Rahvusvaheline majandus eksami materjal (2)

Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid .

• Sisemajanduse koguprodukt (SKP)
  
  • Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas
    
  • SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja
    
  • SKP arvutamiseks on kolm meetodit:
    
    • SKP arvutamine sissetuleku meetodil
      
    • SKP arvutamine tootmise meetodil
      
    • SKP arvutamine tarbimise meetodil
      

Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon.

• Rahvamajanduse koguprodukt (RKP)
  
  • Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas
    

Ricardo ekvivalents.

• Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu ja defitsiidi vähenemisel peaks toimima vastupidine protsess.
  

Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi.
Maksebilanss ja selle kontod .

• Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga . Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta
  
• Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne
  
• Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte)
  
• Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid
  
  • Kaupade ja teenuste eksport ning import
    
  • Finantsvarade ost ja müük
    
  • Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise
    
    • Tavaliselt turuvälised tegevused
      
    • Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud
      

Majandusterritoorium ja residentsus

• Majandusterritoorium
  
  • Valitsuse poolt hallatav geograafiline territoorium
    
  • Saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid
    
  • Tollivabad tsoonid
    
  • Rahvusvahelised organisatsioonid (puudub asukohariik )
    
• Residentsus – ühe aasta reegel ning majandushuvide kese
  
  • Juriidilised isikud
    
    • registrisse kandmise asukoht
      
    • majandustegevuse asukoht
      
    • kinnisvara
      
    • maksukohustuse täitmine
      
    • transpordifirmade puhul operaatorfirma asukoht
      
  • Füüsilised isikud
    
    • üks aasta ja enam
      
    • põhiline elukoht
      
    • püsiv huvi
      
    • maksukohustuse täitmine
      
    • erandid: diplomaadid, sõjaväelased ja nende pered, transpordivahendite meeskonnad , üliõpilased, patsiendid
      

Tehingute kajastamine maksebilansis

• Kajastatakse hetkel kui omandiõigus läheb müüjalt ostjale
  
  • võib olla nii juriidiline kui füüsiline
    
  • kajastatakse osapoolt raamatupidamises
    
  • erand : kapitaliliising, töötlemisteenus, kaubandusteenus
    
• Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud
  
  • erand: residentide rahavood välisarvetel
    
  • finants - ja mittefinantstehingud
    
• Koostatakse kohalikus valuutas ja konverteerimiseks kasutatakse kas:
  
  • tehingupäeva kurssi
    
  • aruandeperioodi keskmist kurssi
    

Rahvusvaheline investeerimispositsioon

• Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk varade ja ressursside seis teatud kuupäeval väljendatuna selle kuupäeva turuhindades
  
  • Investeerimispositsioon on jäägiaruanne
    
  • Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite välisaktivate ning välispassivate vahe.
    

Koguvälisvõlg

• Koguvälisvõlg (brutovälisvõlg) summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused
  
  • netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet
    

Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine

• Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi:
  
  • Otsene noteering
    
    • Välisvaluuta hind koduvaluutas
      
  • Kaudne noteering
    
    • Koduvaluuta hind välisvaluutas
      

Valuuta kallinemine ja odavnemine

• Vahetuskursi muutused:
  
  • Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation)
    
    • Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas
      
    • Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks
      
  • Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation)
    
    • Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes
      
    • Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks odavamaks
      

Vahetuskursi ja suhteliste hindade seos

• Vahetuskurss ja suhtelised hinnad
  
  • Impordi ja ekspordi nõudlus sõltub suhtelistest hindadest
    
  • Riigi valuuta kallinemine
    
    • Tõstab antud riigi ekspordi suhtelist hinda
      
    • Alandab antud riigi impordi suhtelist hinda
      
    • Seega koduriigi valuuta kallinemine toob kaasa impordi nõudluse suurenemise ja ekspordi nõudluse vähenemise
      
  • Valuuta odavnemine
    
    • Alandab antud riigi ekspordi suhtelist hinda
      
    • Tõstab antud riigi impordi suhtelist hinda
      
    • Seega koduriigi valuuta odavnemine toob kaasa impordi nõudluse vähenemise ja ekspordi nõudluse suurenemise
      

Juhtivkurss

• Juhtivvaluuta (Vehicle currency )
  
  • Valuuta, mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes lepingutes, mille osapooled ei resideeru riigis, kus juhtivvaluuta on emiteeritud
    
    • Näide. 2010. aastal ligikaudu 85% pankade vahelistest tehingutest oli seotud USA dollariga.
      

Hetkekurss ja tulevikukurss

• Hetkekurss ( spot rate )
  
  • Viitab valuuta vahetusele konkreetsel ajahetkel
    
• Tähtajakurss ( forward rate)
  
  • Viitab valuuta vahetustehingule mingil hetkel tulevikus varem kokkulepitud vahetuskursiga
    
• Hetke- ja tähtajakursid ei ole küll tingimata võrdsed, kuid liiguvad lähedalt koos.
  

Futuurid ja optsioonid

• Futuurilepingud
  
  • Ostja ostab lubaduse, et ta saab osta kindlaksmääratud koguse valuutat teatud kindlal ajahetkel tulevikus
    
• Valuutaoptsioon (nn Ameerika tüüpi optsioon )
  
  • Optsiooni omanikul on õigus osta või müüa kindlaksmääratud koguse välisvaluutat kindlaksmääratud hinnaga igal ajahetkel kuni kindlaksmääratud kuupäevani.
    

Reaaltootlus

• Vahetuskurss ja vara tootlus
  
  • Valuutaturul kaubeldavate hoiuste tootlus sõltub intressimäärast ja oodatavast vahetuskursi muutusest
    

Raha kolm definitsiooni

• Raha kui maksevahend
  
  • Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust
    
• Raha kui väärtuse mõõt
  
  • Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu
    
• Raha kui akumulatsioonivahend
  
  • Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku
    

Rahapakkumine

• Rahapakkumise definitsioonid :
  
  • M0 ehk baasraha
    
    • Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha
      
  • M1 ehk kitsam rahaagregaat
    
    • Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused
      
  • M2 ehk laiem rahaagregaat
    
    • M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused
      
• Rahapakkumine (MS)
  
  • Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused)
    
• Kuidas rahapakkumine kujuneb?
  
  • Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank .
    
    • Keskpank
      
      • Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses
        
      • Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka
        

Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus , intressimäär.

• Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad:
  
• Oodatav tootlus
  
  • Intressimäär mõõdab raha hoidmise alternatiivkulu
    
    • Intressimäärade tõus suurendab raha hoidmise kulusid ja tingib rahanõudluse vähenemise
      
• Risk
  
  • Raha hoidmine on riskantne
    
    • Ootamatu kaupade ja teenuste hinna tõus võib alandada raha väärtust mõõdetuna kaupades, mida soovitakse tarbida
      
  • Muutus raha hoidmise riskis ei pruugi kaasa tuua indiviidide rahanõudluse vähenemist
    
    • Iga muutus raha hoidmise riskantsuses tingib samaväärse muutuse võlakirjade hoidmise riskantsuses.
      
• Likviidsus
  
  • Raha hoidmise peamine eelis on selle likviidsus.
    
    • Majapidamised ja ettevõtted hoiavad raha, kuna see on lihtsaim viis oma igapäevaste arvelduste teostamiseks
      
  • Majapidamise või ettevõtte keskmine tehingute väärtuse suurenemine tingib nende rahanõudluse kasvu
    

Agregeeritud sularahanõudluse kujunemine.

• On kõikide majapidamiste ja ettevõtete rahanõudluse summa
  
• Sõltub kolmest tegurist
  
  • Intressimäär
    
    • Intressimäära tõus vähendab muude võrdsete tingimuste korral rahanõudlust
      
  • Hinnatase
    
    • Kui hinnatase tõuseb, siis indiviidid ja ettevõtted vajavad rohkem raha arvelduste teostamiseks, seega rahanõudlus suureneb
      
  • Reaalne sissetulek
    
    • Kui reaalne rahvuslik sissetulek suureneb, siis müüakse majanduses rohkem kaupu ja teenuseid. Tehingute reaalse väärtuse kasv antud hinnataseme juures tingib rahanõudluse suurenemise
      

Inflatsioon . Deflatsioon

• Inflatsioon
  
  • Olukord, kus majanduse hinnatase tõuseb
    
• Deflatsioon
  
  • Olukord, kus majanduse hinnatase langeb
    
• Lühiperioodi hindade jäikus vs. pikaperioodi hindade paindlikkus
  
  • Hindade lühiperioodi jäikust on illustreeritud järgmisel joonisel.
    

Vahetuskursi ülereageerimine

• Vahetuskursi ülereageerimine (overshooting)
  
  • Vahetuskursi ülereageerimisega on tegu juhul kui majandusšokile järgnev vahetuskursi algne reaktsioon on suurem kui pikaajaline reaktsioon
    
  • See aitab selgitada, miks vahetuskursid on igapäevaselt väga volatiilsed.
    
  • Tuleneb otseselt jäikadest hindadest lühiperioodil ja intressipariteedi tingimusest
    

Ühe hinna seadus

• Identsed kaubad, mida müüakse erinevates riikides, peaksid samasse valuutasse ümberarvutatuna maksma sama palju
  
  • Seadus kehtib ainult siis, kui on tegemist täieliku konkurentsi turgudega ja täieliku vabakaubandusega
    
    • Näiteks Kui dollari/ naela vahetuskurss on $1,50 naela kohta, siis sviiter , mis maksab New Yorgis $45 peaks Londonis maksma £30.
      

Ostujõu pariteedi teooria

• Ostujõu pariteedi teooria (PPP)
  
  • Kahe riigi vaheline vahetuskurss võrdub riikide hinnatasemete suhtega
    
  • PPP teooria võrdleb keskmist hinnataset riikide vahel
    

Absoluutne ja suhteline ostujõu pariteet

• Absoluutne PPP ja suhteline PPP
  
  • Absoluutne PPP
    
    • Absoluutse PPP kohaselt võrdub vahetuskurss suhteliste hinnatasemetega
      
  • Suhteline PPP
    
    • Suhtelise PPP kohaselt protsentuaalne muutus kahe riigi vahelises vahetuskursis (mingi perioodi jooksul) võrdub antud riikide hinnatasemete protsentuaalsete muutuste erinevusega
      

Fisheri efekt

• Riigi oodatava inflatsioonimäära tõus (alanemine) põhjustab riigi intressimäärade samaväärse kasvu (alanemise).
  

Miks ostujõu pariteet ja ühehinna seadus tegelikus elus ei kehti?

• Identsete tarbimiskorvide hinnad mõõdetuna samas valuutas erinevad riikide vahel oluliselt
  
• Suhteline PPP on mõningatel juhtudel mõistlik lähend statistikale, kuid selle selgitusvõime on nõrk
  
• PPP ja ühe hinna seaduse nõrk vastavus reaalsele maailmale on seotud:
  
  • Kaubanduspiirangute ja mittekaubeldavate kaupadega
    
  • Hälvetega täielikust konkurentsist
    
  • Rahvusvaheliste erinevustega hinnatasemete statistilistes mõõtmistes
    

Reaalne vahetuskurss

• Reaalne vahetuskurss
  
  • Mõõdab ühe riigi kaupade ja teenuste hindasid suhtena teise riigi hindadesse
    
  • Defineeritakse läbi nominaalse vahetuskursi ja hinnatasemete
    

Rahapoliitika mõju majandusele lühiperioodil

• Rahapakkumise kasv (ekspansiivne rahapoliitika) tõstab majanduse kogutoodangut
  
  • Rahapakkumise kasv loob n-ö liigse raha pakkumise, mistõttu koduriigi intressimäärad langevad
    
    • Selle tulemusena koduriigi valuuta peab odavnema (koduriigi kaubad ja teenused muutuvad välisriigi kaupade ja teenuste suhtes odavamaks) ja kogunõudlus kasvab
      
• Rahapakkumise püsival muutusel on tugevam lühiajaline mõju kui ajutisel muutusel. Täishõive korral tekitab see hinnatõusu, mis nullib reaalkursi muutuse mõju.
  

Fiskaalpoliitika mõju majandusele lühiperioodil

• Valitsussektori kulutuste kasv, maksude kärpimine või nende kombinatsioon (st ekspansiivne fiskaalpoliitika) tõstab majanduse kogutoodangut
  
  • Kogutoodangu kasv suurendab kasvanud transaktsioonikulude tõttu reaalset rahanõudlust, mille tulemusena koduriigi intressimäärad tõusevad
    
    • Seetõttu peab koduriigi valuuta kallinema
      

Erinevad vahetuskursirežiimid maailmas

• Vahetuskursilepped, kus riigil puudub iseseisev rahvuslik maksevahend ( Exchange arrangements with no separate legal tender )
  
  • Sellise vahetuskursirežiimiga riigid kasutavad maksevahendina mõne teise riigi valuutat või on moodustanud rahaliidu omavahel, kus sama valuuta on kasutusel kõikides liikmesriikides.
    
• Valuutakomitee (Currency board arrangements)
  
  • riigi valuuta on seotud mõne teise riigi valuutaga fikseeritud vahetuskursiga. Valuutakomitee puhul peab riigi baasraha hulk ja muud keskpanga kohustused olema täielikult tagatud keskpanga välisvaluutareservidega.
    
• Seotud vahetuskursisüsteemid ( Fixed peg arrangements)
  
  • Riik hoiab oma valuutat kas formaalselt või de facto fikseeritud tasemel mõne teise suure riigi valuuta või valuutakorvi suhtes, kusjuures vahetuskursile on lubatud kitsas (väiksem kui +/-1%) kõikumisvahemik oma keskkursi ümber.
    
• Juhitud vahetuskursirežiimid horisontaalse kõikumisvahemikuga (Pegged exchange rates within horizontal bands)
  
  • Riigi valuutat hoitakse keskkursi ümber etteantud kõikumisvahemikus, mis on suurem kui +/- 1%.
    
• Libiseva kursiga vahetuskursirežiimid (Crawling pegs)
  
  • Riigi valuuta kurssi kohandatakse perioodiliselt väikses ulatuses etteteatatud fikseeritud määral või vastavalt etteantud kvantitatiivsete alusindikaatorite muutustele
    
• Libiseva kõikumisvahemikuga vahetuskursirežiimid (Exchange rate with crawling bands)
  
  • Riigi valuutal on lubatud kõikuda teatud vahemikus keskkursi ümber, mida kohandatakse perioodiliselt etteteatatud fikseeritud ulatuses või vastavalt etteantud kvantitatiivsete alusindikaatorite muutustele
    
• Juhitud ujuva vahetuskursiga süsteemid ( Managed floating exchange rate)
  
  • Riigi keskpank mõjutab vahetuskursi liikumist läbi aktiivse interventsioonipoliitika valuutaturul, samas ei ole välja kuulutatud ametlikku kõikumisvahemikku
    
• Vabalt ujuva vahetuskursiga režiimid (Independently floating exchange rate)
  
  • Riigi valuuta vahetuskurss on turu poolt määratud. Interventsioonid on lubatud üksnes eesmärgiga aeglustada vahetuskursi muutumist, kuid mitte selle taseme määramiseks
    

Keskpanga bilanss ja selle seosed rahapakkumisega

• Keskpanga bilanss ja rahapakkumine
  
  • Keskpanga bilanss
    
    • Kajastab keskpanga varasid ja kohustusi
      
    • Koostatakse raamatupidamise kahekordse kirjendamise põhimõttel
      
      • Keskpanga varade suurenemine kajastatakse bilansi varade poolel ( aktiva ) “+” märgiga
        
      • Keskpanga kohustuste suurenemine kajastatakse bilansi kohustuste poolel ( passiva ) “+” märgiga
        
• Bilansi varade poolel kajastatakse kahte tüüpi varasid:
  
  • Välisvarad
    
    • Peamiselt keskpanga omanduses olevad välisvaluuta võlakirjad (keskpanga välisvaluutareserv)
      
  • Kodumaised varad
    
    • Keskpanga nõuded residentsete inimeste ja institutsioonide ees (peamiselt kodumaised valitsuse võlakirjad)
      
• Kohustuste poolel kajastatakse:
  
  • Krediidiasutuste hoiused keskpangas
    
  • Sularaha ringluses
    

Steriliseeritud valuutainterventsioon

• Juhitud vahetuskursirežiimi puhul on rahapoliitika mõjutatud vahetuskursi muutusest
  
• Täielik varade asendatavus ja steriliseeritud interventsiooni ebaefektiivsus
  
  • Kui keskpank teostab steriliseeritud valuutainterventsiooni, siis koduriigi rahapakkumine jääb muutumatuks
    
• Steriliseeritud interventsiooni mõju mittetäieliku varade asendatavuse korral
  
  • Välisvarade steriliseeritud ost jätab rahapakkumise muutumatuks, kuid suurendab riskiga kohandatud tootlust, mida koduriigi valuutas noteeritud varad (hoiused) peavad tasakaalu korral pakkuma
    
  • Järgnev joonis illustreerib välisvarade steriliseeritud ostu keskpanga poolt
    
    • Välisvarade ostuga toimub üheaegselt kodumaiste varade müük (A1-st A2-te)
      

Vahetuskursi devalveerimise mõju.

• Devalveerimine
  
  • Kui keskpank tõstab välisvaluuta hinda koduriigi valuutas (E tõuseb)
    
  • Devalveerimine toob kaasa:
    
    • kogutoodangu kasvu
      
    • valuutareservide suurenemise
      
    • rahapakkumise kasvu
      
  • Valitsus kasutab devalveerimist, kui soovitakse
    
    • vähendada töötust
      
    • parandada jooksevkonto defitsiiti
      
    • mõjutada keskpanga välisvaluutareserve
      

Majanduspoliitika eesmärgid avatud majanduses

• Avatud majanduse korral on majanduspoliitikal kaks peamist eesmärki:
  
  • Siseriiklik tasakaal
    
    • Nõuab majanduse täishõivet ja hinnastabiilsust
      
  • Välistasakaal
    
    • Saavutatakse , kui riigi jooksevkonto ei ole väga sügavas defitsiidis ega väga sügavas ülejäägis
      

Probleemid, mis seonduvad jooksevkonto liigse puudujäägi ja liigse ülejäägiga.

• Liigse jooksevkonto puudujäägiga seotud probleemid
  
  • Liigne jooksevkonto defitsiit võib olla seotud valitsuse ebasobiva poliitikaga, mille tagajärjel kasvab tarbimine
    
  • Suur jooksevkonto defitsiit võib õõnestada välisinvestorite usaldust riigi vastu ja viia n-ö laenukriisini (välisinvestorid ei ole enam valmis koduriigile laenu andma/laenusid pikendama, mille tagajärjel võib koduriik muutuda maksejõuetuks).
    
• Liigse jooksevkonto ülejäägiga seotud probleemid
  
  • Suur jooksevkonto ülejääk viitab madalatele siseriiklikele investeeringutele
    
  • Võib laenuandjatele põhjustada potentsiaalseid probleeme oma laenude tagasi saamisel
    
  • Poliitilistel põhjustel võib suur jooksevkonto ülejääk olla mittesoovitav
    
    • Suure jooksevkonto ülejäägiga riikidele võidakse kehtestada diskrimineerivaid väliskaubandust piiravaid meetmeid suure jooksevkonto defitsiidiga riikide poolt
      

Reservvaluuta. N-nda riigi probleem.

• Reservvaluuta
  
  • Valuuta, milles keskpangad oma välisreserve hoiavad
    
  • Keskpangad fikseerivad oma riigi valuuta reservvaluuta suhtes, olles valmis seda iga hetk reservvaluuta vastu vahetama
    
  • Valuutakursse hoiab paigas arbitraažiprotsess
    
• Reservvaluuta riigi asümmeetriline positsioon
  
  • Reservvaluuta riik ei pea oma valuutat teiste suhtes fikseerima
    
    • Maailmas, kus on N riiki N valuutaga, on reservvaluuta suhtes vaid N-1 vahetuskurssi
      
  • Seega võib reservvaluuta riik ajada majanduse stabiliseerimiseks iseseisvat rahapoliitikat
    
    • Ülejäänud riigid aga peavad importima reservvaluuta riigi rahapoliitika
      

Kullastandard . Selle voorused ja puudused.

• Kullastandard
  
  • Keskpangad hoiavad oma välisreserve kullas
    
  • Keskpangad fikseerivad oma riigi valuuta kulla suhtes, olles valmis seda iga hetk kulla vastu vahetama
    
  • Taaskord – arbitraažiprotsess
    
• Kullastandard plussid
  
  • Sümmeetriline rahvusvaheline rahaline kohandumine
    
    • Puudub N-nda valuuta probleem
      
  • Keskpangad ei saa tõsta rahapakkumist reaalsest rahanõudlusest kiiremini
    
    • Vastasel juhul tõuseb kõigi kaupade hind rahas mõõdetuna – seega ka kulla hind
      
• Kullastandardi miinused
  
  • Kullastandard asetab piiranguid rahapoliitika kasutamisele võitlusel töötuse vastu
    
  • Stabiilne hinnatase on tagatud vaid siis, kui kulla ning muude kaupade ja teenuste suhteline hind on stabiilne
    
  • Kullal põhinev rahvusvaheliste maksete süsteem on problemaatiline
    
  • Kullastandard annab suurte kullavarudega riikidele võimaluse mõjutada maailma makroökonoomilist olukorda
    

Ujuvate vahetuskursside poolt- ja vastuargumendid .

• Argumendid ujuvate vahetuskursside poolt
  
  • Rahapoliitika autonoomsus
    
  • Sümmeetria maailma rahasüsteemis
    
  • Vahetuskursid kui automaatsed stabilisaatorid
    

• Argumendid ujuvate vahetuskursside vastu
  
  • Distsipliin
    
    • Inflatsiooniline kalduvus
      
  • Destabiliseerivad spekulatiivsed rünnakud ja rahaturu häired
    
  • Rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute kahjustamine
    
  • Koordineerimata majanduspoliitika
    
  • Suurem autonoomia on illusioon
    

Maastrichti kriteeriumid.

• Inflatsioonikriteerium
  
  • Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige parema hinnastabiilsusega riigi inflatsiooni keskmist taset
    
• Pikaajalise intressimäära kriteerium
  
  • Liituda sooviva riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi olla kõrgemal kui 2 protsendipunkti hinnastabiilsuse poolest kolme kõige edukama riigi keskmisest intressimäärade tasemest
    
• Valitsussektori eelarvekriteerium
  
  • Riigi avaliku sektori eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st ning avaliku sektori võlg ei tohi olla suurem kui 60% SKP-st
    
• Vahetuskursikriteerium
  

• Liituda sooviva riigi valuuta peab osalema vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ERM2 ning riigi valuutat ei tohi vähemalt kaks aastat enne euroalaga ühinemist devalveerida
  

Stabiilsuse ja kasvu pakt.

• Stabiilsuse- ja kasvupakt (SGP), 1997
  
  • Keskpika perioodi eelarvepoliitiline eesmärk tasakaalus või ülejäägiga eelarvepositsioon
    
  • Ajagraafik finantssanktsioonide rakendamiseks riikidele, mis ei suuda hoida eelarvetasakaalu või valitsussektori võlakoormust nõutud piirides
    
  • Tingimusi leevendati 2005. aastal Prantsusmaa ja Saksamaa survel
    

Optimaalse valuutapiirkonna teooria.

• Optimaalse valuutapiirkonna teooria (Robert A. Mundell 1961)
  
  • Fikseeritud vahetuskursid sobivad kõige paremini piirkondadele, mis on väga tihedalt integreeritud läbi kaubavahetuse ja tootmistegurite liikumise
    

Millest sõltub valuutapiirkonna optimaalsus?
Rahvusvaheliste varade liigid

• Rahvusvaheliste varade liigid
  
  • Võlainstrumendid
    
    • Võlakirjad
      
    • Pangadeposiidid
      
    • Instrumendi väljaandja peab tagastama kindla summa hoolimata majandusolukorrast
      
  • Omandiinstrumendid
    
    • Aktsiad
      
    • Õigus tükile ettevõtte kasumist, lõpptulemus sõltub majandusolukorrast
      
  • Reaalses elus on vahet mõnikord raske teha
    

Avatud majanduse vahetuskursipoliitika trilemma

• Kapitali mobiilsus ja vahetuskursirežiimi “trilemma”
  
  • Majanduspoliitika “trilemma” avatud majanduse puhul:
    
    • Autonoomne rahapoliitika
      
    • Vahetuskursi stabiilsus
      
    • Kapitali vaba liikumine
      
  • Nimetatud kolmest eesmärgist saab üheaegselt saavutada ainult kahte
    
  • Vahetuskursistabiilsus on areneva riigi jaoks olulisem kui arenenud riigi jaoks
    

Abinõud pankade pankrotistumise vältimiseks.

• Abinõud pankade pankrotistumise vältimiseks
  
  • Hoiusekindlustus
    
  • Reservinõuded
    
  • Kapitaliadekvaatsuse nõuded
    
  • Pankade järelevalve
    
  • Viimase võimaluse laenaja
    

Arenevate riikide tunnused.

• Enamikku arenevaid riike iseloomustab vähemalt mõni järgnevatest tunnustest
  
  • Ajalooliselt ulatuslik otsene riiklik kontroll majanduses
    
  • Ajalooliselt kõrge inflatsioon, mis peegeldas valitsussektori katseid saada majandusest senjööritulu
    
  • Nõrgad krediidiasutused ja väljaarenemata kapitaliturg
    
  • Fikseeritud vahetuskurss ja valuuta- või kapitalikontrollid
    
  • Sõltuvus teatud toormaterjalide ekspordist
    
  • Kõrge korruptsioonitase
    

Miks kapital arenevatesse riikidesse voolab?

• Paljud arenevad riigid on olnud ulatuslike väliste kapitalivoogude sihtriigiks, mistõttu on paljudel neist märkimisväärne välisvõlg
  
  • Kuna madala sissetulekuga riigi sääst on liiga väike, et katta kõiki potentsiaalselt kasumlikke investeerimisvõimalusi, tuleb vajalikud vahendid laenata välisriikidest.
    
  • Samas on kapitalijõukates riikides kasumlikud investeerimisvõimalused juba kasutatud, kuid säästmine on suhteliselt kõrge. Arenenud riikide säästjad võivad teenida seega kõrgemat tootlust investeerides arenevatesse riikidesse
    
• Arenevate riikide välislaenamine võib seega olla kasumlik mõlemale poolele
  

Kapitali sissevoolu liigitus.

• Laenuga finantseerimine - Võlakirjad, pangalaenud ja ametlik laenamine
  
• Aktsiakapitaliga finantseerimine - Otseinvesteeringud ja aktsiate soetamine portfelliinvesteeringuna
  

Valuutakriiside tekkepõhjused.
Jooksevkonto puudujäägist tulenevad kriisid :

• Riigi vahetuskurss on juba algselt valesti määratud
  
• Kohalik inflatsioon on muutnud hinnad rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetuks
  
• Konkureerivates riikides on toimunud valuuta devalveerumine (nt. Tai 1997)
  

Varade ja kohustuste tähtajalisest
tasakaalustamatusest tulenevad kriisid:

• Riigi lühiajalised välisvaluutakohustused ületavad välisvaluutareserve
  
• Riik on ajutiselt ebalikviidne, kuna puuduvad vahendid kohustuste kohe täitmiseks
  
• Investorite usalduse kaotuse puhul lõpeb laenude andmine ja riik ei suuda enam oma varasemaid kohustusi refinantseerida (nt Korea 1997)
  

Nn bank-run valuutakriisid:

• Keskpank tegutseb viimase instantsi laenajana nende pankade suhtes, mis on ajutiselt maksejõuetud, seevastu püsivalt maksejõuetud pangad jäävad abist ilma
  
• Hoiustajad ei tea pankade tegelikku olukorda ja peavad ohu korral paremaks võtta oma hoiused kohalikest pankadest välja
  
• Tulemuseks valuutast “põgenemine” (nt. Aasia kriisid 1997-98, Argentiina 2001)
  

Nakkavad kriisid ja irratsionaalsed
spekulatsioonid:

• Investorid selekteerivad riigid majandus- ja finantsnäitajate põhjal ning seejärel valivad investeerimisprioriteedid
  
• Investorid ei tegele indikaatorite süvaanalüüsiga, vaid korrigeerivad riskihinnanguid samadel alustel kõikide arenevate turgude osas (nt Tai kriis vallandas spekulatiivsete rünnakute laine teistes siirdemajandustes)
  

Spekulatiivsed valuutarünnakud. Nende vormid.

• Spekulatiivne valuutarünnak leiab aset juhul, kui spekulandid usuvad, et valuuta devalveerimine on möödapääsmatu
  
• Spekulandid müüvad keskpangale koduriigi valuutat välisvaluutareservide vastu
  
• Spekulatsiooni eesmärk on saada kasu välisvaluutareservide ostmisest kehtiva vahetuskursiga ja müües hiljem pärast rünnakut välisvaluutat kõrgema kursiga
  
• Kui keskpangal ei ole võimalik reserve laenata, on ta sunnitud vahetuskurssi devalveerima, kui välisvaluutareservid ammenduvad
  
• Spekulatiivsete positsioonide võtmise vormid
  
  • Forwardlepingute kasutamine
    
  • Laenatakse nõrka valuutat, et müüa seda tugevama valuuta vastu ja seejärel deponeerida saadud vahendid
    
  • Enne fikseeritud vahetuskursi kokkukukkumist vahetatakse kodumaine valuuta välismaise vastu