Taimekasvatus eksami küsimused (0)

Eksami küsimused
1.Mis on fotosüntees ja selle valem.
Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 
6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2
2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha)
Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem)
3. Terise anatoomiline ehitus
Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest . Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike.
4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg
Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud kultuuri, planeeritavat kultuuri ja teisi tingimusi.
5. Kuna on õige aeg kartuli koristuseks vm
Toidukartul koristatakse siis kui kartuli mugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgitumises.
6. Väetamine ( Kuna on õige aeg väetamiseks ja mismoodi väetada ja mis tegureid ma väetamise juures arvestan)
Teraviljade toitumise seisukohalt otsutavad tähtsateks toituelemeentideks NKP, mida nimt, põhitoituelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskonnas olema Ca, Mg ja S poolnikroelemendid.

• Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist.
  
• Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures antavad kogused sõltuvad mulla varustatusest toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust.
  
• Sügisene lämmastikväetise andmine soodustab taimede vegetatiivset kasvu, millega soojal sügisel võib kaasneda nende ülekasvamine ja talveks ettevalmistumise hilinemine.
  

7.Taliteraviljade kevadised hooldustööd (относиться и к suviteraviljad)
Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad .

8. Talirukki omadused
Ta on soojuse vähenõudlik. Seemned idanevad 1-2C juures. Ta on kõige külmakindlam teravili. Niiskuse ja mullatoitainete sisalduse suhtes on rukis vähenõudlik. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 35* külma. Paremad mullad rukki kasvatamiseks on liivsavi -ja savimullad . Rukis talub hästi ka happelist reaktsiooni.
Rukis on tuulte abil risttolmleja.

9. Nimeta kiukultuure ja kuidas neid rühmitatakse
Lina, puuvili , kanep.

• Kuid moodustavad seemne pinnal- puuvill
  
• Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep
  

10. Nimeta 6 õlikultuuri
Raps , õlituder, sojauba , päevalill , õlikanep, riistinus
11. Esimese ja teise rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused.
Morfoloogiliste tunnuste ja bioloogiliste omaduste alusel jaotakse nad 2 rühma. 1 rühm: nisu(triticum), rukis(secale), oder (hordeum), kaer (avena). 2 rühm: mais(zea), hirss (panicum), sorgo (sorghum pers ), riis (oryza)
Juured-eos on 1-2 idujuurealget. Valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured .
Kõrs-koosneb lühikestest sõlmedest ja 5-7 pikast sõlmevahest
Leht- kinnitub igale sõlmele
Õied- koondunud väheõielisteks pähikuteks.
tunnus
1 rühm
2 rühm
Pikivao esinemine teral
Pikivagu esineb
Pikivagu ei esine
Terade indanemisel idujuurte arv
Idujuuri mitu
Idujuur on 1
Soojusnõue
Väike
Suur
Niiskusenõue
Suur
Väike
Tali-ja suvivormide esinemine
Esineb tali ja suvivorme
Anult suvivormid
Reageerimine päeva pikkusele
Pikapäevataimed
Lühipäevataimed
Algareng
Kiire
Väga aeglane

Geentsentrid ja mis vili sealt pärit
Austraalia :puuvili, tubakas, riis
Aafrika: nisu, sorgo, kurk , lina, riistinus, hirss
Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised
Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango , kookospalm
Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk
Lõuna-Ameerika: ananass
Kesk-Ameerika: mais, aeduba , kartul , kakao
Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas , tubakas.
2. Suvirapi ja talinisu saagikus
Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha
3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis.
4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis
25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt. külviseaeg on siiskui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja juurekava ja koguda vajaliku hulga tagavara toitaineid.
5. Miks pole vaja kaunviljadele lämmastiku
Sest nende juurtel elavad mügarbakterid , mis vütavad õhust lämmastiku.
6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel
Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad.
7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms.
Äestamine, muldamine, lehemädanikutõrje, keemiline umbrohutõrje , kartulimardika häivitamine.
8. 5 agrotehnilist võtet mis parandavad mulla kvaliteeti vms.
Lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg (7-10 päeva on optimaalne), valmimise ühtlikkus.
9. Milline peab olema põld taliteraviljade jaoks ja mis sobiks eelviljaks
Taliteravilju kasvatatakse tasastel põldudel, kus ei ole karta pinnavee kogunemist aga eelviljak sobivad põldhein.
10. Millest sõltub see palju me väetame mulda vms..
Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeerivatest saagist, väetiste tugevusest.
1. Taimekasvatus laiemas tähenduses
Laiema tähenduses on see igasuguste taimede kasvatamine , alates metsapuudest lõpetades toalilledega (haljastus, metsandus , rohumaaviljelus, aiandus ).
2. Kaunviljade ja tehniliste kultuuride kasvupind Eestis (ha)
Kaunviljad umbes 8500 ha, tehnilised kultuurid 86000 ha
3. Mis on külvikord ?
Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust.
4. Lina külvisenorm
Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses
5. Talinisu bioloogilised iseärasused
Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal.
6. Külvisenorm ja selle avaldamine
Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikute külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
Külvisenorm kg/ha = idanevate seemnete arv m2 * 100 seemne mass/külvise väärtus%
7. Millal algab ja lõppeb vegetasiooniperiood Eestis
Vegetatsiooni periood- taime kasvu periood. Algab kui päeva temperatuur on rohkem kui 5, ja lõppeb kui päeva temperatuur on vähem kui viis. Kestab umbes 140-150 päeva.
8. Kartuli säilitamise tehnoloogia

Raviperiood (kuni 15 päeva 15C juures, niiskus kuni 95%; paranevad mehaanilised vigastused)

Jahutusperiood(kestab kuni 45 päeva, kartulipartii temp. peab ühtlaselt langema kuni 1C päevas)

Säilitusperiood(kuni 4C juures õhuniiskusega kuni 95%)

Kasutusperiood(kuni 4 C tekkivad suhkrud)
9. Koristuskadu mõjutavad tegurid
Taimedest: varisemine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass. Ilmast : vihm, tuul, õhuniiskus. Agrotehnikast: lamandumine, umbrohtumine, koristusaeg jne. Tehnoloogiast : kombaini liikumiskiirus , lõikekõrgus, reguleerimine.

Taimekasvatus kitsamas tähenduses.
Kitsamas tähenduses- arvestades taimede bioloogilisi iseärasusi, viljelusvõtteid on väljakujunenud mitmed eridistsipliinid, mis käsitlevad teatud taimederühma kasvatamist , neist üks on ainekursus ‘Taimekasvatus’, mis käsitleb põllukultuuride kasvatamist.
2. Mis on taimekasvu seisukohalt efektiivne temperatuur?
Taimekasvu seisukohalt on kõige olulisemaks näitajaks efektiivse temperatuurid. Efektiivseks(üle 5 C) temperatuurideks nim. ööpäeva keskmist temperatuur, millest on lahutatud 5C.
3. Palju erinevaid taimeliike on Maal?
Maal on 250 000-300 000 taimeliiki. Inimesed kasutavat neist umbes 23 000 liiki.

4. Mullatüübid suviteraviljadele
Suviteravilja kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. Ei sobi glei-ja õhukesed paepealsed mullad.
5. Tähtsad toiteelemendid taimedele
Teraviljade toitumiseks on vaja tähtsad toituelementid N –lämmastik, K- kaalium , P-fosfor, mida nimetatakse ka põhitoiteelemntideks. Kindlasti peab taime toitekeskonnas olema Ca, Mg, S, Fe, Mn, B, Cu, Zn jne.
6. Teraviljade kasvuaegsed hooldustööd
Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad.

7. Taliviljade hukkumise põhjused
Külmumine (temperatuur -20 C), haudumine , vettimine(vara kevadel või talvel, sajab vihm ja taim asub vee all), jääkoorik(lõikab taim pooleks), külmakergitus(taimed kuivavad ära), lumiseenekahjustus
8. Kartuli koostis
Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid(C ja B-rühma vitamiinid). Vesi 77,6%;kuivaine 22,4%;tärklis 19%;toorproteiin 1,7%
9. Kaunviljad (6tk)
Hernes , sojauba, põlduba, lääts, aeduba, kollane uba
10. Liblikõielised heintaimed(2tk)
Hiirehernes , põlduba, aeduba
11. Millised on kiutaimed ja liigitus.

• Kuid moodustavad seemne pinnal-puuvill
  
• Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep