NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18. FÜSIOKRAADID: riik ei tohi sekkuda majandusse.
...........................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism.............................................................
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (1554 1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma
majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marksism Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsib ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Merkantilistid Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W
Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; · suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); · omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; · ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga.
Varane merkantilism- rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; • suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); • omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; • ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga.
1. Karl Marx, John Meynard Keynes, Adam Smith, Abraham Maslow, Alfred Marshall – millega on tegelenud, peamised teooriad ja teesid? Karl Marx- sotsialistliku teooria looja John Meynard Keynes – makroekonoomika looja Adam Smith – vabaturumajanduse looja (nähtamatu käsi) Abraham Maslow – inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3
ESIMESED KAASAEGSED MAJANDUSTEADLASED Esimesteks kaasaegseteks majandusteadlasteks võib nimetada 16-18 sajandil valitsenud merkantiliste ja 18.sajandi filosoofide ja majandusteadlaste rühmitust, keda tuntakse füsiokraatide nime all. Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti ehk müüki välisriikidesse. Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid saavutada soodsat kaubandusbilanssi. Neid, kes on tänapäeval omaks võtnud seisukoha, et riik peaks soodustama
õiglaseks hinnaks. Kuna tolleaegne ühiskond oli kihistunud, pidi õiglane hind olema selline, mis võimaldas elada vastavalt klassiseisusele. Sellisel moel olid töö võrdsus ja ebavõrdsus seotud. /1, lk 322-323/ 5 Merkantilismi mõtteviis on üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Varasemad merkantilistid väitsid, et riiki rikkus seisneb tema käsutuses oleva kulla ja hõbeda varudes ning suure väärismetallide varu loomine eeldas kulutamise piiramist. Hilisemad merkantilistid tegelesid kaubanduse ja raha ringluse küsimustega. Peamine tähelepanu pöörati rahvusvahelisele kaubandusele. Nende eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud, seepärast nähti rahvusvahelist kaubandust nullsummalise mänguna, mille kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus
MAJANDUS 1. Millega mõõtsid merkantilistid rikkus? Kullas ja hõbedas ning vallutades kolooniaid 2. Millega Adam Smith? Rikkuse allikas on tootmise maht ning see sõltub sellest kuidas riik suudan oma tootmistegureid rakendada. (füüsiline kapital, finantskapital, loodusressurs, tööjõud) 3. Mis on SKP? Kindla perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 4. Kuidas SKP-d arvutatakse? SKP=K+I+V+PE K-kodumajandite kulutused I-ettevõtete investeeringud V-riigi kulutused PE-puhas eksport 5
perioodil. Selline lähenemine aitab vältida ületootmist ja firmadel kasutada paremini oma käibevarasid. 3.Miks ei ole võimalik rahuldada kõikide inimeste soove ja nõudmisi ? Kuna puuduvad vajalikud ressursid. Inimestel puudub vajalik raha, et muretseda seda mis tarvis,samas vajalik raha, et toota nii palju toodangut, kui tarvis jne. 4.Selgita, mida tähendab majandusteaduses merkantilistlik mõtteviis? Millal ja kus see valitses? Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsused peaksid andma välja seadusi, mis toodaksid toodangut, hoides madalal töö- ja tootmiskulud ja soodustades eksporti. Selline mõtteviis valitses 16.-18. sajandil Eurooopas. 5.Kes olid füsiokraadid? Millal ja kus nad tegutsesid? Filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus. Füsiokraadid tegutsesid 18.sajandil Prantsusmaal. Milline oli nende põhiloosung
1968,96 eurot Palgafond- maksavad tööandjad 33% sotsiaalmaks, 1,4% tööandja töötuskindlustus Ehk 10 000- 3300 140 kulud kokku tööandjale 12440 eurot 24. Intresside, käibemaksu arvutamine Intresside arvutamine korrutan intressi protsendi enda summaga. Käibemaksu arvutamine- korrutan protsendiga hinna, mis on ilma käibemaksuta Km.a 450/:1,20=375 450-375=75 20% 450 on 75 .- 25. Merkantilistid, füsiokraadid, A. Smith, T.R.Malthuse, A. Marshall, P.Samuelson, J.M.Keynes- teooriad: · Merkantilistid - arvasid, et riigi rikkust näitab materiaalne vara nagu kuld ja hõbe. Ja riik saab rikkamaks ostes juurde nt: kulda · Füsiokraadid arvasid, et riigi rikkus on rahvas, jumal, loodus. Riik saab rikkamaks kokku hoides oma rahvaga. · Smith nähtamatu käsi, arvas, et turumajandust juhib nähtamatu käsi mis tuleb
vastu. Päikesekuningas Louis XIV (1643-1715) 1661. aastast valitses riiki ise • „Riik – see olen mina“ • „Üks kuningas, üks seadus, üks usk.“ • Versailles lossi rajamine • Merkantilistlik majanduspoliitika • Hiilgav õukond, etikett • Pariis = moepealinn • Raamatukogud, tähetorn, botaanikaaed • Vahuvein, jäätis, kahvel Merkantilism • 16-18.sajandil valitses Euroopa majanduses merkantilistlik mõteviis. • Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma, nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. • Valitsuse peaksid andma välja seadusi, mis toetavad tootmist ja hoiavad madalal tööjõu- ja tootmiskulud. • Soodne kaubandusbilanss: riik veab välja rohkem kaupa, kui sisse toob. Importi piiratakse tollimaksudega. • Kasum toob kaasa riigi kulla- ja hõbedavaru suurenemise. Riigi tõeline rikkus väljendub kulla ja hõbeda hulgas. • Tuntuim merkantilistidest J.B
Riideühikud (milj.) Esimesed majandusteadlased 14. Merkantilistid pidasid rikkuse aluseks kulda, raha, mida 14. . saadakse müüjes kaupu välismaale (eksport) ( ). 15. Füsiokraadid pidasid rikkuse aluseks eeskätt maaga 15. ,
tootmisvõimsuste kõveraga. Pm. toodang (mil. tonni) Tööstustoodang (mil. tükki) 1. 15 0 2. 13 5 3. 11 15 4. 5 25 5. 0 30 Majanduselu uurimine on toimunud sajandeid. Esimesed majandusteadlased olid merkantilistid 16.-18. Sajandil. Nemad arvasid, et riigid peaks konkureerima ja soodustama eksporti, hoidma all kulutused. Füsiokraadid olid 18. saj., väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulevad jumalast. Majanduse 3 põhiküsimust : MIDA, KUIDAS JA KELLELE TOOTA. Majandusteadusel on 2 haru: MIKROÖKONOOMIKA JA MAKROÖKONOOMIKA Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid.
karistustega. Mis on kaubavahetus? · Millegi vahetamine millegi uue/muu vastu. Mis on piirprintsiip? · Kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel. Mille stiimul on kasum? Mis on kasumi valem? · Tootmise stiimul · KASUM= kogutulu> kogukulu Mida näitab tootmisvõimaluste piir? · Näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Millal ja kus tegutsesid merkantilistid? Kuidas nim. tänapäeva merkantiliste? Mida taotlevad neomerkantilistid? · 1618.saj. Euroopas · Neomerkantilistid · Ekspordi suurendamist, impordi piiramist Millised on merkantilistide põhimõtted? · Riigid peaksid üksteisega kasumi pärast konkureerima. · Valitsused peaksid välja andma tootmist soodustavaid seadusi, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti. · Eesmärk on saavutada soodne kaubandusbilanss. Mis on kaubandusbilanss?
Edasi jõudsid rahvusliku liikumise ideed haritlaskonda ning sealt edasi toimus seltsiliikumine, mis kujunes massiliseks. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Vajadus majandusteooria järele tekkis koos arusaamaga, et riik peab kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule.Esimene uusaja majandusteooria, mis sai alguse juba 15. sajandil turumajandusena, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ( kuld,hõbe) ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkust rahaga. Tähtsaks raha hankimise viisiks pidi olema edukas kaubandusbilanss ehk välismaalt peaks võimalikult vähe kaupa sisse tooma, kuid väljaminevate kaupade hulk peaks olema suur. Sellist tegutsemist nimetati monetaarseks. Seega merkantilistlikku majanduspoliitikat järgivad valitsejad tihti lausa keelasid välismaa kaupade sissevedu
• Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, seda nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalus. • Uuringuobjektideks on (sisuliselt tegemist on agregaatnäitajatega): – Rahvuslik koguprodukt (SKP, rah. ühik) – Majanduskasv (SKP % muut) – Tööhõive (töötus, % tööjõust) – Inflatsioon (hindade % muut). Majandusteaduse arengud, 1 • E.m.a (Plaaton j.t.) – filosoofilised mõtisklused rikkusest • Merkantilistid (16-18 saj) – Riigid konkureerivad kasumi pärast – Rahva rikkuse mõõtmine rahvaarvuga ja kaubandusega • Füsiokraadid (18 saj) – rahva rikkuse mõõtmine põllumajandustoodanguga ja loodusressurssidega • Klassikaline majandusteooria – Adam Smith (1776) – vaba, valitsuse sekkumisteta majanduse toimimine, “nähtamatu käe metafoor”) – David Ricardo – suhtelise eelise printsiip Jätkuks ….
SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse 6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka "tehnoloogilise lünga mudeliks"), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest
Tunnused: · Riigivõim jagamatu, valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · Pürgimine ühtsuse poole · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele · Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära) Kultuuriline ühtsus MERKANTILISM Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas
eksporti. Kapitalistlike majandus-vormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes ., korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli : 1) kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab 2) olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi - ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 11. Absoluutse eelise teooria, theory of absolute advantage A
Väliskaupadele kehtestati kaitsetollid. Ehitati maanteid ja kanaleid kaubanduse arenguks. Merkantilismiga kaasnes aktiivne asumaade poliitika. Hõivati suuri alasid Ameerikas. Selline asumaadepoliitika läks kalliks. Aadlitiitleid ja ametnikekohti hakati müüma. Samuti hakati maksukogumisõigust rentima. Tulemus oli see, et riiklikke kulusid polnud ja raha tuli kiirelt. Prantsusmaa majandus arenes võrreldes Inglismaaga aeglasemalt. Peagi olid tuhanded merkantilistid pagenud Inglismaale, mis tõstis selle konkurentsivõimet veelgi. Hispaania pärilussõda 1701-1713 Prantsusmaa võimsuse suurenemisele pani piirid Hispaania pärilussõda. Sõda tõstis Inglismaa olulisust Euroopa ja maailma poliitikas. Sureb Hispaania kuningas, Habsburgist CARLOS II. Oma testamendis jätab ta Louis IX, Hispaania Riiginõukogu ja paavsti kuuria soovitusel kõik oma valdused Anjou Philippe`ile, kes oli Louis XIV pojapoeg. See tähendanuks Prantsusmaa liiga
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines
Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalsest huvist (kasust). Smith väitis, et vabalt toimides ei saa turg viia kaoseni. Rikkuse allikad (tootmistegurid) on töö ja maa. Rahva heaolu määravad rahvastiku hõivatus ja töö tegemise oskused.
seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada
0 1 2 3 4 5 6 7 8 Riideühikud (milj.) Esimesed majandusteadlased 14. Merkantilistid pidasid rikkuse aluseks kulda, raha, mida 14. . saadakse müüjes kaupu välismaale (eksport) ( ). 15. Füsiokraadid pidasid rikkuse aluseks eeskätt maaga
Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi. Füsokraadid 18
· Esindajad olid E.Burke ja G.W.F. Hegel Liberalism: · Pooldasid vabadust, üksikisiku vabadust just. · Pooldasid järske muutusi · Esindajad Locke ja Rebesque · Tahtsid võrdseid võimalusi- vähe riiki, vähe makse. Sotsialism: · kaks suunda: 1) kommunism 2)sotsiaaldemokraatia · tekkis sest oldi vastumeelsed relvastatud võitlusele, pooldati poliitilist võitlus, nt nõuti võrõiguslikke valimisvõimalusi. Merkantilistid: · Olid seisukohal, et riik peab rohkem kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule. · Nende arust oli rikkuse mõõduks raha · Arusaam, et riik peab võimalikult vähe kaupa sisse eksportima ja võimalikult palju välja importima · Esindaja Colbert Füsiokraadid: · arvamusel, et elu paremaks korralduseks tuleb eeskuju võtta loodusest · arvati , et tulutoov on tegeleda põllumajandusega.
Merkantilistide arvates oli oluline saada ligi teiste rikkustele väliskaubanduse abil. “Rikkus ei tähenda, et sa omad palju kulda ja hõbedat, vaid see, et sa omad rohkem kui su naabrid“ (John Locke). Rahvusliku rikkuse lisandumine teiste maadega võrreldes tähendas, et tuli välja vedada nii palju kaupa kui võimalik ja vältida välismaalt ostmist, et raha ei voolaks maalt välja. See tõi kaasa manufaktuuride arendamise ja majandusliku sõltumatuse taotluse. Merkantilistid lõid aktiivse kaubandusbilansi mõiste: eksport peab olema impordist suurem. Merkantilistliku majanduspoliitika nõrgeimaks kohaks on peetud väärismetallide osa ülehindamist. Raha sai väärtuseks iseeneses, ei mõistetud veel, et raha muutub majanduses tootvaks siis, kui seda antakse laenuks või muudetakse kaubaks. Samuti ei mõistetud, et väliskaubandust ei saa arendada ühe osapoole arvel, vaid tasakaalustatud kaubandus peab tulema kasuks mõlemale osapoolele.
Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ühe jumala usku. Ta nõudis Allahi austamist. Islami püha raamat-Koraan. Islami usu 5 põhiseisukohta: 1) Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet. 2) Tuleb annetada vaestele. 3) Iga päev tuleb 5 korda Meka suunas palvetada. 4) 1 kord aastas, ramadani kuul tuleb paavstuda. 5) Tuleb oma elujooksul teha palverännak Mekass. * Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil. Kujunemise aeg ja põhjused, liberalism, sotsialism; merkantilistid ja füsiokraadid, majanduslik liberalism Konservatism - 1830. aastatel. Ajal, mil ühed pidasid vajalikuks järske muudatusi, s.o revolutsioonilist teed, teised aga tahtsid tagasi pöörduda vana korra juurde, leidus neidki, kes ei pooldanud kumbagi teed. Väideti, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830. aastatel kujuneski konservatiivne partei.
rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust, kolmandad lihtsalt inimtööd. Merkantilistide tähelepanu keskpunktis oli krematistika, raha sünnitamine raha poolt. Majandusprobleemidele läheneti mitte normatiivselt vaid kausaalselt (nähtuste vaheliste seoste otsimine). Uurimisobjektiks oli ringlus. Hüljati keskaegne skolastika ja dogmaatika majanduse uurimise alal. Merkantilistid ei loonud ühtset, terviklikku majandusteooriat, vaid esitasid esmajoones tolleaegsete riikide poliitilisi traktaate, üksikuuringute tulemusi. Nad püüdsid välja töötada niisugust abinõude süsteemi, mis oleks tsentraalsel riigivõimul võimaldanud kõige paremini korraldada majandust riigis. Merkantilistid tegelesid esmajoones praktiliste majandusküsimustega. Rahasüsteemi, kaitsetollide, kaubaseltside jms moodustamisega. Soovitasid juhtida riigi majandust jõukuse, rikkuse suunas.
pahedega. Füsokraatia: riigi sekkumine majandusse on lubamatu, kuna see rikub majandust tervikuna. Kõige tähtsam on põllumajandus, sest vaid sealt tuleb puhas tulu ja kõik teised töötlevad või vahendavad oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust. Merkantilistid vastupidiselt uskusid, et peamine tulu tuleb kaubandusest. Ideaalne riigivorm: Voltaire: valgustatud absolutism (valitseja liit filosoofidega) uskus, et eraomand on puutumatu. Montesquieu: konstitutsiooniline monarhia uskus, et peaks olema rakendatud võimudelahusus ja ka tema jaoks oli omand tähtis ning uskus geograafilisesse keskkonna mõjusse. Rousseau: vabariik eraomand puutumatu. Milline Montesquieu põhimõte on kasutusel enamikes tänapäeva riikides?
Kuigi mõõdukuse mõõt jäi defineerimata, anti edaspidi rikkusele kiriku õnnistus. Merkantilism ja tööstuskapitali teke Esimese kapitalistliku tootmisviisi teooriana kerkis 15 saj. esile merkantilism, mille põhimõtted valitsesid 18. sajandini. Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis. Väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel, pandi manufaktuuridega alus suurtootmisele. Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid: 1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga, 2) tootmise seadmine rikkuse eelduseks, 3) kasumi allika nägemine riikidevahelises raharingluses. Merkantilismi algperioodil oldi seisukohal, et kaupu tuleb rohkem välja kui sisse vedada ja jõukuse tagavad riigi rahavarud. Raha peab ringlema, et rohkem raha sisse tuua. Liberalism
oma kodanikele (võrreldes teiste maade kodanikega) praegu ja tulevikus kõrge elatustase. Maailma majandusfoorumil 1998 defineeriti terminit “riigi konkurentsivõime” lihtsalt riigi majanduse võimena teha kiireid ja püsivaid edusamme elatustasemes. Riikide rikkuse hindamise küsimustes on majandusteadlastel ajalooliselt olnud väga erinevaid arvamusi. 16.–18. sajandi merkantilistid lugesid riikide rikkuse mõõdupuuks varahoidlates oleva kulla ja hõbeda tagavara. 18. sajandi alguses tekkinud füsiokraatide majandusõpetus piirdus majandusedu hinda- misel vaid põllumajandusega. Adam Smith märkis 1776. aastal oma kuulsas teoses “Rahvaste rikkus”, et riikide jõukust tuleb arvutada toodangumahu alusel teatud ajaperioodil. Kuid ta välistas materiaalset
annaabi.ee 
