Rakvere Ametikool Harjutused töötamisel sundasendis Referaat Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Töötooli valik istuvale tööle......................................................................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sund...
8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. 4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: Ehitusplatsi ettevalmistamisel kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid ja kännujuurijaid. Riskitegurid: tõukeline vibratsioon (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid.
Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekahjustuste kujunemist kroonilist bronhiiti ja kroonilist kopsupõletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsuastma. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel. Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea
Tervistkahjustav Nimetus Riski aste Abinõu tegur Füüsikalised tegurid Elekter Vastuvõetav risk II Valgus Talumatu risk V Peab olema väga hea valgus Põrand Vähene risk I Peab olema puhas Ventilatsioon Vastuvõetav risk II Peab olema euronõuetele vastav ventilatsioon Ohutustehnika Talumatu risk V Ohutustehnika peaks olema kõrgel tasemel. tolm Vähene risk I Kaitsemask(oleneb Keemilised tegurid mill...
programmi stressitaluvuse kontrollis ja atesteerimises. Töövahendiks on arvuti ja töö sisu erinevate arvutiprogrammide töökvaliteedi katsetamine ja hindamine. Klienditööd ja tööd inimestega pole. Suhelda saab päeva jooksul töökaaslastega nii tööülesannete täitmise küsimustes kui ka tegevustes töö vaheaegadel. Töiste probleemidega üksi jääda ohtu pole. Töö iseloomu tõttu on töötajal pidev pinge silmadele, pidev sundasend arvuti taga istudes, käe sundliigutused arvutihiire kasutamisel ja kiire töötempo. Arvutis vahetuvad pidevalt programmid ja töökeskkonnad. Tarkvara kvaliteedi inseneri töö eeldab head pingetaluvust. Lisaks tuleb töökohal arvestada töökaaslastega: meeleolud, reageeringud ja tujud, kuna istutakse tööd tehes pidevalt 4-kesi koos. Töö nõuab head reaktsioonikiirust ja seega võib tööpinge tõttu tekkida stress ja sellega koos ka töövõime langus.
*töötajatel ei ole kõrvakaitsmeid aga müra on väga vali Bioloogilised ohutegurid: *viirused levivad kiiresti, kuna inimesi on väga palju *levivad bakterid *haigused levivad kiiresti Keemilised ohutegurid: *kuna seadmeid ilmselt ei puhastata, siis on nende peal palju tolmu *mürgised lõhnad *ei olnud näha, et keegi seal koristaks, seega mustus on igalpool Füsioloogilised ohutegurid: *kõrge kuumus, mis ajab higistama *pidev sundasend *töötajad ei saa puhata *töötajad teevad ületunde *töötajad magavad ebamugavas asendis seal samas, kus töötavad *liiga pikad tööpäevad *pikka aega seismine või istumine *sama tegevuse pidevalt kordamine Psühholoogilised ohutegurid: *töötajatel on liiga suur surve *peavad tegema vähese ajaga palju ja korralikult *saavad raske töö eest liiga vähe raha *väsitavad end palju ja ei saa piisavalt magada
klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid. Tuleks teha korralik remont et hallitused ja bakterid ei saaks selles ruumis tekkida. Füsioloogilised omadused: a. Sundasend b. Rasked käekotid / seljakotid. c. Üleväsimus Füsioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks leida sobiv asend endale , vähem asju kotis kanda. Üleväsimuse puhul tuleks rohkem puhata . Psühholoogilised omadused: a. Stress b. Väsimus c. Koolivägivald Psühholoogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Töötada positiivselt: lähenemisviis stressiga .
ja vajaliku temperatuuriga ,õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejal on ka omad töökohustused: · Töökoha korraldamine ja korrashoid · Töövahendite esmane hooldamine Õmbleja olulised eeldused: · Sõrmede osavus · Liigutuste kiiru · Täpsus · Hea kordinatsioon ja silmamõõt Õmblejatel on omad töövahendid (käärid,niidid,nööbid jne.),millega peab olema ka ettevaatlik. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal jakorduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel.Need asjaolud võivad põhjustada käte või õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel jm.
Riskinalüüs töökoha kohta – autojuht/taksojuht Füüsikalised * pidev taustmüra (auto mootori hääl, puhur, raadio, muu müra) – segab keskendumist * puudulik valgus (öösel/hämaras sõitmine, päike) – segab keskendumist, kahjustab silmanägemist * temperatuur (kui autos on kliimaseade, saab temperatuuri sättida) – ei häiri ega sega juhti, mugavdab tööd Füsioloogilised * liikumine (istumine ühe koha peal, aeg-ajalt jalgu liigutades, sundasend) – ebamugav, väsitav, kael jääb kangeks, käed/jalad väsivad * istmed (erinevalt reguleeritavad) – juhile mugav Psühholoogilised * öötöö (öösel sõitmine) – tekitab väsimust ja kahjustab silmi * töökeskkond (enda käe järgi mugavalt sätitav) – hõlbustab juhi tööd, ei tekita ärritust ega väsimust * korduvad, ühekülgsed liigutused (liialt monotoonne ja rutiinne) – tekitab väsimust ja vähendab keskendumist
SUNDASENDID ja SUNDLIIGUTUSED JELENA LEBEDEVA 2018 Asend, kus inimene peab viibima ühes asendis või tegema tööd SUNDASE füüsiliselt ebamugavas asendis ND Seega on lihased pideva pinge all (kükitades, põlvitades jne) Inimeste seas, kelle töö on seotud SUNDASEN arvuti kasutamisega üle 56 tunni päevas ning pideva istumise või DID seismisega, näiteks kontoritöötajad, ESINEVAD: autojuhid, juuksurid, õmblejad jne SUNDASENDID Lihastel ei ole võimalust lõtvuda = väsimus, ülepinge = lihaste SUNDASEN ülepingeseisund süveneb = hilisemad DITE TEKE kutsehaigused 1. Ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes 2. Töövõime väheneb = kaebused valu kohta SUNDASEN 3. Võivad kujuneda kindla DITE ETAPID haigusprotsessi tunnused 4. Kroonilise ha...
halven tööajast). Teha emine silmade harjutusi. Vajadusel muretseda arvutikaitsega prillid Pidev sundasend Sekretär Kehah 6 Korrigeerida ohutusspetsialist Ko oiaku tööasendit. he halven Muretseda emine, ergonoomilised luu- ja töövahendid. lihasko Teha töös pause. nna
Toiduained III keskmine Asetada kõrgemale risk kättesaamatusse kohta Bioloogilised Hallitusseened, III keskmine Köögi -, bakterid risk töövahendite puhastamine Psühholoogilised Sundasend II vastuvõetav Osad pinnad on risk madalad (toolid) Analüüs Tehes riskianalüüsi, sain teada kui palju on tegelikult riske, mis mind enda köögis varitsevad ning mis on ka väikelastele ohtlikud. Kõige väiksemaid riske köögis tekitavad põrand, valgus ning tolm. Seda arvatavasti sellepärast, et neid on lihtne kontrolli all hoida. Kõige suuremat ohtu väikelastele tekitavad köögis kahvlid, noad, puhastusained ning
Silmade üleväsimus, pinge; Pidev töötamine ereda Kõikidel töökohtadel, kus töötajad III nägemise valgusega töötavad rohkem kui 50 % tööajast halvenemine Pidev töö istudes, millest Kõikidel töökohtadel, kus töötajad tingituna võivad töötajatel Sundasend töötavad suurema osa tööpäevast II-III esineda luu- ja lihaskonna istuvas asendis probleemid 6. Psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Ohutegur Selgitus Esinemiskoht Riskitase
Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ülekoormus 04/23/17 6 Psühholoogilised ohutegurid: Vaimne ülekoormus Emotsionaalne ülekoormus Töö monotoonsus Halvasti organiseeritud töö Analüsaatorite ülekoormus Tööalane kiusamine Tööalane ahistamine Tööga seotud vägivald 04/23/17 7 Töökohale esitatavad nõuded: Töökoht on tööruumis või territooriumil paiknev töötamiskoht, kus ta töötab
3 tüüpi lihased: 1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele, 3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED 1) Õlavööde-deltalihas, 2) Alavööde-suur tuharalihas,rätsepalihas JÄSEMETE LIHASED 1) Käelihased, õlavarre 2pealihas, õlav. 3pealihas 2) Reissirglihas,külgmine pakslihas,keskimine pakslihas,pikk varvaste sirutajalihas,reie kakspealihas,käksiksääremarjalihas
Viirused-gripp 3. Seened-hallitus, majasvamm 4. Endoparasiidid inimestel võivad esineda kirbud, täid, siseparasiidid, kes ei pea hügieeni reeglidest lugu. Bioloogiline ohutegur võib põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgitust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka putukad, haige loom või inimene bakterikandja või vahe peremees. Nakkatumine võib toimuda õhu kaudu. Füsoloogilised ohutegurid Pikka aega istumine ühekoha peal (loengud) sundasend. Töökoha kujundus, valgus peab tulema otse. Puhke aeg on vajalik. Toitumise võimalus. Dünamiline ülekoormus- raskuste käsitsi teseldamine, põrand ei tohi olla libe ega konarlik. Võib kukkuda! Psühholoogilised ohutegurid 1. Vaimne ülekoormus- vaimselt raske töö (teadlased, keemikud, füüsikud, õpetajad) 2. Emotsionaalne ülekoormus jaguneb monotaalne(töötaja võimetele mittevastav töö ja halvasti organiseeritud töö ning analüüsatorite ülekoormus
Bio Luud Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid ( valgud ; rasvad) 55% mineraal (kaltsium , fosfor , magneesium) ja 20% vett. Toes koosneb peamiselt kõhrest mis on luust pehmem ja painduvam. Luuhõremini ehk osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on v...
IV. KOKKUVÕTE PUUDUSTEST Atoy Automotive OÜ on kujundatud hubane ja kaasaja nõuetele vastav töökeskkond. Tööga kaasnevateks ohuteguriteks on põhiliselt ruumide kujundus, kuna ruumid on niimoodi kujundatud, et lauataga töötavatel inimestel on päikese tõttu kuvari peegeldus. Probleemi lahendamiseks peab ruumide kujundamist üle vaatama või siis tugevad kardinad muretsema, kuid seetõttu jääb ka päikese valguse olemasolu väiksemaks. Teised suuremad ohutegurid nagu müra ja sundasend on paratamatud. Kuid sundasendit on juba parandatud. Töötajatel on rohkem vabaaega, et end sirutada ja ringi kõndida. Kuid müra mure saaks parandada näiteks uste ja akende kinni hoidmisega, kuid siis tekivad järgmised probleemid, milleks on näiteks värskeõhu puudus. Riskianalüüsi tulemuste aruande koostas: ________________________________ (allkiri) (ees- ja perekonnanimi) Praktikant (ametikoht) 26. veebruar. 2011. a. ____________________
liikumatute osade vahel). 5)Komistamine ja kukkumine (märjad või muidu libedad pinnad jne). 6)Töökoha püsikindlus. 7)Isikukaitsevahendite kasutamise mõju teistele tööaspektidele. 8) Töövõtted ja -moodused. 9)Piiratud ruumidesse sisenemine ja seal töötamine. Sundasend Pidev töö samas asendis, millest Kõikidel töökohtadel II-III tingituna võivad töötajatel esineda luu- ja lihaskonna probleemid 6. Psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Ohutegur Selgitus Esinemiskoht Riskitase
d. 9. Ebatasased pinnad Prügikogumiskohad Tööline III Oht kukkuda ja enda luid, liigeseid ja lihaseid vigastada 10 Sundasend Prügiveo auto Tööline II Autoga sõites . võivad tekkida luu- ja lihaskonna probleemid. Neid
selja taga Uue tooli soetamine. 4. asub aken. - 4 (füüsikalin Tapeedi vahetus. 5. e) Pauside Pikaajaline tegemine 6 Panna juhtmed korrapäraselt. üksinda Olla ettevaatlik. 6. töötamine 2 (psühholoo - Tuleks rakendada ergonoomikanõudeid. 7. giline) 3 Sundasend Liiga 8. is värviline 1 töötamine tapeet. 9. (füsioloogi - 3 line) Mitteregul - eeritav ja ilma - seljatoeta tool (füsioloogi line) Värvilised seinad (ergonoom iline) Vedelevad juhtmed (füüsikalin e) Teravad lauanurgad (füüsikalin e) Ergonoomi kanõuetele
Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed arvuti taga sundasendis. Mõjutavad tegurid · Füüsikalised tegurid Psühhosotsiaalne tegur: o Valgustus Töökaaslastega läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid o võimetele mitte vastav töö o halb töökorraldus o töö monotoonsus Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid · alaseljavalu · probleemid randmete ja kätega · küünarvarte probleemid · vaevused küünarnukkides · kaebused peas ja silmades · jalaprobleemid · üldine väsimus · nägemisprobleem Võimalikud haigused
tekitajaks. Samuti on kahjustav liiga väike töökoormus, mille puhul töötaja ei saa oma potentsiaali ära kasutada. Eelkõige mõjub liiga väike töötempo töömoraalile, enesehinnagule, samuti tekitab hirmu võimaliku vallandamise ees. Nagu paljudes asjades, on ka siin optimumi leidmine kõige õigem tee. Sundasendid Kontoritöötajad tihti puutuvad kokku olukorraga, kus justkui peaks terve tööpäeva istuma kontoritoolis ning tööd tegema. Sundasend tekitab erinevaid terviseohte: alaseljavaevused, vereringe häired. Selle vältimiseks peaks tööandja võimaldama piisavalt puhkepause ( 10% tööajast) ning ka töötaja ise peaks vahepeal tegema venitavaid harjutusi ning vahel toolilt tõusma ja ringi liikuma natukene. Pikaajaline töötamine kuvariga Kontoritöötajatel on tänapäeval peamiseks töövahendiks arvuti ning suurem osa tööpäevast tuleb vaadata kuvarit. Pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja
33% õpetajatest suhtlemine ei häiri, 32% häirib vähe, 17% mõõdukalt ja 17% tugevalt. Füüsilisest koolikeskkonnast tulenevad riskitegurid: Näitajatega (tolm, mustus, müra, niiskus, valgustus) jääb rahule 30% õpetajatest, 27,6% häirib harva, 18% mõõdukalt ning 21,7% tunnevad end pidevalt-tugevalt häiritult. Enim häirib kisa, seejärel mustus ja tolm, vähem valgustus. Ergonoomilised riskitegurid: Kolmandik vastajatest ei märkagi ergonoomilisi probleeme (sundasend, töö monotoonsus, töö õlgadest kõrgemal kätega). Kolmandik tunneb end mõnevõrra häiritult, kolmandik on nimetatud teguritega sageli silmitsi. Õpetajatest 11,4% on kooliergonoomikast tugevalt kurnatud. Õpetajatel 31% ei esine pingeid, 32% esineb mõningaid pingeid, 19% on mõõdukas ja 18% tugev stress. Korrelatsioonid: Mida noorem õpetaja, seda rohkem häirib töö organiseerimatus. Noor õpetaja on tundlikum.
sõltumata vanusest. Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus. Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele. Veenilaiendite teket soodustavad pärilik eelsoodumus geneetiliselt päritud sidekoe nõrkus, raseduaaegsed hormonaalsed muutused, pikaajaline püstiseismine jalgade sundasend, kontratseptiivsed rasestumisvastased tabletid, ülekaal,sage raskuste tõstmine või kandmine,liigne kuumus ( tundide viisi päevitamine, kuum vann või kompress, tugev leil, infrapuna protsedurid,depilatsioon kuumavahaga. 2 Pindmised veenilaiendid Varikoos on pindmiste veenide laienemine, mille puhul veenilaiendid võivad olla piiritletud
minuti järel 5 7 minutit. Puhkepausi ajal tuleb tõsta ülesse ja teha tervisevõimlemist. Sundasend ja Töötaja viibib istuvas Raamatupidaja Sundasendist tingitud II-III Terviseriski vähendamiseks tuleb korduvad asendis kuni 80% /Kontor selja, õlavöötme ja järgida õiget töö- ja puhkeaja tööliigutused tööpäevast. kätelihaste spastilisus, reziimi. Võimalusel teha töö käigus
auto), vajadusel ja viimine, klientide võimalusel korraga vähe või mitmel tõstmine korral viia, tervisespordiga tegelemine, klientide tõstmisel kasutada õigeid töövõtteid, mis koormavad vähem luid ja liigeseid Sundasend Abistamine pesemisel, Sobivad pesemistingimused, sättida kaupade ladumine poekotid õigele kõrgusele ning mitte poekotti ja kotist välja, ületada lubatud koti kaalu, põrandate pesemine ja tervisespordiga tegelemine, tolmuimejaga abivahendite õige ning sihtotstarbeline puhastamine kasutamine 2.3
minuti järel 5 – 7 minutit. Puhkepausi ajal tuleb tõsta ülesse ja teha tervisevõimlemist. Sundasend ja Töötaja viibib istuvas Raamatupidaja / Sundasendist tingitud II-III Terviseriski vähendamiseks tuleb korduvad asendis kuni 80% Kontor selja, õlavöötme ja järgida õiget töö- ja puhkeaja tööliigutused tööpäevast. kätelihaste spastilisus, režiimi. Võimalusel teha töö käigus
lihasrakkude ning kogu lihase paksust. Energia saamiseks on vaja toitaineid ja hapnikku. Neid kannab lihastesse veri, seepärast peab lihaste verevarustus olema hea. Hapniku puudusel hakkab lihastesse kogunema piimhape, mis põhjustab lihaste valu. Treenitud lihased suudavad kehalise pingutuse korral kauem ja intensiivsemalt töötada. Mida kiirem on rütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Väsimust tekitab ka pidev sundasend. Lihase pingsus ehk lihase toonus tähendab lihases pidevalt säilitatavat nõrka kontraktsiooni. Kui lihasesse suunduv närv katkeb, kaob ka lihase toonus. Kui inimene on pinges, on lihase pingsus samuti suur. Tähtsamad lihased Milliste numbritega on joonisel tähistatud alljärgnevad lihased? Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase
vaarikseid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Tihtipeale esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. Kõige sagedamini tekivad veenilaiendid inimestel, kellel on pärilik eelsoodumus. Varikoosi väljakujunemist soodustab: • seisev töö (näiteks müüjad, juuksurid) • jalgade pikaajaline sundasend • kõrgete kontsadega kingade kandmine • kehakaalu tõus ja liikumisvaegus (halvendavad vereringet) • raskuste tõstmine ja kandmine • veenipõletiku ägenemist soodustavad kuum dušš ja kuum saunalava TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Alajäseme veenidest peab veri voolama altpoolt ülespoole. Veri surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil (nn. lihaspump) ning veenides on
*Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastupidi toimivate paaridena: ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub. *Südame- ja silelihaste talitus ei allu inimese tahtele. Südamelihased talitlevad automaatselt. *SILELIHASED, mis koosnevad silelihasrakkudest , vooderdavad siseelundite seinu. *Lihased vajavad töötamiseks energiat, see tagatakse glükoosi lagundamisel *Mida kiirem on töörütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad- väsimust tekitab ka pidev sundasend. *Lihaste kokkutõmbumine ja lõtvumine tagab tahtlikud ja tahtmatud liigutused. *Lihaste töövõime sõltub lihaste varustamisest toitainete hapnikuga. *Lihast töövõimett ja jõudlust saab suurendada järelpidevate kehaliste harjutustega.
Sõltuvalt tolmuosakese liikumiskiirusest ja kujust on ka tervisehäired. Näiteks teravad tolmuosakesed tekitavad silma sattumisel põletiku, mistõttu inimese nägemisteravus väheneb. Tolmu kahjuliku mõju vältimiseks tuleb kasutada respiraatorit ehk tolmumaski, kaitseprille ja kindaid. Siseruumid peaks olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis vähendab tolmu kogunemist tööpindadele, kus töötaja puutub sellega kokku. Sundasend Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Kui töötaja viibib tööajast vähemalt 50 % mingis kindlas asendis nt seisvas või mmargil asendis, siis loetakse seda sundasendiks. Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja
Töötaja ja tööandja õigused-kohustused Ülepinge Sundasendid Tööstress Ergonoomika Terviseriskid Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast Sundasend: kaela-ja seljalihaste ülepinge Kehv verevarustus Ülekoormushaiguste väljakujunemine: närvisüsteemi ja luu-lihaskonna häired radikuliit! Õlavöötme-, küünarliigese ja randme ülekoormushaigused Vildakselgsus ehk skolioos Veenilaiendid Ainevahetuse aeglustumine Stress Psüühiline koormuskiire otsustamine, andmete kuhjumine, teistest eraldi töötamine: peavalud arteriaalse vererõhu tõus unetus
mis kajastab ohutusnõudeid. Kaitseks võimaliku elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja ohustava mõju eest peaks kasutama kaitsevahendeid. Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav ja virvendustevaba. 2. Silmade kaitseks peaks tegema puhkepause ja harjutusi silmadele. Kuvariga töötaval inimesel peaks puhkepauside kestus olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 3. Istuv töö ja sundasend avaldavad suurt mõju seljale, jalgadele ja ka siseelunditele. Sellest lähtudes on vajalikud ka pausid sirutuseks ja vajadusel nende ajal teha venitavaid harjutusi. Teinekord aitab ka lihtsalt kõndimisest ja püstiseismisest. 4. Valgustus töökeskkonnas peab vastama seadusest lähtuvatele normidele. Valgustingimused peavad olema sellised, et silmadele ei tekiks lisapinget ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid. Valgustust tuleb vastavalt töötaja
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosn...
KOOMA- üliraske haigusseisund, kus südametegevus ja hingamine võivad tagada elusolemise, kuid ühe domineeva tunnusena on kestev teadmatus. Lihtsamad esmaabivõtted teadvusele ei too. 3. Nimeta minestuse võimalikke põhjuseid. 1. Palav keskkond 6. Läbipõetud raske haigus 2. Õhupuudus 7. Alatoitlus 3. Pikaajaline sundasend 8. Rasedus 4. Negatiivsed emotsioonid 9. Valu 5. Üleväsimus 4. Minestuse tunnused. 1. Inimene variseb kokku 4. Vahel võib esineda kergeid 2. Tõelisel minestusel inimene tõmblusi ei vali asendit ega kohta 5. Külm ja higine nahk kuhu kukkuda 6
Kui selline valu muutub aga igapäevaseks, esineb ka päevasel ajal või on kogu aeg ühes ja samas jalas, siis on tõenäoliselt tegemist millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid. (Soopõld) Rühihäired või selgrookõverdused. Väikelapseeas on tõeline selgroodeformatsioon küllaltki haruldane ja enamasti on siis tegemist kaasasündinud deformatsiooniga. Lapse halba rühti põhjustab sageli hoopis nõrk lihaskond või sage sundasend. Sellistel lastel on suurenenud nõgusus ehk lordoos selgroo alumises osas (nimmeosas) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine. Väike laps ei suuda ise veel teadlikult oma kehaasendit jälgida ning seetõttu vajab ta vanema abi. (Soopõld) Kasutatud kirjandus Karvonen, P. (2007). Liikumisrõõm. Ilo. Kivi, l. S. (2005)
Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor, klaviatuur, hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele
sissejuhatav juhendamine вводный инструктаж sotsiaalkindlustusamet Департамент социального страхования sotsiaalmaks социальный налог sotsiaalministeerium Министерство социальных дел struktuuriüksus структурная единица suhted отношения sund принуждение sundasend вынужденная поза sundtoomine привод sunniraha денежное взыскание surmaga lõppenud несчастные случаи на работе со tööõnnetused смертельным исходом surnud умерший süü вина süütegu виновное деяние T taandamine сокращение
t väljahingamine korda. Haigetel tõusuga, nõrkusega. tõus, isutus, langus, kollaps. jalgades, o rõhutatud, tavaliselt Tavaliselt torkiv kehakaalu langus, Suur haru äkki tahhükardia m krooniline köha sundasend, hoo vali rindkere ühes pikemat aega tekkiv raske i kestvus erinev. pooles. Köha algul kestnud köha, üldseisund, valu d Raskendatud kuiv ja piinav, rögaeritus, vere rinnaku taga,
........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID............................................................................................9 3. RÜHIVIGADE PÕHJUSED JA KUJUNEMINE .....................................................................10 3.1. Rühivead .............................................................................................................10 3.1.1. Sundasend .....................................................................................................10 3.1.2. Osteoporoos ....................................................................................................11 3.1.3. Lordoos ......................................................................................................... 11 3.1.4. Skolioos ........................................................................................................
tööruumides. · Bioloogilised ohutegurid võimalik nakkusoht (verbaalne suhtlemine klientidega ja toidutöötlemine), allergeenid. · Keemilised ohutegurid puhastuskeemia. · Füsioloogilised ohutegurid arvutitöö ja istuva tööviisiga seotud silmade ja õlavöötme ja seljalihaste pinged, töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele.
monotoonsed liigutused. neuralgiad, neuriidid käe-õla konveieril töötajad, käsitsi Surve närvitüvedele ja nende pleksiidid, polüneuriidid ja puurijad, elektrimasinate mikrotraumad. Jäsemete polüneuralgiad (vegetatiivsed ja mähkijad, teemandite ja süstemaatiline jahtumine. segavormid), müosiidid vääriskivide lihvijad. Kere või jäsemete (müofastsikuliidid). Neuro- sundasend. muskulaarse aparaadi haiguste segavormid (neuromüosiit, vegetomüosiit, müalgia) Suur füüsiline pinge, mis on nimme-ristluu piirkonna radikuliit Puurijad, sepad, valtsijad seotud keha sundasendiga või sagedaste painutustega, jahtumise, temperatuuri vaheldumise, vibratsiooni, mikro-traumadega. Tööd, mis nõuavad liigutuste Kirjutuskramp e. professionaalse Joonestajad, stenografistid
töötajate individuaalsed omadused, milleks on: vanus, sugu, kehaehitus, pärilik soodumus, tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus ja toimetulekuvõime. ,,Liiga tugeva tööpinge korral täheldatakse peamiselt kätel, harva ka jalgadel (nt raskeveokite juhtidel)lihasekahjustusi. Lihasevalu ehk müalgia on peamiselt selja ja jäsemete, eriti käte valulikkus. Valu võib põhjustada niihästi lihaste ülekoormamine kui ka sundasend. Istudes tekib töötajatel sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil füüsilist tööd tegevatel inimestel nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihaskiudude kahjustusest, mis võib ilmneda isegi tühise trauma või ülekoormuse tagajärjel, kusjuures inimene ei pane seda tähelegi. Vigastus kutsub esile lihase püsiva kokkutõmbe, mis ongi valu põhjus. Kahjustatud lihas on pingul ja selles võib leida punkti või sõlmekese, millele vajutamisel valu levib piki lihast
valu · Koordinatsioon ja tasakaal Koordinatsioon on võime sooritada täpseid sihipäraseid liigutusi. Häiritud võib olla liigutuste kiirus, ulatus, suund, ajastatus ataksia. Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel, käimisel. Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak.
töötaja Ohud tervisele Mis põhjustavad ebasoodsa keskonna töötamisel arvutiga: l raadiosageduslikud elektromagnetväljad; l staatiline elekter l müra l mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused l puudulik valgustus l psühhoemotsionaalne pinge Kõik need tegurid mõjuvad erinevatele organitele. Silmadele, seljale, ajule. Pikaajaline sundasend paneb selja valutama ja ajapikku hakkab mõjuma hoiakule ja rühile. Sellepärast ongi väga oluline, et ei istuks väga pikalt ühes asendis. Natuke liigutamist ja mõned harjutused muudavad asja märgatavalt. Ekraani kiirgus paneb pea valutama ja väsitab silmi. See kõik mõjub meie tervisele. Et sellest hoiduda tuleks valida endale sobiv tööpikkus, mis sisaldab ka arvutivälist tegevust. KOKKUVÕTE Infotehnoloogia ja ühiskond on valdkonnad, mis käivad tahest-tahtmata käsikäes
töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õla piirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja
Rääkimine Klientidega pikalt suhtlemine ja Häälepaelad väsivad suure Vajadusel kasutada joogivett pikad koosolekud koormuse tõttu ja võib tekkida häälepaelte põletik ja hääle kaotus Tööasend (sh sundasend) Istuv töö Ülekoormuse ja kahjustuse teke Pidada kinni ettenähtud puhkepausidest ja teha Sundasendis töötamisest võivad võimlemisharjutusi kehale ja tekkida valud selja alaosas ja kätele
2. OHUD TÖÖTAJA TERVISELE OHT VÕIMALIK TAGAJÄRG Elektrioht, kokkupuude pinge all olevate Elektrilöök, põletus, surm seadmeosadega Tekkivad sädemed, tolm, laastud Silma vigastused, lõikevigastused Töötamine seadmetel, redelil, töölavadel Kukkumine, põrutused, luumurrud Kokkupuude seadme pöörlevate osadega Lõikevigastused, amputatsioon Sundasend Pinged lihastes kaela-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit, selgroolülide ja diskide krooniline põletik, selgroo deformatsioon, võimetus lõdvestuda, kiire väsimine, pea uimasus, sagenevad traumad
allergilisi reakt- sioone (nohu vms) Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil. Töötoolil puudub Reguleerida tooli kõrgust nii, et seljatoe reguleerimi- käsi saaks toetada tooli se võimalus. Mõjud: käetugedele lauaga samal silmade kuivus, kõrgusel. Teha regulaarseid
annaabi.ee 
