Majannduse muutumine (0)

Majanduse küsimuste vastused
1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused?
Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse- eelistused ), mitmepoolse kasu saamine.
2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused.
1)Kindel tollimaks – on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult.
2)Väärtuseline tollimaks – kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast .
3) Kombineeritud tollimaks – on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu.
4)Liikuv tollimaks – ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega
5) Impordikvoot – on teatud kauba lubatud impordi maht aastas.
6)Vabatahtlikud ekspordipiirangud – olukord, kus importiv ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas.
7)Ekspordisubsiidium – kujutab endast otsest rahalist toetust eksportijale.
8) Ekspordimaks – paneb kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga.
9)Avalike hangete diskrimineerimine – valitsus eelistab välismaistele kodumaiste tootjate toodangut.
10)Kodumaise tööstuse osaluse kohustus – kasutatakse madalama arengutasemega riikides
3. Maksebilanss .
Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga . Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajaperioodil, siis on maksebilansi kirjete väärtused voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri.
Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline . Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselt, st tehingu kirjendamise aluseks on ajahetk, mil tehing poolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik maksebilansitehingud kajastatakse turuhindades .
Maksebilanss on tasakaalus, kui:
JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO
+ RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0
4. Mille poolest erinevad portfelli- ja otseinvesteeringud ?
Otseinvesteeringu puhul kaasneb teatud kontroll välismaiste ettevõtete üle, aga portfelliinvesteeringus seda ei ole. Portfelliinvesteeringuid tehes ollakse huvitatud eelkõige intressidest ja dividenditulust. Otsene välisinvesteering tehakse eesmärgiga saavutada kontroll välismaise ettevõtete üle. Soovitakse teenida omandikulu.
5. Millised on sajandi jooksul toimunud põhimuudatused hõives ja majanduse struktuuris?
Põllumajanduse osatähtsus on kahanenud väga palju. Kasvanud aga on töötleva tööstuse, kontroll, haridus ning muude teenuste osatähtsus. Tänapäeval enamus hõivest siiski teenuste ja infotehnoloogia valdkonnas. Tööstusliku revolutsiooni harud (töötlemine, kaevandamine, ehitus) hõlmavad ikka veel ligi ¼ hõivest.
6.Kuidas on saja aasta jooksul muutunud valitsuste majanduslik roll?
Sada aastat tagasi ei saanud rääkida valitsuste sotsiaalhooldekande süsteemist, maksusüsteem polnud progresiivne. Launu võtmine oli piiratud ja seega polnud ka erilist võimalusi pehmendada madala tulu või tööpuuduse perioode inimese elus. Nüüd on olemas arenenud finantskapitaliturg, mis võimaldab ühtsustada tarbimist ning turu kõikumine ei mõjuta enam niivõrd tarbimist.
7.Millist mõju on rahaturgude arengud avaldanud tarbimisele ?
Kuna inimesed saavad laenata pankadelt raha on ka tarbimine suurenenud. Tarbimine hakkab üha rohkem sõltuma prognoosidest inimese eluaegse tuluvoo suhtes. Jooksva tulu muudatused mõjutavad tarbimist vaid niipalju, kui need mõjutavad inimese prognoose pikaajalise tulu suhtes.
8.Kuidas on muutunud majanduskasvu olemus?
19. sajandi lõpus kasvas töö produktiivsus eelkõige kapitaliga varustatuse tõttu, mis avaldus infrastruktuuri ja tootmisettevõtete rajamises. 20. sajandil muutus majanduskasvu määravaks teguriks töö efektiivsuse paranemine, millele aitasid kaasa teaduse ja tehnoloogia areng. Kasvanud on ka tulevikku orienteeritud majanduslik aktiivsus: R&D(research and development ). Selle tulemusena kasvas töö efektiivsus 20. sajandil kaks korda kiiremine kui 19. sajandil.
9.Millised on globaliseerumise plussid ja ohud?
Rahvusvaheline kaubandus üha laieneb. See omakorda kahandab võimendit. Koduse tarbimise muutus hakkab üha rohkem avalduma muutusena nõudmises välismaal toodetud kaupadele. Seega kahjustavad sisemised šokid majandust vähem. Seda rohkem mõjuvad aga välised šokid. Koos kaubandusega kasvavad ka rahvusvahelised kapitalivood. Välisinvesteeringud muutuvad kergemaks ja kiiremaks. Samal ajal on need kapitalivood ka potentsiaalseks ebastabiilsuse allikaks.
Ida - Aasia kriis (1997-1998): 100 mljr.$, mis igal aastal oli “toitnud” Aasia majanduskasvu – kadus äkki ära. See 100 mljr. oli andnud tööd 20 milj. inimesele harudes, kuhu investeeriti
10.Kuidas on muutunud keskpankade majanduslik roll?
Keskpankade rahapoliitika on hakanud muutuma vähetähtsamaks, sest kontrollitavate instrumentide osakaal järjest kahaneb. Kaasajal on rahapoliitika roll tootmismahu, hõive ja hindade mõjutamisel veel piisavalt suur, kuid kulub vähemalt põlvkond, kui hakkab keskpanga roll reaalselt taanduma.
11.Millise hinnangu võib anda majanduspoliitika efektiivsusele 100aastases perspektiivis?
Seda on raske hinnata, sest valitsusel on vaja tõepäraseid andmeid, et hinnata majanduse kõikumist. Majandus muutub kiiresti ja seda on raske ette ennustada.. Valitsuse majanduspoliitika on ära hoidnud kui ka tekitanud langusi.
12. Kumb on parem - rohkem või vähem valitsust?
Parem oleks, kui see oleks tasakaalus, siis ei tekiks suuri langusi ja majanduskriisidel ei oleks nii suur mõju tervele maailmale. Valitsus alati ei pruugi õigeid vastuseid teha ja selleks ongi vaja ka teiste arvamusi.
13.Millise hinnangu võib anda Euroopa, Jaapani ja USA majandusarengutele sajandivahetusel?
Kõige jõudsamalt on kasvanud USA majandus ja arvatavasti jõuab sellele järgi ka Jaapan. On olnud ka tagasilööke arengule. Euroopa majandus on ka arenenud, kuid mitte nii jõudsalt kui USA ja Jaapani oma.
14.Mis iseloomustab uut majandust?
Uut majandus iseloomustab tehnoloogia, mis avaldab mõju majanduse üldisele seisundile. Uus majandus baseerub internetil ja sellega kaasneva arvuti ja telekommunikatsiooni arengule. Uue majanduse riigid on näitanud enneolematud kasvutempot, mida seotakse arvutitega ja nende üha madalamate hindade ja laialdasema kasutamisega. See kõik on avaldanud mõju inflatsioonile, eelarvedefitsiidile, produktiivsusele ja majandustsüklile.
15.Millist rolli mängib infotehnoloogia kaasaegses majanduses?
Infotehnoloogia mängib kaasaegses majanduses väga tähtsat rolli. Tänu internetile ja arvutile saab tehinguid teha palju kiiremini ja telefoni abiga saab kätte inimesi igal ajal.
Mõisted:
Suletud majandus - majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted
Avatud majandus - majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega
Eksport - oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
Import - välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
Kaubandusbilanss - ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus
Absoluutse eelise teooria - väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid
spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga).
Suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutseteelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on
väikseim.
Tollimaksu - kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt
Kindel tollimaks - tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult
Väärtuseline (ad valorem) tollimaks - tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast
Kombineeritud tollimaks - tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks
Liikuv tollimaks - tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega
Impordikvoot - teatud kauba lubatud impordi maht aastas
Vabatahtlikud ekspordipiirangud - iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas
Ekspordisubsiidium - otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni
Jookesevkonto - maksebilansi osa, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul
Kapitali- ja finantskonto maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul
Varjatud ekspordi subsideerimine - juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi,
kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis - ja arendustööd uute toodete turule toomiseks
Ekspordimaks - maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga
Avalike hangete diskrimineerimine - juhus , kus valitsus eelistab välismaistele tootjatele kodumaiste tootjate toodangut
Kodumaise tööstuse osaluse kohustus - valitsus loob olukorra, kus importkaup peab teatud osas
olema toodetud kodumaiste ettevõtete abiga, tagades seega töökohtade säilimise
Vabakaubanduspiirkond - koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad needigaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega
Tolliliit - koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas
Maksebilanss - statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga
Otseinvesteeringud - sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
Portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvit
Rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja –kohustuste konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehtivates turuhindades
Netoinvesteerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning kohustuste vahe