Mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse - ja kohanemistegevusega 48 Läbipõlemise sündroom ja millised on selle astmed?

Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Ergonoomika - Töökeskkond ja ergonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on süsteemi inimene-tehika-keskkond maatriks?
Milline on TTO juhtimissüsteemi mudel ISO standardi alusel?
Mis on kontoris nn ruumiõhusündroom?
Mida iseloomustab platoni koopa näide riski konteksti ja kommunikatsiooni aspektis?
Mis on andmed informatsioon ja teave?
Kes kus millal kui palju Teadmised - eeskirjad instruktsioonid praktilised oskused kuidas?
Mis on riskide identifitseerimise sammud?
Mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse - ja kohanemistegevusega 48 Läbipõlemise sündroom ja millised on selle astmed?
Mis on töövägivald?

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015.
Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted.

Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas.
Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks
Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde:
I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L
II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate
töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile
III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta
isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989)
IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest
raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise
kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.1990)
V: 90/270/EEC 29.05.1990 töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta kuvaritega
töötamisel (OJ L 156,21.06.1990)
VI: 90/394/EEC 28.06.1990 kantserogeenidega töötavate inimeste kaitsmisest (OJ L
196, 26.07.1990)
VII: 90/679/EEC bioloogiliste ohuteguritega töötamine
VIII: 92/57/EEC ajutised ja mobiilsed töökohad
IX: 92/58/EEC töötervishoiu- ja tööohutusealased märgid tööl
X: 92/85/EEC rasedate , äsjasünnitanud ja rinnaga toitvate emade kaitse
XI: 92/91/EEC kaevandav tööstus (puuraugud)
XI: 92/104/EEC karjäärid ja maa-alused kaevandused
XII: 93/103/EEC kalalaevad
XIII: 92/29/EEC parandused meditsiiniabis kalapüügialuste pardal
XIV: 93/104/EEC tööaja organiseerimine
94/33/EEC noorte töötajate kaitse
80/1107/EEC ohtlikud tegurid: keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohtudega
kokkupuutumine
82/605/EEC ohtlikud tegurid: metallilise plii ja selle komponentidega
kokkupuutumine
83/447/EEC asbestiga töötamine
86/188/EEC kahjustav müra
88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine
Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid :
- vältida riske
- hinnata riske, mida ei saa vältida
- võidelda riskidega nende tekkeallikates
- kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha
kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul , et vähendada
monotoonset ja arütmilist tööd)
- kohandada tehnikat inimesele
- asendada ohtlik ohutuga
- arendada üldist ennetuspoliitikat
- edastada töölistele asjakohast informatsiooni ja teadmisi riskidest ja nende mõjust
tervisele
- eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele.

Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia
Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid

Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus
Üldnõuded
(1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada
Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist.
(3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele.
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Kui ohutegur ületab piirnormi , tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
(6) Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Pikaajalisest sundasendis töötamisest või töö monotoonsusest tingitud füüsilise või vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja korraldama
töötamisesobivas tempos ja tööaja hulka arvatavate vaheaegadega ning töövõimetaastamiseks sisustama puhke ruumi.

Tööohutuse korraldus ettevõttes
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad
olema hoitud sellisel tasemel, et nad ei ohusta töötaja elu ega tervist.
Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töövahend
oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema
viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonda eralduvate gaaside, aurude ja
tolmude kontsentratsioon. Müra, vibratsioon , kiirgus ja muud kahjulikud
tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalad.
Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud tööandjale.
Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama
süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist,
teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama neid
isikukaitsevahenditega.
Töökeskkonnaspetsialist tootmisettevõttes on pädev insener töökeskkonna alal või
tootmistegevusega mittetegelevas ettevõttes ka muud töökeskkonna-alast õpetust
saanud spetsialist, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusealaseid
ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust
reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning
võtma tarvitusele meetmeid töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama töö ohtlikus töölõigus või keelama
ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud oht töötaja elule või tervisele. Ohutu
töökeskkonna loomise eesmärgil teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega
ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ja töötervishoiuarstiga. Tööandja
võib väiksemas ettevõttes ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi. Tööandja on
kohustatud teavitama Tööinspektsiooni tööle võetud töökeskkonnaspetsialistist kümne
päeva jooksul.
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse
küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. Kuni 10 töötajaga ettevõttes
valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Tööandja korraldab
töökeskkonnavolinike valimiseks töötajate üldkoosoleku. Valimised loetakse
toimunuks, kui neis on osalenud kõigist töötajatest vähemalt 50 protsenti. Tööandja
teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni asutusele
teatavaks 10 päeva jooksul. Töökeskkonnavoliniku kohustuseks on jälgida, et töötajad
oleksid varustatud isikukaitsevahenditega ja kannaksid neid, pidada sidet tööandja,
töökeskonnaspetsialisti ja töötajate vahel, jagada töötajatele infot neid huvitavates
töökeskkonna ohutust puudutavates küsimustes. Töökeskkonna- volinikul on õigus
nõuda tööandjalt ohtude vähendamist töökohal, pöörduda asukohajärgse tööinspektori
poole, peatada töö ohtlikus töölõigus. Tööandja korraldab oma kulul
töökeskkonnavolinike koolituse ja täiendõppe .
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus
lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi . Vähemalt 50
töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on
võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu
liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. Tööinspektsioonil
on tootmise ohtlikkust arvestades õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist
ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu analüüsib ettevõtte
töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende
lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist. Töökeskkonnanõukogu osaleb
ka uute seadmete muretsemisel, et oleks võimalik arvestada nende ohutuse taset; ta
analüüsib tööõnnetusi ja kutsehaigusi, muid sagedasi haigestumisi ja püüab leida
abinõusid nende ennetamiseks. Töökeskkonnanõukogu liikmete täiendkoolitust
töökaitse alal finantseerib tööandja. Töökeskkonnanõukogu informeerib oma
tegevusest igal aastal kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri tegevusloa alusel loodud
töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus .
Töötervishoiuteenistus aitab läbi viia töökoha riskianalüüsi, mõõdab töökeskonna
ohutegurite parameetreid, kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada
kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi.
Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja - õed , tööhügieenikud,
psühholoogid , insenerid, ergonomistid, juristid, et tagada töötajate tervise igakülgne
kaitse.
Töökaitsealane järelevalveorgan on Tööinspektsioon, millel on kõigis maakondades
oma allasutused. Tööinspektsioon tegutse tööinspektorite kaudu.
Tööandja peab organiseerima tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimise. Tööõnnetuste ja
kutsehaiguste uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse või kutsehaiguse
kohta koostatakse raport , kui tervisekahjustus põhjustas töötaja töövõime kaotuse või
tema kergemale tööle üleviimise vähemalt üheks tööpäevaks.
Raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusi uurib tööinspektor
tööandjast sõltumatult.

Tööohutuse riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet teostab põhiliselt Tööinspektsioon, kuid eriti ohtlike tööde puhul või spetsiifilistel aladel teevad seda veel Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon, Päästeametile alluvad asutused jt. On kolm kontrolli liiki: üldkontrollimine, sihtkontrollimine, järelkontrollimine.

Töökeskkonnaalase koolituse korraldamine
Töötervishoiu- ja tööohutusalase välja- ja täiendõppe üldine kord reguleerib töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete töötervishoiu- ja tööohutusalast välja- ja täiendõpet ning ettevõttes esmaabiandjate väljaõpet.
Õppe korraldamine: 1) Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe nähakse ette oma tegevust alustavatele töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele vähemalt kolmepäevase väljaõppekursusena ja täiendõpe perioodiliste täiendõppekursuste või õppepäevadena. Täiendõppe vajaduse ja teema valiku otsustab tööandja.
2) Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppekursuse aluseks on 24-tunnine väljaõppekava. Täiendõppe teemad peavad lähtuma tööandjate vajadustest .
3) Koolitusasutus väljastab kursuse lõpetanud töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmele või esmaabiandjale vastava tunnistuse.
Sotsiaalministeeriumi töökeskkonnaosakonna poolt on välja pakutud töötervishoiu ja tööohutuse koolituse metoodika ja programm. Töökeskonna-alane koolitus jaguneb kaheks: 1) tööandja ja tema esindajate, töökeskkonnaspetsialistide, töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete koolitamine 2) töötajate koolitamine. Koolitus koosneb kohustuslikust koolitusest ja süvakoolitusest. Kohustusliku koolitusega tegelevad spetsiaalse ettevalmistuse saanud koolitajad. Koolitaja peab omama litsentsi, mille väljaandmise korraldab Sotsiaalministeerium, või koolitusluba, mille väljastab Haridusministeerium kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

Tööõnnetused
Tööõnnetus on töö juures aset leidnud õnnetusjuhtum . Õnnetusjuhtumite vähendamise ja ärahoidmise eesmärgil on mõistlik uurida traumale eelnenud sündmusi - õnnetuseni viinud sündmuste ahelat .

Tööõnnetuste uurimismudelid
Õnnetusjuhtumite uurimisel jaotatakse kõik juhtumid kolme rühma: töö-, liiklus - ja olmeõnnetused. Tööga seotud õnnetusjuhtumid leiavad aset ettevõtte või asutuse territooriumil töö ajal, samuti enne ja peale töö lõppu, töövaheaegadel, nendega liidetakse ka teel tööle juhtunud õnnetused.

Kutsehaigused
Kutsehaige on haige, kellel on meditsiiniliste uuringute alusel, litsentseeritud ja atesteeritud kutsehaiguste ekspertiisikomisjoni ekspertide ühisotsusega diagnoositud töökeskkonna tervistkahjulike tegurite põhjustatud haigus ning see on tunnistatud kutsehaiguseks. Kutsehaigus on haigestumine , mille peamiseks põhjustajaks on üks või mitu (eraldi või kombineeritult) aastate jooksul toimivat tervistkahjuliku töökeskkonna tegurit.
kahjutegur kutsehaigus
tolm pneumokonioos
krooniline tolmbronhiit
bronhiaalastma
keemilised ained mürgistused
allergilised nahahaigused
müra nürikuulmus
vibratsioon vibratsioontõbi
Kutsehaigus võib olla äge või krooniline. Ägedaid esineb harva. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Seega peaks olema võimalik haigusprotsessi õigeaegselt avastada. Negatiivne on aga see, et haiguse hiiliva iseloomu tõttu ei pööra inimene pisimuutustele tähelepanu. Üheks abinõuks kutsehaiguste õigeaegseks avastamiseks on tervistkahjustavates tingimustes töötajate meditsiinilised läbivaatused.

Tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimine ja uurimine

Mis on töökeskkond, töökoht, töövahend
TÖÖKESKKOND
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
TÖÖKOHT
Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana ettevõtte või asutuse territooriumil või tööruumis paiknevat töötamis kohta ja selle ümbrust ning muid ettevõtte või asutuse piirides olevaid kohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs.
TÖÖVAHEND
Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine ja puhastamine eitohi ohustada kasutaja tervist ega töökeskkonda. ??????????

Millised on tööandja kohustused TTO tagamisel
Tööandja on kohustatud:
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;
62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;
71) korraldama sotsiaalministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
16) [ kehtetu - RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003]
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.

Milline on tööandja ennetustegevus TTO tagamisel
Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Töötaja kohustused ja õigused
Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, ettematöö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
(2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Mis on oht ja ohuolukord, tooge näide
Oht on olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada vigastusi inimesele, samuti kahjustusi keskkonnale või seadmetele, nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist.
Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Ohtlik olukord ehk peaaegu õnnetusjuhtum – juhtum, kus õnnetus oleks peaegu aset leidnud, õnnetus oli väga lähedal, aga siiski midagi ei juhtunud.
Teema 3. Ergonoomilise süsteemi hindamine ja juhtimise alused

Tervise mõiste WHO käsitluses
Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis on heaolu ka elukvaliteedi tähtis komponent .

Mille poolet erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon
Tervise mõistet meditsiinis käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena. Jättes kõrvale indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet.
Tervise akadeemiline käsitluses nähakse tervist kui kontseptsiooni mis kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse.

Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat. Kuidas on nad omavahel seotud?
Populaarsem inimvajaduste hierarhiat kujutav süsteem pärineb Abraham Maslow ’lt. Hierarhia kõrgema astmeni pääsemiseks peavad kõik eelnevad vajadused olema täidetud. Baasvajadused rahuldatud.
Esimene aste: füsioloogilised vajadused: vesi, toit, seks, uni
Teine aste: turvalisusvajadus: vajadus füüsilise kaitse järele, moraalne turvalisus
Kolmas aste:armastuse ja kuuluvus vajadus: pere, sõbrad, intiimne lähedus
Neljas aste: tunnustusvajadus : usaldus, saavutus, eneseväärikus
Viies aste: eneseteostus vajadus: moraal , loovus, spontaansus , faktide tunnistamine
Kuues aste: transtsendentsi vajadus: piirideta ühtsuse või kõiksuse tunnetamine, ego kadumine

Tervist mõjutavad tegurid ja tervise näitajaid iseloomustavad komponendid.
Mõjutavad tegurid: sissetulek ja sotsiaalne staatus, haridus , sugu, töö ja töötingimused, kultuur, sotsiaalne võrgustik, tervishoiuteenused
Tervise näitajad: kehaline, psüühiline, vaimne, intellektuaalne , emotsionaalne

Ergonoomika mõiste. Ergonoomilise süsteemi komponendid
Ergonoomika on teaduslik disipliin, mis haarab enda alla inimeste ja süsteemi erinevate elementide vahelisi interaktsioone, et realiseerida efektiivselt süsteemis ette püstitatud eesmärke. Ergonoomika eesmärk on tagada tööelu kvaliteet ja üldist süsteemi efektiivsust , optimeerides inimeste ja süsteemi ühilduvust.
Ergonoomika on tööviiside. Töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimeste võimete ja vajaduste kohaseks.

Kontori arvuti töökoha ergonoomilise analüüsi komponendid
Töökoha analüüs on esimene samm leidmaks lahendusi tervisekahjustuste ärahoidmiseks ja leevendamiseks. Tervisekahjustuste põhjused võivad tuleneda ettevõtte erinevatelt tasemetelt, mistõttu tuleks neid analüüsi käigus vaadelda eraldi. Töökoha analüüsimisel osadena on mitu võimalust:
Tööülesannete analüüs vaatleb, mida iga konkreetne töötaja töö- päeva jooksul teeb. Üldjuhul erineb see suuresti ametijuhendis või töö- lepingus sätestatust, sest annab detailse ülevaate, kuidas töötaja oma tööülesandeid täidab. Tööülesannete analüüsi tuleks kindlasti kaasata ka töötaja ise, sest ainult tema oskab kõige paremini anda informatsiooni oma tegevustest. Kuna töö iseloom seab ette mitmed töökeskkonnaalased nõuded ( valgustus , töövahendid jm), tuleks see analüüs läbi viia enne teisi.
Töötamiskoha analüüs vaatleb töötamiskoha füüsilisi elemente nagu monitori asetus töötaja suhtes, töölaua ja töötooli reguleeritavus jne. Kõiki neid komponente hinnatakse lähtudes konkreetsest töötajast, kes sellel töötamiskohal töötab. Töötaja kohalolek on hädavajalik. Töökeskkonna analüüs vaatleb ja hindab töötamiskohta ümbritsevat keskkonda (hõlmates tegureid nagu valgustus, õhutemperatuur, müra jms, mis võivad mõjutada töötaja mugavustunnet või tööülesande sooritamist).
Organisatoorne analüüs tegeleb küsimustega töökorralduslikul ja ettevõtte tasemel (siia kuuluvad näiteks töögraafikud, ületunnid , töö- ülesanded jne, mida tavapäraselt käsitletakse „töötingimustena“). Neid tegureid üldjuhul töötajad mõjutada ei saa, kuid neil on suur mõju erinevate riskitegurite tekkele või mitteesinemisele.

Mis on süsteemi inimene-tehika-keskkond maatriks ?
Elemendid: inimene – i, tehnika – t, keskkond – k = ITK maatriks
Olulisemad suhted: inimene-inimene, inimene-tehnika, inimene-keskkond, tehnika-inimene

Milline on TTO juhtimissüsteemi mudel ISO standardi alusel?
ISO – Rahvusvaheline Standardirganisatsioon
Standardi EVS 18001 „Töötervishoiu ja tööohutuse juhtumissüsteemi elemendid“ järgi on defineerituf tto juhtimissüsteem organisatsiooni juhtumissüsteemi osana, mida kasutatakse tto poliitika välja töötamiseks ja rakendamiseks.
Eesti riskijuhtimise põhimõtted ja juhised on kehtestatud rahvusvahelise standardi ISO 31 000 alusel standardina EVS-ISO 31 000:2010
??????

Mis on kontoris nn ruumiõhusündroom?
Kui töötajaid kimbutab üks neist nähtudest: peavalu/ ringlus , seletamatu väsimus , naha kuivsustunne, kihelus, punetus , ärritusköha, janu, vesine nohu , ninakinnisus, pisaratevool, laugude punetus, nägemise ähmasus.
Sümptomite kompeks, mille põhjus on ebaselge, kuid selle esinemine on alati seotud kindla ruumiga.

Kirjeldage PDCA meetodit
PDCA – Planeeri - tee –kontrolli- parenda meetod
Planeeri- püstisa eesmärgid ja sea sisse tegevused, mis on vajalikud tulemuse saavutuseks
Tee – vii tegevused ellu
Kontrolli – tee seiret ja mõõda
Parenda – astu samme tto juhtimissüsteemi toimivuse pidevaks parandamiseks.
Pideva arengu põhimõtete rakendamine toimub tegevuse kaudu, mis koosneb planeerimisest, plaanitu teostamisest, saavutatu ülevaatamisest ja järgnevast plaanide korrigeerimisest.

Mis on elu- ja tööelu kvaliteet ja millised on selle kirjeldamise komponendid?
Elu kvaliteet on subjektiivne heaolu. Subjektiivsus on võtmeelemendiks. Kuna see peegeldab indiviidi ootuste ja koemuste erinevusi, aga ka põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused

Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel
Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus

Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid
Risk on sündmuse, tõenäosuse ja tagajärje kombinatsioon. Riskikriteerumid on võrdlustingimused , mille järgi kaalutletakse riski olulisust.

Nimeta riskijuhtimise lähteprintsiibid
Teaduslikkuse printsiip – riskide hindamine ja juhtimine peab lähtuma tänapäeva tehn.ja teadustulemuste rakendamise praktikast.
Kokkuhoiu printsiip – vähemate kulutuste võimalused
Säästva arengu printsiip – riskide arukas juhtimine võimaldab ära hoida katastroofide tekkevõimalusi
Tervisekesksus – riskide juhtimise peamiseks eesmärgiks on luua võimalikult tervist säästvaid töötingimusi

Riskijuhtimise lähteprintsiipide arvestamise vajalikkus
Riskide juhtimise struktuur baseerub kolmel – riskijuhtimise printsiipidel. Raamstruktuuril ning riskijuhtimise tegevusel. Kui neid ei arvestata kõiki korraga siis ilmselgelt juhtub õnnetus.

Mida iseloomustab platoni koopa näide riski konteksti ja kommunikatsiooni aspektis?
Koopast välja tulles selgub näilise ja tegeliku olukorra vastavaus või mittevastavus. Riskijuhtimise esmatähtis näilise ja tegelike ohutegurite eristamine.

Mis on andmed, informatsioon ja teave?teadmise ja teadvustamise erinevad faasid
Andmed – sümbolid , mis esitavad objekte, sündmusi ja nende omadusi
Info – andmed, mis on muudetud kasulikuks ning vastavad küsimustele kes, kus, millal, kui palju
Teadmised – eeskirjad, instruktsioonid, praktilised oskused – kuidas?
Teadvustatud teadmised – tean, mida ma tean
Teadvustatud mitteteadmised – tean, mida ma ei tea
Teadvustamata teadmised – ei tea mida ma tean
Teadvustamata mitteteadmised – ei tea mida ma ei tea

Riskihindamine ? Riskijuhtimne?
Riskihindamine – riskituvastus, rikianalüüs, riskitaseme hindamise protsess tervikuna . Tegevus mille käigus hinnatakse kahju suurust, tõenäosust inimese tervisele ja keskkonnale.
Riskijuhtimine - kooskõlastatud tegevused org, suunamiseks ja ohjamiseks riski suhtes. Kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, määratleb kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida

Riskide aksepteeritavuse kolm astet
Riskide aksepteeritavust käsitletakse riskijuhtimise paradigmas proportsionaalselt riski ulatuse ja ohustatud inimeste arvuga:
Aktsepteeritavad riskid – ebaolulised riskid
Valikuliselt aktsepteeritavad riskid – aksepteeritavus sõltub mitmetest asjaoludest
Aktsepteerimata riskid – riskid on ilmsed ja avalduvad

Riskijuhtimise protsessi üldskeem ISO standardi alusel
Kommunikatsioon- riskikonteksti määramine – riskituvastus – riskianalüüs – riskitaseme hindamine – riski otsustuspunkt Kas riskihindamine on vastuvõetav? – riskikäsitlus – riski otsususpunkt Kas riskikäsitlus on piisav ja risk aktsepteeritav? – jääkriski aktsepteerimine – montooring (seire ja ülevaatus )

Mis on riskide identifitseerimise sammud?
Varade identifitseerimine – ohtude tuvastamine – olemasolevate turvameetmete välja selgitamine – nõrkuste tuvastamine – tagajärgede tuvastamine
Määratakse EVS-ISO alusel riski allikad, mõjuala, sundmised ja nende põhjused, sündmuste tagajärjed.

Millised on ergonoomilise süsteemi töökeskkonna ohutegurid?
Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised ohutegurid, õnnetusoht

Füüsikalised ohutegurid
Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli, õhutemp., õhuniiskus , õhurõhk , valgustuse puudused, masinate liikuvad või teravad osad

Valguskeskkonna kirjeldamise põhiparameetrid
Heledusjaotud – määrab silmade adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust.
Valgustustihedus – mõjutavad suurel määral inimese nägemisül täitsmise kiirust, ohutust ja mugavust
Valgustamise ühtlus tööpiirkonnas – tööpiirkond peab olema ühtlaselt valgustatud. Erinevus ei või olla suurem kui 1,4
Valgustuse ühtsus lähipiirkonnas ja ruumis – soovitatav on ühtlane ruumi valgus, vältida tuleks suuri erinevusi vaateväljas.
Valgustuse räigus – töökoha juures ei tohiks olla läikivaid pindu ega peegeldumist.
Valgustiheduse normid – koridor 100lx, kontor 500lx, puhkeruum 200lx
Tehislik optiline kiirgus -

Sisekliima kirjeldamise põhiparameetrid
Ruumiõhu temp., suhteline niiskus, liikumiskiirus , kvaliteet

Müra kirjeldamise põhiparameetrid
Mürakarakteristikud põhilistest müraallikatest, müra levikusuunad, müra leviku peegelduse dominantsuunad, müra levimiskeskkond, müra ajaline kestsus tööpäeva/nädala vältel

Vibratsiooni ------
Päevane kokkupuude üldvibratsiooniga, päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga

Mitteioniseeriva kiirguse -------------------
Elektrimagnetvälja tugevus, magnetvälja tugevus, magnetvooltihedus, võimsustihedus , inimese jäset läbiv vool, kontaktvool, erineelduvus

Ioniseeriva kiirguse --------------
Alfakiirgus, beetakiirgus , gammakiirgus, aine neeldumine, radionukliidi eluiga

Füsioloogilised ohutegurid
Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine, sundasendid/liigutused, muud samalaadsed tegurid mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni

Psühholoogilised ohutegurid
Monotoone töö, töötja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda, liiga suure vastutusega töö, pingeolukordades töö, pideva suhtlemisvajadusega töö, vaimne ja seksuaalne ahistamine tööl

Keemilised ohutegurite klassifitseerimise alused
Keemilised ohutegurid on: ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid, kemikaale sisaldavad materjalid
Klassifitseerimise alused: plahvatusohtlikkus, oksüdeerivus, tuleoht, mürgised ja väga mürgised , kahjulikud, ülitundlikust esilekutsuvad, kantserogeensed , mutageensed, ärritavad, söövitavad, keskkonnaohtlikud

Bioloogilised ohutegurid
Bakterid , viirused , seened, rakukultuurid, geneetiliselt muundatud mikroorganismid, kehaaeritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained

Müra vähendamise abinõud
Müra vähendamine müraallikalt, mõra kiirguse suuna muutmine, ruumi ratsionaalne planeerimine , ruumi akustiline töötlemine, müra tõkestamine , individuaalsed kaitsevahendid

Kuidas arvutada riskitaseme skoori
Riskitaseme skoor = riski tõenäosus x tagajärgede raskus

Miks on ioniseeriv kiirgus ohtlik
Kui kiirgus satub bioloogilisse materjali, neeldub energia nii aine aatomisse kui ka molekulidesse, põhjustades vabade radikaalide teket ja kudede ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad , et põhjustada rakule surmavaid kahjustusi.
Põhjustab vähktõbe, geneetilised mutatsioonid , rasedusaegsed mõjud lootele, kiiritustöbi ja kiiritussurm

Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad
Madalasageduslikud elektromagnetväljad põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. See sõltub kiirguse sagedusest, kiiritatava ala suurusest , ekspositsiooniajast

Mis on tööstressi allikad
Tööstress on pikaajalise psüühilise ja füüsilise ülepinge situatsioon. Üksikisiku tasemel on põhjuseks: rollikonflikt – ülemäärased kohustuste koormad projektide, inimfruppide, ajaliste tähtaegade ja tööülesannete suhtes.
Töö-kodu konflikt avaldub kui peresisesed pinged takistavad töösse süvenemist, või vastupidi, töömured põhjustavad pingeid kodus
Üksikisiku osa organisatsioonis, tööülekoormus, tööülesannete ebaselgus, töö-kodu konflikt, organisatsiooni struktuur, organisatsioonikultuur, kasjäärivõimalused, halb töökorraldus

Tööstressi tagajärjed 5tk
Isikuhäired, läbipõlemine, depressioon , stressihaigused, liiklusõnnetused , suitsiid, vägivald , kuritegevused, vallandamine, töölt lahkumine

Külmas keskkonnas töötamise ohud
Külmakahjustused : hüpotermija – alatemp, jahtumine , külmumine – koe temp. Langeb alla 0’i, külmamuhu teke- külma tõttu tellinud põletik , kaevikujalakas – liiga kaua külmas vees

Kuumas töötamise ohud
Kuumastress,vedelikupuudus, töövõime langemine , kuumakrambid, kuumakurnatus, kuumarabandus

Psühholoogilise terviseriski hindamise 5 taset
Terviseriski ei ole; vähene terviserisk – osadel töötajatel on depressioon, peavalu, unehäired ; mõõdukas terviserisk – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enamik töötajatest; märkimisväärne, kuid lubatav risk koos kontrollimisega – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enamik töötajaid suuremosa tööajast; lubamatu terviserisk – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enmik töötajaid suure osa tööajast

Eterniidi keemiline oht?
Eterniit sisaldab asbesti mis on inimesele väga ohtlik ühend. Asbesti sissehingamine on ohuks tervisele. Kui kive, mulda või tooteid, mis sisaldavad asbesti, on lõhutud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja need satuvad kopsudesse, kuhu nad võivad jääda terveks inimese eluks. Asbest pole ohtlik, kui selle kiude materjali lagundamisel õhku ei paisata.

Tervisliku seisundi määramine ja hindamise kriteeriumid

Kuidas on bioloogilised ohutegurid jaotatud
I ohurühm – ei põhjusta haigestumist küll aga allergeene
II ohurühm – põhjustavad haigestumist kuid mitte nakkusohtu teistele
III ohurühm – võivad põhjustada rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkushtu teistele
IV ohurühm – põhjustavad rasket haigestumist, nakkusoht, epideemia võimalus

Milles seisneb õnnetusjuhtumi oht
Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudumine, kukkumis ja elektrilöögi oht, muud samalaadsed tegurid

Mis on tööstress
Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega.

Läbipõlemise sündroom ja millised on selle astmed ?
Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund mis on kujunenud pikaldase ülepinge situatsioonis. Läbipõlemise sündroom kujuneb tavaliselt pikaajalise stressi e- kroonilise ülepinge tagajärjel.
I – entusiasm – töötamine ülisuures töökoormuses ja pidevas ajapuuduses
II – stagnatsioon – hoolimata pingutusest jäävad tööül tegemata
III- frustratsioon – kuhjunud töökoormus , toetuse puudumine
IV – apaatia – hoolimata pingutusest jääb tulemus kesiseks

Mis soodustab läbipõlemist ja kuidas seda ennetada
Vale strateegia, progresseeruv illusioonide purunemine , vähene tunnustus, madal palk, madal sotsiaalne seisund

Oma tegevuse ümberhindamine, ajaplaani koostamine, sobiva aktiivse puhkuseviisi leidmine, tuleb õpida öelda ei , töövälised üritused, töö ümberkorraldamine, ühisüritused, suhtlemivigade parandamine,

Mis on töövägivald? Kuidas seda ennetada
Šokeeriv sündmus tööl mis on seotud vaimse või füüsilise vägivallaga

Riskisuuruse märamine, tötajate ja tööandjae eetiliste õiguste ja vastutuse määramine, suhtlemise ja käitumistreenigute läbiviimine, juhtumi analüüs ja tagajärgede juhtimine

Teema 4. riskiõpetuse alused ergonoomilise süsteemi analüüsiks

Riskijutimine kui elukvaliteedi tagamise vahend

Terviseriskide juhtimise printsiibid

Riskijuhtimise skeemid ja mudelid
USA , NASA riskijuhtimise protsess, NATO , Suurbritannia , KANADA; AUsraalia, EL, Eesti

Riskijuhtimise raamstruktuur

Terviseriskide juhtimise mudel

Riskijuhtimise protsess

Riskikommunikatsioon

Riskikontekst

Riski hindamine

Riskikäsitlus

Monitooring

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 52 allalaadimist

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #1

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #2

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #3

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #4

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #5

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #6

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #7

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #8

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #9

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #10

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #11

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #12

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #13

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #14

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015 #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

madlitammel Õppematerjali autor

Töökeskkond ja ergonoomika arvestuse mahukas konspekt. Kõikidele küsimustele vastatud - viimane osa küsimustik koosneb graafikutest, mille leiab raamatust.

töökeskkond ergonoomika Euroopa Liidu direktiivid risk oht ohuolukord arvestus riskikäsitlus riski ennetamine konspekt tallinna tehnikaülikool

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvestuse kordamisküsimused

ergonoomikat. 43. Milles seisneb eterniidi keemiline oht? Ohtlik on asbesti sisaldav eterniit. Kui rohkesti asbestikiudusid satub inimese kopsu, võib tekkida mitmeid ravimatuid haigusi. 44. Tervisliku seisundi määramine (RR, taastumisvõime, kehamassiindeks). KMI- kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/). Normaalne kehakaal 19-25, alla 19 alakaal, 25- 30 mõõdukas ülekaalulisus, 30-40 oluline ülekaalulisus, üle 40 tervisele ohtlik ülekaalulisus. 45. Ergonoomika, kui terviklik süsteem, mis haarab eelpool toodud teemad. Ergonoomika on rakendusteaduslik valdkond, mis tegeleb tehislike süsteemide kohaldamisega inimesele vastavaks. Ergonoomika uurib inimest tööprotsessis. Elementideks inimene, infrastruktuur, informatsioon, töökeskkond, finantsid, eetika.

Ergonoomika

docx

TÖÖTERVISHOID

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimet

Töökeskkond

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.) - töö vastavusse viimine tehnilise progressiga - asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga - arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal) - anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele - anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid 3.Tööandja kohustused, õigused ja vastutus - kohustus tagada ohutu ja tervislik töökeskkond - kohustus teavitama töötajat, milleses töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda - viima läbi süstemmaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes - vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale

Tööohutus ja töötervishoid

doc

Tööohutus

-koormus olgu vastavuses võimetega -õiged tööasendid(jalad,selg,kael jne.) -õiged töövõtted (ergonoomilisi töövõtteid) -kasuta ergonoomilisi abivahendeid -mugav riietus ja õiged jalanõud, head töövahendid -õige valgustus- ja müralahendus -normeeritud temperatuur -võimalikult väike vibratsioon -tööaja ja puhkeaja kombineerimine, reguleerimine -monotoonse töö lahendused 15. Optimaalne töökeskkond (müra, valgustus, temperatuur). Müra mille intensiivsus on alla 80 dB, ei kahjusta kuulmist, kuid võib pikaajalisel kokkupuutel põhjustada häireid südame-veresoonkonnas (kõrgenenud vererõhk, suurenenud südame löögisagedus), mao-sooletraktis, ainevahetuses. Müra langetab töö produktiivsust, põhjustab kontsentratsioonivõime langust ja kiiremat väsimist, samuti maskeerib teisi helisid, mille tagajärjeks võivad olla kommunikatsioonihäired. Lubatud müra piirnorm on 85db

Tööohutus

doc

Tööseadusandlus

Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk

Tööseadusandlus

docx

TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID

3. Koolitusasutus väljastab kursuse lõpetanud töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmele võ esmaabiandjale tunnistuse, kus on märgitud, millised 7 teemad on läbitud ja millised oskused omandatud. Koolitusasutus peab olema registreeritud Sotsiaalministeeriumis (2, lk 19). Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete 24-tunnine väljaõppekava: 1. Õiguslikud alused 1.1. Töökeskkond: sisu, mõisted 1.2. Töökeskkonna ohutegurid 1.3. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused 1.4. Tööõnnetus ja kutsehaigus 1.4.1. Mõisted 1.4.2. Uurimine 1.5. Õnnetusoht 1.6. Riiklik järelevalve ja vastutus 2. Tööohutuse ja töötervishoiu korraldus 2.1. Tegevuse alused 2.1.1. Struktuur töökeskkonna süsteemis 2.1.2. Seadusandlus 2.2. Korraldus ettevõttes 2.2.1. Töökeskkonna (TKK) spetsialist 2.2.2. TKK volinik 2.2.3. TKK nõukogu 2.3

Majandusarvestus

Rohkem sarnaseid