Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väljendusoskus kontrolltöö vastused (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on inimkommunikatsioon?
  • Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?
  • Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
  • Millised sõnumid on verbaalsed?
  • Millised sõnumid on mitteverbaalsed?
  • Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?
  • Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel?
  • Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis?
  • Milline on aja roll inimkommunikatsionis?
  • Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?
  • Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?
  • Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?
  • Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt?
  • Mida tähendab valikuline tähelepanu?
  • Milliseid filtreid me kasutame?
  • Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine organiseerimine ja interpreteerimine?
  • Kuidas me loome arusaamise iseendast?
  • Kuidas me loome arusaamise teistest?
  • Mida tähendab esmamulje efekt?
  • Mis on stereotüübid?
  • Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?
  • Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?
  • Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?
  • Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?
  • Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele?
  • Mis on egotsentriline kõne?
  • Milline on keele roll maailma mõistmisel?
  • Millised on keele probleemid maailma mõistmisel?
  • Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus?
  • Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis?
  • Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
  • Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
  • Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
  • Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
  • Mida tähendab parakeel?
  • Mis on pseudokuulamine?
  • Mis on kuulamistõkked?
  • Mis on empaatiline kuulamine?
  • Kuidas kuulata efektiivselt?
  • Mis on lähisuhete aluseks?
  • Mis on usaldus Kuidas see tekib?
  • Milline on inimsuhete dialektika?
  • Mis on konflikt?
  • Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid?
  • Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel?
  • Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel?
  • Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?
  • Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?
  • Mida tähendab rollidevaheline konflikt?
  • Mis on eneseavamine?
  • Mis on Johari aken?
  • Millised on eneseavamise plussid ja miinused?
  • Millised on eneseväljenduse neli kategooriat?
  • Millised sõnumid on täissõnumid?
  • Millised sõnumid on risustatud sõnumid?
  • Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid?
  • Mis on kultuur kas kultuur on õpitud või kaasasündinud?
  • Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest?
  • Mis on etnotsentrism?
  • Mis on intervjuu?
  • Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?
  • Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija?
  • Mis määrab ära inimeste grupi?
  • Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära?
  • Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust?
  • Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel?
  • Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad?
  • Mis on ajurünnak?
  • Millised on grupi liikmete rollid?
  • Millised on grupi juhi rollid?
  • Mida teha et grupi töö oleks edukas?
  • Millised on erinevad juhtimisstiilid?
  • Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides?
  • Mis on avalik esinemine?
  • Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis?
  • Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid?
  • Mis on kuulujutud miks ja kuidas need tekivad?
  • Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki?
  • Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile?
INIMKOMMUNIKATSIOON
  • Mis on inimkommunikatsioon?
    Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus . Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja , vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid.
  • Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?
    Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon( suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda.
  • Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
    Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus.
  • Millised sõnumid on verbaalsed ?
    Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud . Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas.
  • Millised sõnumid on mitteverbaalsed ?
    Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, žestid,kehahoiak ja ka hingamine .
  • Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?
    Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist .
    Keskkonna teguritest tingitud müra:
    ▪Füüsilised takistused –halb nähtavus,
    palav , halb kuuldavus, halb käekiri
    ▪Situatsioonilised tegurid – aeg, ruum, teiste
    kohalolek
    ▪Semantiline müra
    Keelebarjäärid
    Erinev koodsüsteem
    Kultuurierinevused
    Isiksuse tasandi müra:
    Tervislik seisund – väsimus, valud,
    Asjatundmatus
    Selektiivsus
    Isiksuse omadused
    Staatusevahed
    Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused
  • Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel?
    Kuulamine ( huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine. Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaitolemist, kui keegi teine räägib. Tõelise ärakuulamise eesmärgid võivad olla kavatsus mõista kedagi, nautida kellegi seltskonda, saada midagi teada või pakkuda kellegile abi või lohutust. Tihtipeale on tegemist hoopis pseudokuulamisega, mis pealtnäha võib huvitatud kuulamisega segi minna. Sisuliselt on pseudokuulamisel aga teised eesmärgid:
    • Jätta teisele mulje, et olen tema jutust huvitatud, nii võin talle meeldima hakata
    • Ootan jutust vaid üht inforaasu ning kõik muu jätan tähelepanuta
    • Võidan aega oma märkuse ettevalmistamiseks
    • Kuulan poole kõrvaga, et pärast mind kuulataks
    • Kuulan, leidmaks teise jutus nõrku kohti, mida oma hüvanguks ära kasutada
    • Kuulan, et olla kena inimene ja teist mitte haavata
    Kuulmine - teise inimese kõnes sisalduva info mittevastuvõtmine ja selle mitteanalüüsimine.
  • Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis?
    Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga ( infoga ) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab suhtlemise efektiivsust
  • Milline on aja roll inimkommunikatsionis?
    Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda.
  • Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?
    Efektiivne inimkommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus mõlemad osapooled (nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja) osalevad aktiivselt. Nii kõneleja kui kuulaja annavad endast kõik, et vahetatav informatsioon ja edasiantavad sõnumid jõuaksid teiseni selle maksimaalses tähenduses tekitamata teineteise vääritimõistmist. Nii rääkija kõnelemisest ning kuulaja vastuvõtlikkusest sõltub inimkommunikatsiooni efektiivsus.
  • Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?
    Sõnum peab olema otsekohene , sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem.
  • Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?
    Kuulaja saab suurendada inimkommunikatsiooni efektiivsust oma vastuvõtlikkusega. Kuulaja vastuvõtlikkuse aluseks on tähelepanu( kui huvitatud on kuulaja asjast ), vajadus(kas kuulajal on (isiklik) vajadus võtta osa kommunitatsioonist), rahuldamine(kas suhtlemine rahuldab kuulajat või mitte), visualiseerimine , tegutsemine. Ka kuulaja kiire,vahetu ja aus tagasiside suurendab efektiivsust.
  • Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt?
    Sest et osapoolte akvtiivsusest ning osavõtlikkusest sõltub soovitav tulemus ning kogu kommunikatsiooni efektiivsus. Sõnumi saatja (rääkija) maksimaalne aktiivsus tagab saadetava sõnumi korrektse kohalejõudmise vastuvõtjale ning viimase (kuulaja) vastuvõtlikkusest, eelkõige aktiivsest tähelepanelikkusest ning vahetust ja ausast tagasisidemest, sõltub saadava sõnumi (info) õige mõistmine. Seega aktiive osalemine kommunikatsioonis suurendab selle efektiivsust ning vähendab väärarusaamade tekkimist.
  • Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?
    Inimese võime töödelda teatud sorti informatisooni ja filtreerida välja muu ning on kahte sorti filtreid: füsioloogilised(oma elundite abil,nt kuulmisega) kui psühholoogilised(vaimselt).
  • Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine?
    Inimese võime saadavast infost üldjuhul omale meeldiv ja sobiv sõnum vastu võtta ning ülejäänud (võimalik et ebameeldiv,ebahuvitav)kõrvale jätta.Saadud info ja sõnumite tõlgendamine vastavalt enda arusaamadele.
  • Kuidas me loome arusaamise iseendast?
    Inimene loob arusaamise iseendast vastavalt sellele kuidas ta iseennast näeb ja vaatab: enesekonseptsioon(kuidas ta enda isikut käsitleb ning kuidas ta ennast ise üldjoontes näeb), milline on inimese enesehinnang (kas kritiseerib ennast või on nt kõrge enesehinnang).
  • Kuidas me loome arusaamise teistest?
    arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast. Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid.
  • Mida tähendab esmamulje efekt?
    Esimene info on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Tegelikult on esimese kuvandi põhjal loodud pilt tihtipeale väär. Samas jäävad petlikud esmamuljed enamasti püsima. Teadlased väidavad, et kuni 2/3 esmamuljetest jääb püsima ka pärast kuudepikkust suhtlemist ning inimesed on valmis tegema vaid pisikesi korrektiive.
  • Mis on stereotüübid?
    Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. Stereotüübi abil iseloomustamine on esmamulje lühiversioon. Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse inimene teatud gruppi, mille liikmed peaksid sarnanema ka teiste tunnuste poolest. Stereotüüpide kasutamise pluss on see, et tänu neile ennetame tunnetuslikku ülekoormust, jagades kõik hõlpsasti käsitletavatesse kategooriatesse. Stereotüüpide kasutamine muutub ohtlikuks, kui grupile omistatud jooni peetakse juba bioloogia või rahvuse poolt määratult alaväärtuslikeks. Rassism, seksism ja noortekultus on kõik stereotüüpide loomise viljad. Stereotüüpne mõtlemine on eriti halb juhul, kui inimesed keelduvad uut teavet vastu võtmast ning mõtlevadki ainult oma stereotüüpide raames.
  • Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?
    1)vastuvõtja enesekindlus ; 2)konteksti mõju; 3)muud mõjutegurid
    Uues või võõras olukorras teeb aju puuduvate detailide asjus ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma.
    Tunnetus on suhteline. Kui meil on midagi hädasti tarvis, kõlbab ka kõige kehvem variant. Suunatud taju paneb meid nägema just seda, mida ootame ja tahame näha. Uurimised näitavad, et meile meeldivaid inimesi peame ilusamateks ja targemateks, kui nad seda tegelikult on.
  • Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?
    Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega.
  • Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?
    Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal , kultuur ja kaastähendus).
  • Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?
    Kodeerimine on tegevus kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks.
    Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine .
  • Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele?
    Sotsiaalne kõne muutub egotsentriliseks kõneks ning viimane omakorda sisekõneks e. mõtteks. Selles protsessis on eristatud viit etappi : 1) "kõne iseenda jaoks" (näit. Sõnadega mängimine ja nende kordamine); 2) väljapoole suunatud individuaalne kõne; 3) sissepoole suunatud, enda juhtimiseks määratud kõne;4) kuuldav sisemine kõne (pomin); 5) sisemine kõne e. täiesti kuuldamatu mõtlemine
  • Mis on egotsentriline kõne?

    Kasutatakse palju kordusi ja monolooge


  • Milline on keele roll maailma mõistmisel?

    Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles


  • Millised on keele probleemid maailma mõistmisel?
    Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid , polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel.
  • Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks?

    Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid


  • Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis?

    Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants


  • Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
    Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni – hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad.
    Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta.
    Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks
  • Milline on žestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
    Žestid lisavad tunderõhke ning huvitavust, kui nad toetavad meie sõnu - nii peaksid meie kehad liikuma samas rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada – kui nad on liiga pealekäivad, siis nad tahes – tahtmata ärritavad teisi. Žestid on kasulikud, kuni säilib kontroll nende kõne üle
  • Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
    Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida.
  • Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
    Riietumine peegeldab kandja isiksust, hoiakuid, väärtusi. Riietus võib nii veenda kui eemale tõugata.
  • Mida tähendab parakeel ?
    Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist .
  • Mis on pseudokuulamine ?
    Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi.
  • Mis on kuulamistõkked?
    Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine.
  • Mis on empaatiline kuulamine?
    Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine.
  • Kuidas kuulata efektiivselt?
    Et kuulata efektiivselt tuleb vältida kuulamisprobleeme, ülekoormatust, hüplevat mõtlemist, müra ja ebakohast kuulamisviisi.
  • Mis on lähisuhete aluseks?
    Köitvuse alusteks on meeldimine , lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne.
  • Mis on usaldus? Kuidas see tekib?
    Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav.
  • Milline on inimsuhete dialektika ?
    Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus , kindlus ja ebakindlus .
  • Mis on konflikt?
    Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid , vahelesegamine ja takistused.
  • Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid?
    Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni. Vältimise vormideks võivad olla eitamine, mittereageerimine, edasilükkamine. Võitluse vormideks eeldatavate motiivide omistamine, ettekirjutised ja ähvardused.
  • Kas alistuv käitumine lahendab konflikti?
    Alistuv käitumine on käitumisviis, kus enda vajadused, soovid surutakse maha ja lubatakse teisel saavutada oma tahe , järelikult lahendatakse konflikt teise inimese puhul, selle puhul, kes surub oma soovi peale.
    45. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti
    Agressiivne käitumine on käitumisviis, kui inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul, järelikult agressiivse käitumisega konflikti ei lahendata.
  • Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel?
    Ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel on halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid , teiste tunnete varjamine vihaga ja võimatud nõudmised. Lisaks on veel ebaausaid konflikti lahendamiseviise, nagu ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus ja õnnetu lõpp.
  • Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel?
    Ausa võitluse reegliteks on määrata kindlaks aeg, millal probleem lahendada, sõnastada probleem, mitte muuta teemat selle lahendamise ajal, väljendada kõiki oma tundeid ning teha ettepanek muutuseks.
  • Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?
    Läbirääkimiste pidamisel on oluline eristada inimest ja probleemi, püüda leid mõista inimest, sõnastada selgelt konflikti osaliste huvid, mõelda valikuvõimalustele. Oluline on veel strateegia ja taktika .
  • Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?
    Rollid – ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu
  • Mida tähendab rollidevaheline konflikt?
    Selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud.
  • Mis on eneseavamine ?
    Enda arvamuse, tunnete, mõtete avaldamine teistele
    *avatud mina – teada endale ja teistele
    *pime mina – endale tundmatu, kuid teistele teada
    *varjatud mina – endale teada, kuid teistele tundmatu
    *tundmatu mina – tundmatu endale ja teistele
  • Mis on Johari aken?
    Avatud ruut (sina tead ja ka teised teavad)
    *pime ruut (sina ei tea, kuid teised teavad)
    *varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea)
    *tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised)
  • Millised on eneseavamise plussid ja miinused?
    *Eneseavamise plussid: õpid end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemateks, suhtlusringkond laieneb , süütunne leevendub, ammutad energiat.
    *Eneseavamise miinused: liigne eneseavamine ei ole hea (ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida, samuti tekib oht, et sinu eneseavamist kasutatakse kurjasti ära)
  • Millised on eneseväljenduse neli kategooriat?
    Tähelepanekud, mõtted, tunded, soovid
  • Millised sõnumid on täissõnumid?
    Täissõnumite puhul on autor väljendanud seda, mis on tema teada fakt või põhineb sellel, mida ta on tähele pannud, kuulnud või lugenud. Tehtud järeldused on väljendatud selgelt. Tunded on väljendatud ilma teisi süüdistamata ja silte kleepimata.
  • Millised sõnumid on risustatud sõnumid?
    Risustatud sõnumid on siis ilmselt sellised, mis ei vasta eelpool nimetatud reeglitele (st. sõnum on ebaselge , tundeid on väljendatud teisi süüdistavalt, sõnumi sisu ja faktid on valed vms)
  • Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid?
    *sõnum peab olema otsekohene
    *sõnumi peab edastama kohe
    *sõnum peab olema selge
    *sõnum peab olema sirgjooneline
    *sõnum peab kuulajat toetama
  • Mis on kultuur, kas kultuur on õpitud või kaasasündinud?
    eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Kultuur on õpitud.
  • Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest?
    Rassilised, etnilised, sotsiaalsed jne erinevused.
  • Mis on etnotsentrism ?
    Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.
  • Mis on intervjuu ?
    Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne.
  • Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?
    Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne.
  • Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija?
    Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne.
  • Mis määrab ära inimeste grupi?
    Inimeste grupi määrab ära grupi suurus, omavahelised kommunikatsioonisuhted, juhtimine.
  • Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära?
    Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega.
  • Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust?
    Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust.
  • Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel?
    Grupimõtlemine, loovuse tase, väärarvamuste kujunemine, teistest sõltumine
  • Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad?
    Kõik liikmed ei pruugi grupi otsusega päri olla; Vastutus langeb kõigile liikmeile.
  • Mis on ajurünnak?
    Kujutlusvõime vabaks laskmine ja võimalikult paljude ideede välja pakkumine. Hindmaine ja kritiseerimine jäetakse kõrvale. Tuleb otsida erinevaid variante ja tähendusi, kõik ideed salvestada ning hiljem hinnata ja valida.
  • Millised on grupi liikmete rollid?
    Ülesandele-orienteeritud rollid; Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid; Individuaalsed rollid.
  • Millised on grupi juhi rollid?
    Sotsiaalne roll – grupiga suhtlemine; Ülesandele-orienteeritud rollid; Individuaalne roll; Tööjaotus jne.
  • Mida teha et grupi töö oleks edukas?
    Arvestamine kõigi liikmetega; Efektiivne tööjaotus; Vastutada oma osa eest grupis jne.
  • Millised on erinevad juhtimisstiilid ?
    Efektiivne; Arvestav ; Vastuvõetamatu; Lõhestav; Abivalmis jne.
  • Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides?
    Konsensus; Enamus; Koalitsioon; Teerull
  • Mis on avalik esinemine?
    Avalik esinemine on suurele , mitmekesisele publikule ning esitlus peab olema suunatud kõigile, kuid tagasiside on piiratud. Selleks tuleb ette valmistada ning kohanemine on raske. Närvilisus jne.
  • Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
    Kommunikatsioonil suures organisatsioonis on käsu, suhte ja erimeelsuste lahendamise funktsioon.
  • Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis?
    Juht on suures organisatsioonis see, kelle poole võivad toetuse saamiseks pöörduda kõik alluvad . Juht on kommunikatsiooni seisukohalt oluline, kuna teda võib usaldada ja seega moodustab ta teatud infoalase sõlmpunkti kogu organisatsioonis.
  • Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
    Efektiivsuse mõistes on alla suunatud kommunikatsiooni puhul alati oluline, et infot liiguks võimalikult palju, kuid seda teatud piirini. Alla suunatud kommunikatsioonil on positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi ja eeskuju võim.
  • Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
    Üles suunatud kommunikatsioon sõltub juhtide vastuvõtlikkusest – tahtest vastu võtta sõnumeid, mis tulevad altpoolt.
  • Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
    Horisontaalse kommunikatsiooni puhul on oluline ülesannete koordineerimine , probleemide lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn. suhtlusbarjääre vähendada, mis paneb suurema rõhu organisatsiooni efektiivsusele, tihendab suhtlust, toimub sagedane rotatsioon ja kaob võitja-kaotaja filosoofia.
  • Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid?
    Võib toimuda info tasandamine (osa detaile jäetakse ära), teravdamine (osa detailidega liialdatakse) või kohandamine (kohandatakse oma nägemusega).
  • Mis on kuulujutud , miks ja kuidas need tekivad?
  • Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest.
  • Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki?
    Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias.
  • Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile?
    Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni.
  • Vasakule Paremale
    Väljendusoskus kontrolltöö vastused #1 Väljendusoskus kontrolltöö vastused #2 Väljendusoskus kontrolltöö vastused #3 Väljendusoskus kontrolltöö vastused #4 Väljendusoskus kontrolltöö vastused #5 Väljendusoskus kontrolltöö vastused #6 Väljendusoskus kontrolltöö vastused #7 Väljendusoskus kontrolltöö vastused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bixter Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses
    5
    doc

    Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll in

    Väljendusoskus
    INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks
    6
    docx

    INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,

    Karjäärinõustamine
    Väljendusoskuse KT 2012
    8
    docx

    Väljendusoskuse KT 2012

    Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus

    Väljendusoskus
    Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon
    16
    docx

    Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus ­ st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt ­ me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine ­ meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu ­ i

    Väljendusoskus
    INIMKOMMUNIKATSIOON
    7
    odt

    INIMKOMMUNIKATSIOON

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ­ ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin

    Karjäärinõustamine
    Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110
    19
    doc

    Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110

    ~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi ar

    Väljendusoskus
    Väljendusoskus KT-spikker
    8
    doc

    Väljendusoskus KT (spikker)

    ~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Sk

    Eesti keel
    Väljendusoskus
    10
    docx

    Väljendusoskus

    Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlem

    Väljendusoskus




    Kommentaarid (3)

    muhkel93 profiilipilt
    muhkel93: Peaaegu kõik küsimused olid samad.
    16:35 12-12-2012
    mar6p profiilipilt
    margus punga: Ainult ühe teema kohta :)
    15:18 22-09-2012
    irwenzo profiilipilt
    ABC DEF: Tänud!
    13:21 18-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun