Käsitöö- tikkimine Eliis Mets 9a Kuressaare Gümnaasium Sissejuhatus • Sel õppeaastal pidime valima endale käsitöös ühe suure töö, millega pidime aasta jooksul vaeva nägema. • Valikuid ja võimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otsustasin emale teha toidukoti, millele peale tikkisin pildi. • Enne tikkima asumist käisime emaga raamatukogus ning tegime mitmeid paljundusi raskemate detailide tikkimisest ning siis algas tikkimine. Algus • Esimese asjana kandsin pildi kangale ning traageldasin piirjooned ette. • Piirjoonte traageldamine oligi minu jaoks üks tüütumaid töid kogu asja juures, seega võttis see päris korralikult aega. Pool tööd • Tegin endale ka plaani, kui palju peaksin iga nädalaselt tikkima, kuid kuna võtsin seda päris tõsiselt, siis jõudsin väga kiiresti graafikuga ette. • Õhtuti teleka ees
Tikkimine ja tikandid TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullil...
Eelpiste Tikkpiste Järelpiste Liivapiste Ristpiste Aedpiste Ristikpiste Sidepiste Madalpiste Mähkpiste Hääbepiste Narmaspiste Punuspiste Varspiste Ahelpiste Linnusilmpiste Varesejalgpiste Sämppiste Silmuspiste Nööpaugupiste Sõlmpiste Nöörpiste „Laisalõng“ Kastpiste Põlvikpiste Püvisilmpiste Võrkpiste Riideserva ääristamise pisted: Üleloomispiste-ääris Sämppiste-ääris Punuspiste-ääris „Losud“
docstxt/123183990636473.txt
Eesti rahvakunstipärandis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Meie rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu on ka tänapäeval ammendamatuks allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti.
Neljas tase Viies tase Särgid ja püksid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud materjal Eesti rahva rõiva ilu, 2004 M.Kaarma, A.Voolmaa, Eesti Rahvarõivad, 1981 A.Pink, K.Teder, Tikkimine. Väike rahvarõivaõpetus, 2005 www.lambawark.ee
Selle üritusega tehti algust juba 1997 aastal. Aegade jooksul on mardilaadast kujunenud suursündmus, kus peale müümise-ostmise on võimalik suhelda ka meistritega. Samuti tegutsevad mardilaadal meistrikojad ning on avatud lastele meisterdamistoad. Mardilaat 2008 kestis 6.-9. novembrini, mina aga käisin seal 7. novembril 2008 . Üritus toimus Saku Suurhallis ning see oli juba kaheteistkümnes mardilaat. Nii nagu igal aastal on mardilaadal oma kindel põhiteema, seekord oli selleks tikkimine. Üritusega jäin ise tohutult rahule. Suureks üllatuseks oli see, et müüjaid ja ostjaid oli ikka tohutult palju. Terve suur saal oli rahvast ja sagimist täis. Kuna see oli esimene kord kui ma mardilaadal käisin, siis kujutasin ette, et tegemist on sellise väikese üritusega. Kuid selline rahvamass oli tõesti muljetavaldav. Samuti pani omamoodi ahhetama see, et inimestel on tänapäeva tehnika-maailmas endiselt huvi veel käsitöö vastu . Inimesed keda kohtasin ja keda
Käsitöö 8. klass ( 70 tundi aastas) Tööliigid : 1) õmblemine varrukatega ja kraega pluus. 2) silmuskudumine kampsun, vest või boolero. 3) heegeldamine 4) tikkimine riseljöö tikand 5) toitlustamine küpsetamine, praadimine. Pluusi õmblemine Kangasteks sobivad õpilastele linased, lavsaaniga (vähekortsuv) ja puuvillased kangad. Müügilolevate kangaste laiused on 80cm, 90cm, 110cm, 130cm(täissiid ja siidisegud)ja 140cm. 80cm, 90cm, 110cm, 120cm ja 130cm laiu kangaid nimetatakse KITSASTEKS kangasteks. 140cm ja laiemaid kangaid nimetatakse LAIADEKS(mõnikord ka topeltlaiadek)kangasteks.
14. emailimine, emailivärviga katmine-enameling ? 15. graveerimine-engraving 16. papp-cardboard 17. elevandiluu-ivory 18. papüürus-papyrus 19. miniatuurkunst, miniatuurmaal-miniature painting 20. lõuend-canvas 21. õlivärvid-oil paints, oil colours 22. meremaal-seascape, marine painting ? 23. värvigamma, koloriit-colour, coulouring ? 24. (joonistamis)süsi-charcoal 25. käsitöö-handicraft 26. keraamika ja pottsepatöö-pottery 27. tikkimine, tikkimistöö-embroidery 28. linna(kujutav) maal- ? 29. akvarellid, vesivärvid-watercolours 30. guass-gouache 31. grafiit, grafiitpliiats-graphite, black lead ? 32. zanr, zanrimaal-genre ? 33. vaikelu, natüürmort-still-life 34. Romaani stiil-Romanesque 35. Gooti stiil-Gothic 36. graafika-graphic art, graphics 37. toomkirik, katedraal-cathedral 38. emailimaal-enamel painting 39
Åland Flagga- en blå flagga med ett guld och röd kors Huvudstad- Mariehamn Statsskick- Självstyre - inom republiken Namnet på parlamentet- Lagtinget (30 platser) President/monark- Sauli Niinisto Statsminister- Katrin Sjögren Nationaldag- självstyrelsedagen den 9 juni 1922 Invånare- u 29 000 Officiella språk- svenska Andra språk- finska Storlek- 1 580 km² Natur: , Längstaflod- lummiga lövängar, lövträd, bördig jord, cirka 6700 öar Landskapet Släta berghällar, röd granit l.p.- Torbjörn Engman, Johanna Grüssner Idrott- Janne Holmen (löpare) Mat- ålandspannkaka med sviskonkräm och vispgrädde, svartbröd, fisk Traditioner-Demilitariseringsdag, självstyrelsedagen, Midsommarafton, Lillajul, Julafton Färöarna Flagga - En vit flagga med ett blå och röd kors. Huvudstad- Torshamn (17K) Statsskick-en konstitutionell monarki med den danska drottningen Margrethe II som statschef. Namnet på parlamentet- Lagtinget President/monark-drottning marg...
Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased. Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist. Antakse välja soomekeelseid kirjandusteoseid. Karjala põlised käsitööalad on puunikerdus ja tikkimine. Peamine huviväärsus on Kizi ( Karjala Äänisjärves asuv saar ) puitarhitektuur. Karjala lipp ja vapp lipuvärvid: punane, sinine, roheline. Kokkuvõtteks Karjala keel ja rahvus on väljasuremise ohus, sest need on tekkinud väga ammu ja karjalasi, kes räägiks karjala keelt ja kannaks keelt edasi, on väga vähe alles jäänud. Kasutatud kirjandus: TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013; Vikipeedia; 9. klassi eesti keele õpik, 2013.
seltskonna siseringis. Inimesi ja loomi kujutati elavalt väga nappide ja tinglike vahenditega. 13. sajandil pandi pearõhk lihtsusele, kuna budismi tõdesid ei saavat väljendada sõnades, vaid visuaalselt. Kasutati ühevärvilist tussi ja võimalikult lihtsaid motiive. Kujutis tehti vaid ühte nurka. Seos kirjandusega Kõik keisrid soosisid kunsti ja kirjandust. Ka keisrite seas sirgus kirjamehi ja kunstnikke. Kõrge taseme saavutasid siidiriidele tikkimine ja siidimaal. Peamiselt tikiti ja maaliti maastikke ja loodusvaateid. Tuntud teosed: Kiviehitise üldtuntud on Suur Hiina müür. Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal. 7.saj Songi dünastia maastikumaal Maaling siidil 12.saj : Emand Wen-Chi tagasitulek. Wang. E Vaade kaugusse ühest paviljonist Tuntud kunstnikud: Ai Weiwei hiina kunstnik, skulptor, kuraator. Zhong Acheng- maalikunstnik Sha Menghai- Hiina kalligraafiakunstnik. pitsatinikerdamise meister ja kunstiteoreetik.
Muhu on saar Saare maakonnas ning on suuruselt kolmas saar Eestis. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu. Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid.
roheline, rukkilill-sinine). · 18. sajand tuli Indiast päris värv nimega Indigo, aga seda ei saanud kohe kasutada, vaid pidi mitu päeva uriinis leotama. Tuli potisinine värv. · 19. sajandil tulid vabrikuvärvid. ÕMBLEMINE naiste oluline käsitöö. Lõige oli lihtne. Nambanahk lõigati lambaraudadega ja õmmeldi sepanõelaga. · Ülerõivad lasti teha rätsepal. · Rõivaste kaunistamiseks oli aeganõudes ja töömahukas näputöö: 1) tikkimine metalltikand, lõngtikand 2) pilutamine aukmuster 3) pitskudumine nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits. · Tikandite ja pitsidega kaunistati eelkõige pidulikke naisterõivaid (tanud, käised, kraed). Hiljem ka voodilinu, käterätikuid. · Väga levinud oli silmkudumine. Populaarsemad olid lapakindad, millele kooti sisse kiri. · Vöökudumine arvatakse ka pärit olevad kunda kultuurist. · Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa.
Ilmneda võib presbüoopia ehk kaugelenägevus, samuti võivad tekkida eaga seotud silmahaigused: glaukoom ja katarakt. 4 1. PRESBÜOOPIA Presbüoopia on ealine kaugnägevus, mis tekib 40-50 eluaastatel. Lähedal olevad objektid muutuvad uduseks ning nende teravustamiseks tuleb objektidest kaugemale liikuda. Tehes lähitööd nagu kirjutamine, kudumine, tikkimine või muud sarnast, võib tekkida peavalu, pingetunne silmades ja peapööritus. (Ealine kaugnägevus…). Presbüoopia on vanusega kaasnev protsess. See on seotud silmamuna kuju iseärasusega, mis on põhjustatud geneetilistest- ja keskkonnamõjutustest. Vananedes tiheneb silmalääts ja kahaneb selle elastsus. Sellest tulenevalt läätse kuju muutvate lihaskiudude töö nõrgeneb. Elastsuse vähenedes on silmal raske lähedale fokuseerida ning sellest tulenebki presbüoopia
Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. · Õhutemperatuur: Optimaalne temperatuurivahemik 18 24º C. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C · Õhu relatiivne niiskus: Norm 40 60 % (lubatud piirid 30 70%) · Valgustus: Ruum peab olema ühtlaselt valgustatud, ei tohi olla varje. Valgustatuse piirväärtused: - 5000 lx - suuõõne uuringud - 1500 lx - elektroonikatööd, tikkimine, kellasepatööd - 2000 lx (3000 1500 lx ): o büroo ja ametiruumid tööstus - ülipeen täppistöö; haiglas visuaalsed uuringud, kaubanduses kassapidaja - 200 lx (300 150 lx): tööstus - värvimine, valukoda, elektriruum; haigla - valveruumid, teraapia, ravimite ruumid, ladu, riietusruum
Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C · Õhu relatiivne niiskus: Norm 40 60 % (lubatud piirid 30 70%) Mis teha, kui pole võimalik töökohal neid norme rakendada? Nt töö külmkambris/ niiskes kohas? · Valgustus: Ruum peab olema ühtlaselt valgustatud, ei tohi olla varje. Valgustatuse piirväärtused: - 5000 lx - suuõõne uuringud - 1500 lx - elektroonikatööd, tikkimine, kellasepatööd - 2000 lx (3000 1500 lx ): o büroo ja ametiruumid tööstus - ülipeen täppistöö; haiglas visuaalsed uuringud, kaubanduses kassapidaja - 200 lx (300 150 lx): tööstus - värvimine, valukoda, elektriruum; haigla - valveruumid, teraapia, ravimite ruumid, ladu, riietusruum
Ajalugu - vana ja uuema aja käsitlemine Geograafia - hõlmab kogu maailma maateadust Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine. Võimaluse korral eratunnid ja lisainstrumentide õppimine. Koorilaul ja orkester. Loodusteadused - botaanika, bioloogia, füüsika, keemia, geoloogia, astronoomia, optika, antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine. Aiandus - praktiline ja teoreetiline Kehaline kasvatus Eurütmia - Rudolf Steineri poolt väljatöötatud rütmiõpetus Religiooniõpe - mittesektantlik Uurimistöö Esmaabi Kiir- ja masinakiri - need ained kuulusid algsesse õppekavasse, aga nüüd on need kõrvale tõrjunud töö diktofoni ja arvuti ning tekstitöötlusprogrammidega. Maalikunsti, luule, muusika, arhitektuuri ja religiooni ajalugu
kolhoositar" (1937). Uue, iseseisva naise kuvandi sünd Läänes. Nt Monroe 1950--60-ndad ja Madonna 1980-90-ndad. Feministlikud kunstiteadlased hakkasid minevikust "välja kaevama" naiskunstnikke, kelle looming oli tähelepanuta, ning avaldama nendest uurimusi. Feministlik teooria (ja teiselt poolt postkolonialistlik teooria) on legitimeerinud "pehmed" "naiselikud" materjalid ja tehnikad kaasaegses kunstis, mida modernistlik kunstimudel ei tunnistanud kui "alaväärseid" tekstiil, tikkimine, kudumine jms. Valie Export ,,Touch TV" 1968-71 Hannah Wilke (kehal väikesed vagiinat kujutavad närimiskummid). Louise Bourgeois: Kogu ta looming seotud lapsepõlve traumaga, kui ta avastas, et tema inglise keele õpetaja oli ühtlasi isa armuke. L.Bourgeois 1999 elutööpreemia Veneetsia biennaalil. Feministliku teooria 3 suunda: I. võrdsusfeminism (makrotasandi analüüs soolisest võrdsusest
pimestuse vältimine - elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma, kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde, silmade ees täpid - pimestuse puhul hävivad silma valgustundlikud elemendid, mis viib nägemise languseni, pimeduseni. • Hajutatud valgus – silm ei väsi Vajalikud valgustatuse piirväärtused töökohal (EVS –EN 12464 – 1 : 2003) • 5000 lx - Suuõõne uuringud - nn visuaalsed uuringud stomatoloogias • 1500 lx- Elektroonikatööd, katsetustööd, häälestamin, Tikkimine, kunstnõelumine, Kellasepatööd • 2000 lx (3000 –1500 lx )- büroo ja ametiruumid – arvestus, trükitööd, disain, joonestus • Tööstus - ülipeen täppistöö (konstruktor,disain, joonestus, peenmehhaanika)• Haiglas visuaalsed uuringud• Kaubanduses kassapidaja, arvutiliin, väljapaneku riiulid • 200 lx (300 – 150 lx) - Tööstus – värvimine, valukoda, elektriruum• Haigla – valveruumid, teraapia, ravimite ruumid, ladu, riietusruum, kipsiruum, sidumisruum•
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus.....................................................
kuulsamaid rännumehi Veneetsia kaupmees Marco Polo. Ta õppis ära mongoli keele ning tõusis keisri nõuandjaks. Hiljem pöördus ta tagasi kodumaale, kus ta vangi võeti. Vangis olles jõudis ta kirjutada oma raamatu. Tänapäeval saavad ajaloolased tema raamatust väärtuslikke andmeid Idamaade mineviku kohta. Käsitöö, kunst, leiutised. Hiinas edenes jõudsalt siiditootmine. Siidist tehti rõivaid, purjeid, muusikariistade keeli. Kõrge taseme saavutasid siidriidele tikkimine ja siidimaal. Lisaks siidile tõi kuulsust ka portselan ja paber. Samuti õpiti trükikunsti, anti välja maailma esimene ajaleht ning õpiti valmistama püssirohtu. 33) India keskajal Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Sell pealinnaks oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid Indiasse nn valged hunnid. Nende tulekuga algas India riigi lagunemine
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
kangakudumisele lähedane kiritehnika ehk korjatud kirjadega vööde kudumine. Silmkoes sukki ja kindaid kulus Eestile omase külma ja niiske kliima tõttu hulgaliselt. Eriti virgad kudujad olid saarte naised. Nagu mujalgi Euroopas, on ka eesti vanemaks silmkoetehnikaks nõelatehnika, mis 19. sajandil oli vähesel määral kasutusel vaid saartel ja Lõuna-Eestis. Kõige varasem Eestist pärit varrastel kootud ese on dateeritud 14. sajandisse. Rõivaste kaunistamine pilutamine, tikkimine ja pitsivalmistamine moodustas naiste näputööst üsna töömahuka osa. Käsitöötehnikad ja kaunistusvõtted ning ornamendid on saanud olulisi mõjutusi nii naaberrahvastelt kui ka linna- ja mõisakultuurist. Linna- ja mõisakäsitööliste vahendusel on hulk ajalooliste kunstistiilide elemente jõudnud ka eesti käsitöösse rahvakunsti. 19. sajandi teine pool tõi väga olulisi muudatusi Eesti küla elulaadi. Kodukäsitöö kõrval muutusid
Karjused valmistasid ise tööriistu ning joogi- ja soolanõusid, peegli- ja habemenoahoidjaid sarvest, nahast, puust ja kõrvitsakoorest. Nad kaunistasid oma tööriistu nii inkrusteerides tina ja sarvega kui ka reljeefse graveerimisega. Esimesed kasutatud mustrid olid geomeetrilised, 19. sajandil said üldiseks lillemustrid ja karjuseid kujutavad motiivid. Ka vitspunutiste valmistamises olid karjused osavad. Naistele oli tähtis sissetulekuallikas tikkimine ja kangakudumine. Ikka veel võib Ungaris leida elavat rahvakunsti - näiteks pottsepad, sadulsepad ja värvalid säilitavad oma tööga seotud traditsioone, kuigi nad ei tööta enam talupoeglikes kogukondades. Väga populaarsed on mitmetel kalendripühadel korraldatavad iga-aastased käsitöölaadad. 20. sajandi teisel poolel muutus Ungari mahajäänud agraarmaast keskmiselt arenenud tööstusriigiks. Kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
