..15 korda. Seejuures hingatakse välja süsinikdioksiidi (CO 2). Eluruumis ei võiks CO2 olla rohkem kui 0,1% mahu järgi. Süsinikdioksiidi sisaldus inimese poolt väljahingatavas õhus on üle 100 korra suurem kui välisõhus. 2. TÖÖRUUMIDE SISEKLIIMA Tööruumide sisekliima norme ei ole õigusaktidega määratletud ja alates 01.01.2010 on tunnistatud kehtetuks Sotsiaalministri 28. detsembri 1995 määrus nr 66 ,,Tööruumide mikrokliima tervisekaitse normid ja eeskirjad. TKNE-5/1995 ". Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lg 4 kohaselt töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
iseloomu. Vajaduse korral tuleb ette näha sundventilatsioonisüsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus, kui tööprotsessi käigus eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid aineid või tolmu. Ohtlike ainete sisaldus töökeskkonnas ei tohi ületada kehtestatud piirnorme. Ventilatsiooniseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Õhu liikumiskiirus peab olema vahemikus 0,1 0,4 m/s (TKNE-5/1995) Suhteline õhuniiskus peab olema vahemikus 40 60 % (TKNE-5/1995) 9. TEMPERATUUR Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajad ei tohi viibida pikka aega ekstreemsetes temperatuurides. Tööruumide temperatuur peab töökohtades jääma vahemikku 18 25 kraadi, sõltuvalt tehtava töö füüsilise raskuse astmest (TKNE-5/1995) 10
teatud füüsilist pingutust. Kategooriasse IIb kuulub tehnik. Selline tööd, tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995]. Töökohal nõutav keskkond Kategooria Ia. Optimaalne temperatuur talveperioodil 20 24ºC, suveperioodil 23 - 25ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,1 - 0,2 m/s. Kategooria IIa. Optimaalne temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%,
talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -70%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,5 m/s. [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised. Sisseehitatud parameetrid ventilatsioon on efektiivne.
õhuniiskus 40 -70%, 6 õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,5 m/s. [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised. Sisseehitatud parameetrid ventilatsioon on efektiivne.
Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine Mikro- ja raadiosageduslained Toime organismile Südame löögisagedus suureneb Arütmia Närvirakkude kurnatus Mutgeenne toime Leukeemia, ajukasvaja Tööruumide mikrokliima Reguleerib "Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995" Rahvatervise seaduse alusel Tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused Aastaaeg Töö raskus- kerge, keskmine, raske Ajutised ja alalised töökohad Eeskiri Ei laiene allmaa- ja mäetöödele, liikuvatele transpordivahenditele, külmhoonetele, ilma kütteta ehitatud ruumidele Mikrokliima Lubatav mikrokliima on näitajate kombinatsioon, mis pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib
Vibratsiooniga kokkupuude EL töötingimuste uuring 2010-Vibratsiooniga puutub kokku 33% meestest, kuid ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%; Sisekliima • Õhutemperatuur• Õhu relatiivne niiskus• Õhuliikumine • Õhus tolmu kontsentratsioon Alates 01.07.2009.a. ei kehti Eestis Rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri poolt 28.12.1995.a. kehtestatud “Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja – eeskirjad TKNE-5/1995.” Hetkel normid optimaalse ja lubatud mikrokliima kohta puuduvad, lähtuda tuleb standardist. (EVS-EN 15251)(SM on lubanud välja töötada vastavad juhendid, kuid hetkel neid veel ei ole) Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C • Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast;• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C•
5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 "Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides" (RTL 1999, 94, 158). 22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.9. Kanaliseerimata alal tuleb hallid veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse
annaabi.ee 
