Järvamaa Kutsehariduskeskus KM1 Soolenakkusi põhjustavad toiduained Referaat Koo stas: Elo Luuasep Juhe ndaja: Ene Takk Sissejuhatus Mis on soolenakkus? Soolenakkused levivad peamiselt saastunud toidu, vee, käte või esemete kaudu. Paikadest on nakatumise pingereas esikohal Egiptus, järgnevad Türgi, Bulgaaria, Läti, Soome, Tai ja India. Soolenakkuste kõige sagedamini esinevad haigusnähud on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu ja külmavärinad. Toidu käitlemine Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest
gustega seotud terviseprobleemid ja tagada eakohase vaimse arengu Pärilikud haigused Fenüülketonuuria sagedus. Dieetravi - pärilike ainevahetushäirete korral määratakse spetsiaalne dieet (fenüülketonuuria aminohappe fenüülalaniini vaba toit). Rauno Loik MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonna tegurite pöhjustel 1. Nakkushaigused soolenakkused (salmonelloos), tuulerõuged, mumps, punetised, HIV-viirus jm. 2. Organite ja organsüsteemide haigused suguelundkonna-, veresoonkonna haigused jm. 3. Loote väärarengud väärarenguid võivad esile kutsuda mõned haigused, alkohol, ravimid, keemilised ühendid, kiirgused jm. Rauno Loik KASUTATUD KIRJANUDS Bioloogia õpik ja vihik. http://www.geenivaramu.ee/index.php?id=147 http://pereweb.ee/index
Iseloomulikud tunnused: Väikelapse kassi häälitsemist meenutav nutt , mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ning kõri anomaaliast , raske vaimne alaareng , väike pea ja ovaalne näokuju , lame ninajuur , viltused kõõrdsilmad nurkadega allapoole . Haigust kirjeldas esimesena Prantsuse geneetik Jérome Lejeune 1963. aastal. 4 Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonnast · Nakkushaigused Soolenakkused(salmonelloos) , mumps , HIV-viirus , tuulerõuged , punetised jm.. · Organite ja organsüsteemide haigused Suguelundkonna ja veresoonkonna haigused jm .. · Loote väärarengud ( Ema eluviisidest : alkohol , nikotiin, raseduse ajal põetud haigused , kiirgused jne .. ) Lisad. Kassikisa sündroomiga laps Downi sündroomiga laps 5 Punetised Dna analüüs
füüsiline aktiivsus suurendab soole motoorikat Ravimite tarvitamisel tuleb arvesse võtta, et osad neist võivad põhjustada pikemaajalisel kasutamisel sooleloidust ja seepärast võib kõhukinnisus muutuda krooniliseks. Kõhulahtisus Kõhulahtisus ei ole omaette haigus, vaid ainult haigusnäht. Kõhulahtisuse korral on roojamissagedus üle kolme korra ööpäevas. Roe on vedel ja sageli rohke, võib sisaldada palju lima, harva isegi verd. põhjustavad ägedat kõhulahtisust soolenakkused, mille võib saada bakterite, viiruste või nende mürkidega saastatud toidust, joogist või nende saastega pesemata kätelt. Algab kõhulahtisus ootamatult. Ägeda esinemise korral kaasneb kõhuvalu, vahel ka iiveldus, oksendamine ning palavik. Kõhulahtisuse korral kaotab organism liiga palju vett ning soolasid. Tekkiv vedelikupuudus on ohtlik Ennetavad meetmed - Toit olgu mitmekülgne ja täisväärtuslik, s.o sisaldagu kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine.
haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu Haigustekitajad sisenevad organismi · Läbi naha ja limaskestade · Hingamisteede kaudu · Läbi leedekulgla Kui haigustekitajad on sisenenud organismi, liiguvad nad seal kas vere, lümfiteede või vahel ka närvide kaudu erinevatesse organitesse, kus põhjustavad nähtusi.
kus võib esineda koolerat, et ära hoida haiguse teket. Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on äge soolenakkus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. See on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Riikides, kus veehügeeni tase on kõrge, düsenteeria tavaliselt levima ei hakka ja see on ainus peremeesorganism, kus loomade nakatumist avastatud ei ole. Salmonella ja kõhutüüfus on soolenakkused, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgituse tagajärg. Kõhutüüfus on aga nakkushaigus, millesse adekvaatse ravi mittesaamisel sureb kuni 30% haigestunuist. See levib peamiselt arengumaades, enam levinud
3. Üliõpilaste vastuvõtmine osakonda 4. Üliõpilase juhendamise protsess 5. Üliõpilase hindamine tagasisidestamine 1. Õppikeskkonna kujundamine (füüsilised, vaimsed, sotsioemotsionaalsed ja psühholoogilised tegurid) Lääne-Tallinna Keskhaigla, Nakkuskliinik on riigi suurim nakkushaigla ning ainuke pidevas valves olev nakkushaigla. Keskus tuleb toime epideemia puhkemise või bioterrorirünnaku ohuga. Levinumate haiguste seas on soolenakkused ning hingamisteede infektsioonide all kannatajad. 20 aastad tagasi hakati Nakkuskliinikus esimesena Eestis ravima HI-viirusega patsiente, seega on kliinikul pikaajaline kogemus nende haigetega. Nakkuskliinikus praktikandil olles on hea võimalus tutvuda antiretroviirusravi (ARV) kasutusele võtmisega. Nakkuskliiniku on kolm osakonda, 2016. aastal oli kliinikus avatud 45 voodikohta, millest 18 on lastele. Esimesel korrusel on negatiivse rõhuga 14 isolatsioonipalatit, kus paiknevad
Bioloogiliste teguritega seotud töövaldkonnad • kliiniline meditsiin • tervishoid • kalandus •metsandus • jahindus • põllumajandus • karusnahatöötlus • toiduainetetööstus • geoloogia • arheoloogia •laborid (haiglas, tootmises, jäätmekäitluses) • teadusliku uurimise laborid • teenindus • jäätmemajandus (k.a reovesi ) Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk: • jäätmekäitlus ettevõttetes (sorteerimine, komposti tegemine) – soolenakkused, B-, C-hepatiit, A-hepatiit, HIV, nahainfektsioonid jne; • nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas => hepatiit B, C, HIV , tuberkuloos; • sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust- erinevad soolenakkused, hingamisteede viirusnakkused, A-hepatiit, B-, C-hepatiit, HIV, tuberkuloos, sügelised, täid, kirbud; • teenindussektoris töötajad: hingamisteede viirusinfektsioonid, tuberkuloos. Bioloogilised ohutegurid võivad
Peamisteks nakkusallikateks on siis rotid, kuid võivad olla ka teisd loomad nt koerad. Nakatunud rotid eritavad suurel hulgal spiroheete uriiniga, saastades enda ümber olevat keskkonda. Nakkuse levikuteedeks on peamiselt vesi. Samuti saastunud niiske pinnas, muda. Inimene nakatub saastunud vee tarbimisel, selles ujumisel ja saastunud pinnasega kontaktis olles. 10 Samuti levivad närilistega soolenakkused ja -parasiidid, mis on ühtviisi ohtlikud nii inimestele kui ka koduloomadele. 5. NAKKUSHAIGUSTE NING EPIDEEMIATE VÄLTIMINE JA KONTROLL Esmane ja kõige kergemini järgitav soovitus on pidada kinni hügieeni ja sanitaar reeglitest. Elementaarne on käte pesu mitmeid kordi päeva jooksul. Mitmete nakkushaiguste vastu on ravimifirmad aastate jooksul välja töötanud ka erinevaid vaktsiine
seejärel võib sinna pesu sisse panna. Pesukotte ei tohi hoida põrandal. Osakonnas peavad olema mustapesukotid markeeritud vastavalt pesu liigitusele (nt personali tööriided, patsiendi voodiriided, protseduuridel kasutatav tekstiil, väga määrdunud voodipesu). Must pesu asetada kohe õigesse kotti, et vältida hilisemat musta pesu sorteerimist. Nakkusohtliku pesu käsitsemine Pesu on nakkusohtlik järgmiste nakkushaiguste korral: · vere kaudu levivad nakkused; · ägedad soolenakkused · lahtine tuberkuloos; · difteeria; · zoonoosid (katk, siberi katk); · poliomüeliit; · hemorraagilised palavikud. Nakkusohtlik pesu tuleb tekkekohas panna pesutemperatuuril sulavasse kotti. Nakkusohtliku pesu käsitsemisel tuleb kanda ühekordselt kasutatavaid kaitsekindaid ja kilepõlle või katsekitlit, mis tuleb peale kasutamist koheselt panna bioloogilistesse jäätmetesse. Koti mahust tohib täita maksimaalselt ½ -ni, et saaks kotisuu korralikult sulgeda ja kott ei
annaabi.ee 
