
VAATAMINE
- Seadistage ekraani eredus ja kontrast selliseks , et see oleks sobiv ruumi valgustustingimustega.
- Veenduge, et ekraani pind on puhas.
- Kasutatava tarkvara puhul seadke teksti suurus selliseks, mida teil on kerge lugeda, kui te istute oma normaalses mugavas tööasendis.
- Valige värvid, mis oleksid silmale mugavad vaadata (vältige punast teksti sinisel tagapõhjal jms).
- Sümbolid ekraanil peavad olema selged ja piisava teravusega ega tohi virvendada ega liikuda . Vajadusel kasutage arvutispetsialistide abi.
5. SUNDASENDID JA
PUHKEPAUSID
- Ärge istuge samas asendis pikka aega. Vahetage asendit nii sageli kui vaja. Mõningane liikumine on kasulik, kuid vältige enda upitamist või venitamist vajalike vahendite kättesaamiseks (kui see on nii, korraldage oma töökoht ümber).
- Enamik töid eeldab väikeste vaheaegade tegemist kuvariga töötamisel, nt koopiate tegemine. Kui töös ei esine selliseid pause, peate ise korraldama endale vajalikul ajal sobiva pikkusega puhkepausid. Eelistage mitmeid lühikesi vaheaegu.
Lisa
5.1. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes
Lisa
5.2. Õige
asend arvutiga töötamisel
7
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hely76
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid