Majandussfääride kogum (3)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Rahvusvaheline majandus

5 VÄGA HEA

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire.
SFÄÄRID:

Väliskaubandus

Teenused

Raha, valuutasuhted, - turg

Kapital , välisinvesteeringud

Tööjõu liikumine

Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia

Rahvusvahelised organisatsioonid

WTO – maailmakaubandusorganisatsioon

IMF – valuutafond

IBRD – maailmapank

OECD – majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon , mille liige Eesti veel pole.
Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline ( olemuslik ), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport , import , transiit , investeerimine .
EELDUSED:

Ressursside piiratus – loodusvarad , ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus.
Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam .
VMN – vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949
VLO – varssavi lepingu organisatsioon 1955

Majandusloogika – liigub sinna, kus soodsamad tingimused.
SEOSED:

Majanduse ja poliitika vahelised seosed:

Võrdelises sõltuvuses, seda parem eeldus paremaks majandussuheteks.
Riikide poliitiline stabiilsus – mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on.
Negatiivse imidžiga riigid (paariariigid), kellega ei peeta sobilikuks suhelda. Nt rahvusvahelist terrorismi harrastavad. Selliste riikide vastu rakendatakse sanktsioone. Nt embargo – kaubanduslik keeld Iraagi Jugoslaavia suhtes. Eesmärk sanktsioonidega riike kutsuda.

Majanduse ja kultuuri vahelised seosed:

Globaliseerumine
Multikultuur
Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama.

Majanduse ja ideoloogia seosed:

Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990)

Majanduse ja õiguse seos:

Erinevad õiguskultuurid

Common law -> tavaõigusele rajanev kultuur
Civil law -> Mandri-Euroopa detailselt töötatud seadusandlus
Teokraatlik ehk tugevasti seotud religiooniga nt Araabia

RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS
Väliskaubanduslike sidemete kujunemine maailmas (vt artikkel: 5000 aastat väliskaubandust)
Rahvusvahelise kaubanduse teoreetilised alused:

Merkantilism

Teoreetiliselt- kaubandust peetakse rahvusvahelise rikkuse kõige olulisemaks allikaks. Võimalikult palju välja vedada kaupu. Väärismetallide kogumine.
Praktiliselt- viljeleti kaubandust. Inglismaast esimene tõeline merkantilistlik maa (16.saj). 1558- võitmatu Armada hukk, Inglismaast juhtiv mereriik , koloniaalimpeerium sai..

Absoluutse eelise seadus
Esindajaks Adam Smith. Viiakse välja sellist kaupa, milles on eelis teiste kaupade ees. Veab sisse sellist kaupa, milles on absoluutne halvemus. Nt USA veab välja puuvilla Brasiiliasse ja Brasiiliast toovad sisse kohvi.

Suhtelise eelise seadus
Kui riigil on ainult halvemus. Teoreetik D. Ricardo . Rahvusliku rikkuse allikaks on kapitali laekumine. Minimaalse halvemusega kaupa viib välja, võrreldes riigiga, kuhu kaup viiakse. Suhtelisest eelisest võib aja jooksul saada absoluutne eelis.

Heckscheri-ohlini mudel (vt töölehte Rahvusvahelise kaubanduse põhjused)
Ressursid on väga olulised. Mudeli loojaks E.F.Hecksher ja täiendajaks Ohlin.
Tootmisfunktsioonid kahes erinevas riigis samasugused, kui tootmisharuti erinevad. Tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed , ent rahvusvaheliselt immobiilsed.
Eksisteerib tootmistegurite fikseeritud hindade ja vastava tootmistegurite kombinatsiooni vahel ühene ja kindel suhe.
Kaubanduslikud piirangud, kaubanduspoliitikad (vt ka töölehte!)
Piiranguteta kaubandus ehk vabakaubandus . Mida arenenum riik, seda vabamat kaubandust harrastab. Mida vaesem riik, seda rohkem hoiab piirangutest kinni.
Toll , kui kõige olulisem majanduslik piirang (tollimaksud)
Tolliliigid:

Maksustamisviisi alusel

Väärtustoll- väljendub % kaubahind.
Kindel tollimaks
Liittoll- % ja summa juures, kombinatsioon väärtusest ja kindlast tollist.

Kogumiskoha alusel

Imporditollid
Eksporditollid
Transiittollid – toll riigist läbiveetavalt kaubalt.

Majandus-poliitilisel alusel

Kaitsetollid – kaitsta oma maa tootjaid välismaiste konkurentide eest. Protektsionism .
Eelistustoll
Karistustoll – tollimaksuga karistatakse

Venemaa tolli peamised tunnusjooned:

Tagada väliskaubanduse riiklik monopol

Välisvaluta riiklik monopol

Toll pidi täitma ideoloogilise kordoni rolli, tuli piirivalvega blokeerida NL vaenuliku materjali sisseimbumist nt kirjandus jne.

Ülim tsentraliseeritus, ülibürokraatlik. (KGB,GRU)
4.nov 1991 lõpetas NL toll tegevuse.
Mittemetoodilised piirangud:

Kvoot

limiit, koguseline piirang. Võib väljenduda rahalises vormis.
Eksport-importkvoot nt nafta , põllumajandussaaduste kvoodid

Litsents , luba, mis annab õiguse kaupade veoks. Ekspordi ja impordiga tegelejate ringi piirang.

Tehnilised piirangud: Autodele heitgaaside piirang.

Sanitaar- epidenoloogilised piirangud

Fiskaalsed piirangud- riikidel erinevad maksumäärad.

Monetaarsed piirangud – valuutapoliitika on riikidel erinev. Limiteeritud palju ja kuidas vahetada. Konventeeritav ehk vabalt vahetatav valuuta .

Füüsilised piirangud – asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon .

Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist.
GATT-> WTO
GATT- üldine tolli-ja kaubanduskokkulepe, 1995a muutus WTOks maailmakaubandusorganisatsiooniks. 1944 toimus USA Bretton Woodsi linnas rahvusvaheline majandusalane konverents .
Alustati 23 riigiga 20.okt 1947, GATT alustas 01.01.1948.
Töövormiks roundid ehk läbirääkimiste voorud. Kokku jõudis läbi pidada 8 vooru .
Tegevusprintsiibid:

Enamsoodustusrežiim (võrdse kohtlemise printsiip)
Kui ühele GATTi liikmele kehtestati mingi soodustus, siis see laienes ka teistele liikmetele .

Üldsoodustusrežiim
GATT arutas riikide erinevat majandustaset. Muutus oluliseks, kui tulid arengumaad. Vaesematele riikidele kehtestati leebemad kohustused.

Stand still ehk kui on otsustatud vähendada piiranguid, siis ei tohi enam GATTi liige piiranguid tõsta. Kui põhjendab, et peab raske olukorra leevendamiseks, siis peab see liige saama nõusoleku, iseseisvalt tõsta ei tohi.

Kõik kaubanduslikud probleemid tuleb lahendada läbirääkimiste teel „mittediskrimineerimise põhimõte“.

Antidumping- kuntslikult madaldatud hind. Eesmärk konkurentsis paremini läbi müüa, kasutatakse dumpingu hinda. Aga GATT dumpingu keelas, seepärast „antidumping“.
Esimesed 5 GATTi vooru tõid kaasa tolli alandamise 35%. 6voor: Kennedy round (50 liiget) 1962-1967. Iga järgmise roundiga läheb round pikemaks, liikmete arv kasvab ning teemade ring laieneb . 1972 EEC- Euroopa majandusühendus. TULEMUS: USA ja EEC kohustusid vähendama tolle 35%, Kanada 24%, Sbr 38%, Jaapan 30%. 7 voor : 1973-1979 Tokyo voor (102 liiget). Arenenud riigid kohustusid tolli vähendama 34%. Vooru ajal võeti vastu olulised protokollid . 1973 Kioto(?) protokoll - lihtsustada tolliprotseduure. 1977 tollialaste kuritegude ennetamine. 8 voor: 1986-1992 Uruguai voor. Piirangute vähendamine, turgude avamise küsimus, omandi kaitsmine, intellektuaalse omandi kaitsmine, teenuste liberaliseerimine.
1.jaan 1995 GATT muutus WTOks (128 riiki). Tippkohtumised muutusid, 1996 Singapuris, 1999 Seattles.
Eesti ja WTO
Eesti saatis 1994 GATTi taotluse , aga sai 13.nov 1999 WTO liikmeks, 135es liige. 1992 IMF liikmeks.
Probleem, miks liikmeks saamine aega võttis:

Tollilagi-maksimaalne tollikasutus
Administratiivsed hinnad

Positiivne WTOs olemises:

Imago, WTO suurendab mainet
Välisinvestorite jaoks on see lisagarantii
Enamsoodustusrežiim
Juurdepääs infole
Maailmakaubandusest 90% on seotud WTO liikmetega
Enne WTO liige, siis saab ELi astuda.

VABAKAUBANDUSPIIRKONNAD
Vabakaubanduspiirkond on integratsioonivorm, piirkond, kuhu kuuluvad riigid on omavahel kaotanud piirangud. Piirkonnaväliste riikide suhtes on õigus kehtestada omad piirangud.
EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon , 1960.

Lõid riigid, kes ei saanud kuuluda EEC-sse või hoopis ei tahtnud.
Väga aktiivsed väliskaubanduse poolest.
Eesmärk 10 a vältel kaotada piirangud, aga said 6a hakkama. 1996 kaotasid omavahel tollid .
Liikmeid 4: Norra, Šveits, Liechtenstein, Island .
Kaubad , teenused, kapital, tööjõud liiguvad vabalt. Šveitsile ei meeldi tööjõu vabadus.

CEFTA- Kesk-Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

Liikmeteks olid postsotsialistlikud maad
Visegradi lepingu sõlmisid 1991 3 VMN-i maad (vastastiku maj.nõukogu) Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari.
Kurss ühineda EL-ga. Kehtestasid kaupade vaba liikumise.
1992 Budapestis nimetasid CEFTA-ks oma piirkonda.
1993 Tšehhi ja Slovakkia (Tšehhoslovakkia lagunes ) 1996 liitus Sloveenia , 1997 Rumeenia , 1999 Bulgaaria . 2002 Horvaatia .
Kord aastas peaministrid kohtusid, loodi ühiskomitee, millel kontrollfunktsioon.
Eesti pidi täitma 3 tingimust, et CEFTA-sse saada:

Kõike CEFTA liikmed peavad liitumisega nõus olema
Eesti peab olema sõlminud liikmetega vabakaubanduslepingu.
Eesti pidi olema VTO liige, mida Eesti aga polnud.

1997 sai EL-i kanditaatriigiks, seega ei tahtnud enam CEFTA liikmeks saada.
NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse kokkulepe

1989 käivitus protsess: USA ja Kanada sõlmisid omavahel vabakaubanduslepingu.
1990 kaasati Mehhiko ,1992 sõlmiti leping, jõustus 1994. Vastasseis Ameerika poolt:

Kuritegevus tõuseb
Odav tööjõud, mehhiklased
Poliitiline
Mehhiklaste ja ameeriklaste omavaheline läbisaamine (kunagi sõdisid)

MERCOSUR - Lõuna ühisturg

Loodi 1991
Liikmed: Argentiina , Brasiilia, Uruguai, Paraguai
On muutunud tolliliiduks (tollid on ühtlustunud). Iga 3 kuu järelt toimub koosolek.

ASEAN - Kagu- Aasia Rahvaste Assotsiatsioon

Loodi 1967 a poliitilistel eesmärkidel: Tõrjuda tagasi kommunismi levikut.
Liikmed: Tai, Malaisia , Singapur, Filipiinid , Indoneesia . Hiljem liitus Brunei , Vietnam , Laos, Mianmar, Kambodža.
ASEANist sai majanduslik organisatsioon.
ASEAN on olnud äärmiselt kiire majanduskasvuga, avatud tootmine on suunatud välisturule, tööjõud on odav aga töökas. Kagu-Aasia on maavaraderikas. Arenenud turism . Paindlik reageerimine kõigele uuele.
1997 vallandus sealt piirkonnast finantskriis. Inimõiguste probleem.

APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduslik organisatsioon

Loodi 1989 a eesmärgiga luua maailma suurim vabamajandus piirkond aastaks 2020.
Ühinesid: USA, Kanada, Mehhiko, Tšiili, Jaapan, Lõuna-Korea, kõik Hiinad ( Taiwan , Hongkong, Macan, Hiina SRV). ASEANi maad, Uus- Guinea , Austraalia , Uus- Meremaa . 1997 lisandus veel Peruu , Venemaa, Vietnam. Kuulutati, et 10a-ks uusi enam vastu ei võta.

CARICOM- Kariibimere ühisturg

Kuulub 14 Kariibimere riiki. Juhtivad riigid Jamaika, Bahama saared, Trindad ja Tobaco.

Andide Grupp

Loodi 1969 Bocota kokkuleppega.
Kuulusid Boliivia, Ecuador , Peruu, Venezuela , Kolumbia , Tšiili (kes heideti välja)

VALUUTA
Raha on kõige levinum kaup. Rahaga on võimalik mõõta kõikide teiste kaupade väärtust.
Rahvusvaheline kulla mõõtühik on unts =31,1 g. Kulla kvaliteeti näitab kulla proov – karaat .
RAHVUSVAHELINE VALUUTASÜSTEEM
Rahvusvahelise valuutasüsteemi kujunemise etapid (IMS- International monetary system)
(Vt töölehti Rahvusvaheline valuutasüsteem)
I 1867 Pariisi kokkulepe. KULLASTANDARTI ETAPP
Ühinenud riigid läksid üle kullastandardile. Tagama oma raha kullaga, iga riik määras ise, kui suur kulla kogus vastab nende rahale.
Maailmaraha on inglise nael , mis oli kõige autoriteetsem valuuta.
Eelisolukorras olid need maad, kellel olid oma kullavarud.
I etapi lõpetab IMS 1914.
II Genova kokkulepe 1922. Arutati sõjajärgset valuutasüsteemi. Uus valuutasüsteem baseerub nii kullal kui juhtivate riikide valuutal.
Tekkisid tsoonid : naela ja franki tsoon. Eesti sidus end inglise naelaga.
1927.a Inglismaa toetusel toimus Eestis rahareform. Rahvusvaluuta muutus krooniks /sendiks.
1939 lõpetas II MS selle etapi.
III Bretton Woodsi konverents 1944, arutati sõjajärgset majandust ja valuutasüsteemi probleemi. DOLLARI STANDARTI ETAPP. Bretton Woodsi süsteem. 44 riiki ühinesid selle süsteemiga, nad kohustusid võtma kursi, et 35 dollarit= 1unts ( kuld ). 60ndate teisel poolel häired süsteemis. USA dollar polnud võimeline olema enam autoriteet -> Vietnami sõda.
1971 USA president kuulutas Woodsi süsteemi lõppenuks.
IV 1976 Kingstoni konverents, otsustati ajutise abinõuna üle minna ujuvatele kurssidele. 1978 otsustati see süsteem jätta püsima (kehtib ka praegu).
Valuutakomitee süsteem 1992 (vt töölehte Valuutakomitee iseloomulikud jooned)
Fikseeritud rahasüsteem. Esindajaks on ka Eesti. B.Woodsi süsteemi kokkuvarisemine sundis ka Euroopa riike otsima oma süsteeme. 60ndate lõpul tahtsid luua Euroopa valuutasüsteemi. 1969 a Euroopa Ühendus tegi ettepaneku juhtida töögruppi, kes töötaks välja Euroopa valuutasüsteemi. EMU –Euroopa rahaliit. Verneri plaani nime all tuntud, nägi ette etapiviisiliselt üle minna Euroopa ühisrahale.
1973-1976 vallandus majanduskriis. Iisraeli-Araabia sõda. Nafta hinnatõus ( neljakordne ). Hakati otsima alternatiivallikaid ning Euroopa valuutasüsteemi loomine jäi sinna paika.
EUROOPA VALUUTASÜSTEEM
(EMS) vt töölehte Majandus-ja valuutaliit
1964 võeti kasutusele VMNi maades ühine arveldusühik – ülekande rubla . 1 dollar= 90 kopikat ehk 0,9 rubla.
Euroopas võetakse kasutusele ECU – ühine arveldusühik, eesmärgiga vabastada Euroopa Ameerika dollari sõltuvusest. Kehtestati kord, kus kõikumine üksteise suhtes oli lubatud kuni 2,25%. Kui keegi tahtis oma rahvusvaluutat devalveerida (odavdada), pidi ta saama teiste ECU riikidelt nõusoleku.
1991, 1992 Maastrichti tippkohtumine, mille käigus otsustati luua Euroopa majanduse ja raha liit, EU uueks nimeks EL, kinnitati tingimused, millele peavad vastama riigid, kes tahavad ühisrahale üle minna.
Maastrichti kriteeriumid:

Riigi inflatsiooni näitaja ei tohi ületada 3 madalama inflatsiooniga riigi keskmist rohkem kui 1,5%.

Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st.

Riigivõla näitaja ei tohi ületada 60% SKPst

Intressimäär ei tohi olla suurem kui 2% 3 madalama näitajaga riigi keskmisest.

Valuuta kõikumine ei tohi ületada 2,25% kahel eelmisel aastal, kurss peab olema stabiilne.
Need kriteeriumid kehtivad ka juba siirdunud riikidele!
Ühisraha nimetuse probleem:

Jätta ECU, aga Saksa vaidlustas selle.

Euro-frank, euro-mark..ehk siis panna ette „euro“.

1995 Madridi tippkohtumisel otsustati, et ühisrahaks saab euro.
Raha kujundamise probleem:
Korraldati karmide tingimustega konkurss. R. Kalina kavand võitis.
Tingimused:
Sümboolika,
Ei tohtinud olla objekti, mis on kuskil riigis olemas
Pidi vastama: „stiilid ja ajastud Euroopas“
Kaasaegsed turvaelemendid
Loodi Euroopa rahainstituut, kes hakkab ühisraha probleemidega tegelema. Sellest kasvas välja Euroopa Keskpank (vt töölehte Euroopa Keskpank). 1997 Euroopa Komisjon pidi 1998 a kevadel tegema kokkuvõtted, kes saavad siirduda Euroopa ühisrahale ja vastavad nõuetele. (vt töölehte Euroopa Komisjon lubas EMUsse 11 riiki).
1.jaan 1999 siirdus eurole 11 maad ülekannete vormis. Jäid välja Kreeka (kellele anti järelaitamise aeg, 2002 siirdus füüsiliselt), Rootsi ja Taani.
IMF- Rahvusvaheline valuutafond
B.Woodsi konverentsil loodi 1944. 1945 detsembris kirjutas 29 maad alla valuutafondi asutamislepingule. 1.märts 1947 alustas.
Algselt jälgis, et III etapp stabiilselt kulgeks. Kreediidifunktsioon lisandus hiljem. Peakontor on Washingtonis. Liikmed maksavad liikmemaksu
1962 – GAB – laenu üldleping
1998- NAP- uus laenu leping
IMF muutus krediidiasutuseks, 60ndatel annab lühiajalisi laene (kuni 5a peale). Olemas erinevad laenutooted (vt.töölehte IMFi laenutooted ja struktuuri)
Oma arveldusühik SDR (laenu eriõigus). 1 dollar = 1 SDR.
IMFi memorandum- kohustuslik leping, mida Eesti pidi täitma :

Tasakaalustatud eelarve vastuvõtmine

Oluliste reformide läbiviimine nt pensioni- ja erastamisreform.
WBG – Maailmapanga Grupp
Palju sarnaseid jooni IMFga. B.Woodsi konverentsil otsustati luua. Liikmed saavad olla ainult IMF liikmed. Peakorter asub Washingtonis. IMFga ühised aastakonverentsid.
*Juhatus on kõrgem organ (liikmesriikide esindajad). Kord aastas käiakse koos.
*Direktoriaat (22 liikmeline)
*Personal
*President ( tegevusjuht) ameeriklane
* Grupis on 5 liiget (vt töölehelt Maailma Grupp)
Liikmed:
Kõige olulisem on IBRD (asutav struktuur, algul oli ainus, grupp tekkis hiljem). Tegemist on krediidiasutusega. Annab pikaajalist laenu kuni 50. aastaks. Esimene laen oli Prantsusmaale 1947. a. sõjakahjude likvideerimiseks, 250 miljonit USAD. Jaapan sai 1953. a. 40,2 miljonit USAD. 10 aasta pärast ostis Jaapan IBRD võlakirju. Suurimad laenajad on Ladina-Ameerika maad.
IDA – loodi 60-ndal aastal. Mõeldud kõigile vaesematele riikidele.
IFC – loodi 1956. a. mõeldud arengumaadele. Loodud eraettevõtluse toetuseks arengumaades. Eesti on selle liige 1993 aastast.
MIGA – 1988 aastal. Loodi selleks et, meelitada arengumaadesse investeeringuid, teha investeeringute objekt võimalikult atraktiivseks.
ICSID – loodi 1966 aastal. Loodeti vähendada IBRD koormust igasuguste vaidluste ja probleemide lahendamisel. ICSID on kontrollifunktsioon, kontrollib kuidas laene kasutatakse.
1999. a. loodi fond SME väikeettevõtete rahastamiseks. Alla 100 töötaja, käive alla 625 miljoni krooni, ettevõte ei tohtinud olla varustatud relvastusega, ei tohtinud tegeleda kange alkoholiga ja tubakaga, ei tohtinud olla keskkonnaohtlik, jne.
Suurimad finantskeskused:

USA Keskpank – täielik sõltumatus. Allub ainult Föderaalreservi aktile. Juhib seda 7-liikmeline nõukogu (1 liige 14 aastat)

Inglise Pank ( Bank of England ) – on olnud ka erapank mitmel korral vahetanud omandi vormi. Loodi 1664 aastal

Šveits (Žürihi pank 1795 (pole kindel et aasta on õige)) Šveitsis on üle 5000 panga
Eesti laenupoliitika
Eesti esimene kommertspank oli Tartu Kommertspank 1988. a. esimene panga seadus 1989. a. 1. jaanuar 1990 Eesti Keskpank, 1992. a. oli Eestis 41 panka. 1992. a. 1. juulil loodi Eesti Panga Liit, et ühiselt lahendada probleeme. 1996. a. 14 panka.
1992. a. võeti nn taastamislaenud 30 miljonit dollarit. 1993 võeti 38 miljonit, keskkütte taastamiseks. Maantee hooldus , tervishoiu projekt (vaja oli saada ravimeid)
Eesti laenupartnerid vt töölehte
TURG
(vt töölehte TURG)
VALUUTATURG
Valuutaturg on koht, kus kohtuvad nõudmine ja pakkumine.
Turumajandus baseerub kapitalil, orienteeritus kliendile. Süsteem on kogum millestki , mis on omavahel seotud.
L. v. Bertalanffi (1901.1972) süsteemiteooria looja Austri päritoluga. Tema teos „Üldine süsteemiteooria“ 1968. a.
Turumajanduse arenguetapid:

Vara kapitalistlik – ise reguleeriv turg toob kaasa loomuliku hinna, baseerub kapitalil kuni 19 saj. 80-ndate aastani. Inglismaa liider siis Prantsusmaa.

Aktsiakapitali etapp – tekivad AS-id. See etapp toob kaasa masstootmise. Masstootmine on odavam.

Avatud ühiskonna turumajandus – on seotud globaliseeruva turu tekkimisega

Integreeruva turu etapp

raha sisehind milleks on intressimäär
raha välishind milleks on valuutaturg
Rahaturg on siseturg
Valuutaturg on rahvusvahelisel areenil liikuv raha

(vt töölehte Üldjoontes jagunevad finantsturul ringlevad väärtpaberid…)
Turusubjektid valuutaturul:

Kommertspangad – ostavad raha kokku oma klientide jaoks ja annavad klientidele laenu. 80% maailmarahavoogudest käib läbi kommertspankade

Rahvusvahelised ettevõtted

Riigid
DRS- võlgade aruande süsteem. Riigid jaotuvad võlgade järgi gruppi:

Suured võlgnikud- koormus üle 80% SKPst
Mõõdukad võlgnikud 60%-80ja
Väikesed võlgnikud alla 60%

Valuutaturu funktsioonid:

Ostuvõime või ostujõu ülekandmine ühelt valuutalt teisele (ühest riigist teise)

Krediidi andmine- annab võimekust juurde, saab kasutada võõrast raha.

Kaitseabinõude pakkumine kursimuutuste vastu – riskide vähendamine/maandamine
Valuutakursside liigitus

Otsene kurss- mitu omaraha ühikut on vaja anda ühe välisraha ühiku eest.
Kaudne kurss- kui palju on vaja välisraha välja anda ühe kohaliku ühiku eest.

Hetkekurss ja tulevikukurss

Optsioonid – õigus osta konkreetses koguses mingit valuutat.
Futuurid- õigus kui ka kohustus osta konkreetses koguses valuutat.
1. Maailmaraha, dollar
2.Põhilised reservvaluutad
3.Vabalt vahetatavad valuutad
4.osaliselt konverteeritav valuuta (nt naaberriikides, olulistes partnerriikides)
5.Surrogaatrahad (üleminekurahad)
KAPITALITURG (vt töölehte Kapital, kujunemine)
Kapital on väärtus, mille abil on võimalik saada lisaväärtust/kasumit.
Kapitalistlik süsteem on orienteeritud kasumi saamisele.
Füsiokratism loodusevõimu pooldaja leidsid , et põhiline rikkus tuleb maast (põllumajandus). Põllumajandus on eksistentsiaalselt vajalik. Põllumajandusest saadud tulud läbivad terve majanduse, kuna põllumajanduses saadakse erinevaid tululiike.
Tootmistegurid:

Maa

Töö - W. Petty Inglise majandusteadlane . „Maa on rikkuse ema, töö on rikkuse isa.“. Tööväärtusteooria A. Smith. Töö on eeskätt rikkuse allikas. Põhiline tululiik on palk.

Kapital J. B Say. Kapital kui tootmistegur. Tululiik on kasum

Ettevõtlus. Tululiik kasum
Kapitaliturg – kapitali liikuvust väljendab investeerimine.
Liigitus:

Otsesed investeeringud – pikaajalised, investeeringud ettevõtlusesse eesmärgiga saada oluline osalus.
Portfell investeeringud – lühemaajalised investeeringud väärtpaberitesse.
Muud investeeringud – laenusuhted.

Teooriad näitavad, miks investeeritakse. Otsesed investeeringud.

Tulumäärade erinevuse teooria – madalama tulumääraga riigist liigub kapital suurema tulumääraga riiki.

Hajutada riske, et luua erinevaid alternatiive, investeeritakse erinevatesse riikidesse.

Turu suuruse teooria – mida suurem on turg seda tõenäolisem on, et välisinvesteeringud on kasulikud.

Töösturorganisatsiooni teooria põhjendab investeerimist. Välisinvestor on võrreldes kohaliku tootjaga halvemas seisus kuna ei tunne kohalikke olusid. Ta ületab kohalikku tootjat oma organisatsiooni poolest. Tal on paremad finantseerimise võimalused, parem tehnoloogia jne.

Asukohateooria – mingi asendi eelis. Hea transiit asend. Looduslikud eelised nt maavarad . Maavara hea kättesaadavus.
(vt töölehte Eesti otseste välisinvesteeringute sihtriigina)
Välisinvesteeringute plussid:

Uute töökohtade loomine

Uued oskusteabed

Kodumaiste ettevõtete tugevnemine

Ekspordi suurenemine

Uute tööstusharude teke

Maksutulu

Allhankijate võrgustike laienemine

Regionaalpoliitika seisukohad

Olemasolevate ettevõtete elavnemine

Tehnoloogia
Miinused:

Kasum liigub riigist välja

Välismaised ettevõtted hakkavad mõjutama poliitikat
MULTINATSIONAALSED KORPORATSIOONID (vt töölehte Maailmalinnade hierarhia )
Maailmalinn on linn, kuhu on kogunenud multinatsionaalsete korporatsioonide peakorterid.
Maailmalinnadel oma hierarhia (osades linnades peakortereid rohkem).
Kaksiklinn on linn, mille koosseisu kuuluvad piiriäärsed linnad, mis on omavahel integreeritud.
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE JA MAKSEBILANSS
ARVEPIDAMINE
SNA- Rahvamajanduse arvepidamise süsteem (näitajad moodustavad süsteemi)
Olulisemad näitajad:

SKT- sisemajanduse kogutoodang
SKP- sisemajanduse koguprodukt
Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene .

RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui –väliste kaupade/teenuste.

Rahvatulu - Riigi kõikide tulude summa, maha arvatud amortisatsioon .

THI- tarbijahinnaindeks . Võrreldakse tarvitavate kaupade ja teenuste momendihindu eelmise aasta hindadega.

Inflatsioon - hindade tõus, raha väärtus langeb. Vt töölehte Inflatsioon)
Liigitus:

Avalik inflatsioon- märgata hindade tõus

Varjatud inflatsioon- hind sama, kvaliteet langeb

Põhjuse järgi:

Nõudlusinflatsioon- nõudlus ületab pakkumise
Pakkumusinflatsioon- Tootmiskulude kasvus väljendub. Tooraine kallinemine tõstab hindu. Põhjendamatu palgatõus.

Ulatuse järgi:

Lokaalne inflatsioon- kohalik, puudutab üht riiki
Globaalne infl.- Puudutab suurt territooriumi
Regionaalne infl.- haarav teatud regionaali.

Tempo järgi:

Mõõdukas ehk roomav infl.- aeglaselt tõusev, kuni 10%
Jooksev , galopeeriv infl- üle 10%
Hüperinflatsioon- 50% kuus hindade tõus.
Eesti inflatsioon:

Postsotsialistlik minevik , Venemaa naabrus puudutab Kirde-Eestit
Väike ja avatud majandus
Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, range
Turumajandus
Tööpuudusprotsent/-määr (kes soovib tööd teha, aga ei leia tööd)

Kaasaegse makromajandusteooria ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki:

Täishõive- majanduskasv , -tsükkel

Stabiilsed hinnad- inflatsioon ja rahapoliitika

Tasakaalustatud maksebilanss (vahetuskursi poliitika)
Lisandunud:

Valitsuste ohjamine

Arengustrateegiate valik

Globaalprobleemid
(vt töölehte Riikide konkurentsivõimelisuse kriteeriumid)
Wall Street journal ,
Heritage Foundation peavad arvestust majandusliku vabaduse üle.
Kriteeriumid, mille alusel arvestatakse majanduslikku vabadust:

Kaubanduslikud piirangud
Maksukoormus
Valitsuse rikkumise määr. Valitsuse kulude suhe SKP-ga. Kui kulud suuremad, valitsus sekkub rohkem.
Rahapoliitika
Välisinvesteeringud
Pangandus
Hinnad, palgad – riiklike hindade osakaal majanduses. Seadusandlus, kas fikseeritud miinimumpalgad.
Omandiõigus, kuidas omand kaitstud
Regulatsioonid nt bürokraatia näitaja, kui korrumpeerunud
Musta turu tase, salakauba tase erinevatel turgudel.

Ettevõtlusvabaduse üle peab arvet Maailmapank. Äritegevuse vabaduse üle Heritage Foundation.
MAKSEBILANSS
Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis võtab kokku konkreetse riigi poolt sooritatud majandustehingud (teatud aja jooksul) ülejäänud maailmaga .
Eesmärk, funktsioonid:

Aitab võrrelda riigi majanduslikku seisundit teiste riikidega

Aitab välja tuua välised finantseerimise allikad, kaasa arvatud allikate struktuurid

Näitab, kuidas kujuneb välja rahvuslik koguprodukt.

Hinnad, kuidas investeerimiskliima võib muutuda.
Struktuur: (vt töölehte 4 Eesti raha pakkumise seisukohalt olulist dokumenti, ülemine joonis 1)
Rahvusvaheline investeerimispositsioon – RIP (vt töölehte 4 Eesti raha pakkumise…alumine joonis 2)
Riigi kõigi majandussektorite sh valitsus-, erasektori, kodumajapidamiste, finantsvarade ja –kohustuste koondfinants mingi kindla kuupäeva seisuga. IMF-i soovitusel tehakse.
TÖÖJÕUD
Töötamise motiivid:

Tasu

Eneseteostus

Tunnustus

Karjäär

Missiooni tunne

Harjumus
Tööturg- nõudlus(tööandjate huvid), pakkumine(töötajate huvid)
Tööpuuduse vormid:

Siirde- / loomulik tööpuudus(ühelt töökohalt teisele liikumine)

Ümberõppest tingitud tööpuudus
Sessoonne tööpuudus

Struktuurne tööpuudus( kui vähendatakse tootmist ja vallandatakse paljud)

Regionaalne(konkreetne piirkond kus ei leita tööd)
Demograafiline tööpuudus(teatud elanikkond)
Hariduspoliitikast tingitud tööpuudus(liiga palju koolitatud ühe eriala inimesi)
Kapitalipuudusest tingitud tööpuudus(arengumaades)

Ametiühingute tegevuse tagajärjel tekkinud tööpuudus
Tsükkliline tööpuudus(Keyns`ilik tööpuudus)
Varjatud tööpuudus(juhutööd, mustalt)

Tööpuuduse negatiivsed tegurid:

Pinged ühiskonnas
Kuritegevus
Agressiivsus
Apaatia (enesetapud)
Madal enesehinnang
Psühhosomaatilised tervisehäired

Tööpuuduse positiivsed tegurid:

Suuredm motivatsioon

Aktiivne tööpoliitika – tööturu reguleerimine valitsuse poolt(hädaabitööd)
Passiivne tööpoliitika – töötuabiraha, stipendiumid
EUROOPA INTEGRATSIOON
Eurointegratsiooni teooriad(vt. Lehte kus on eurointegratsiooni kohta küsimused ja teooriad)

Föderalism – esindab poliitik A. Spinelli. Tekkis 1920ndatel.
Funktsionalism – Euroopa tuleb ühendada valdkondade kaupa. Vaadet esindab Prantsusmaa poliitik J. Monet . Järk-järgulise ühendamisega saadakse kogemusi ja on võimalik hiljem vigu vältida.

Esimene saavutus: 1951.a Euroopa Söe- ja Terase ühenduse loomine( ESCS ), sellega võeti Sakasamaalt ära võimalus uuesti relvastuda. ESCS oli proloogiks Euroopa Liidu loomisele.

Intergovermentalism – Valitsuste vaheline koostöö. Lõtv integratsioon. Esindaja W. Churchill .

Igal riigil suveräänsus.
Esimene saavutus: Euroopa Nõukogu loomine(demokraatia ja inimõiguste tagamine)

Ülekanduvuse teooria – esindaja K. Deutch.

Julgeolek. NATO kogemusega arvestamine .
Euroopa integratsioon peab tekitama julgeoleku kogukonna.
Tihe suhtlus.

Neofunktsionalism – esindab E. Haas . Üleloksumine(kui ühes valdkonnas tekib integratsioon, siis „loksub“ sealt midagi üle ka teisele valdkonnale).

Täiendavad teooriad:

Turbulensi teooria – Tšehhi teoreetik D. Puchala analüüsis EL-i ja leidis, et ühendus on liiga segane.
Süsteemiteooria – rõhutab, et Euroopa integratsioon kujutab endast süsteemi. Süsteem on tervik, mis koosneb osadest, mis on omavahel seotud.
Eksternalism – välised tegurid. Eurointegratsiooni mõjutavad Euroopa välised teooriad.
Vastastikuse sõltuvuse teooria – J. Nye(70.ndate teooria) rõhutas, et Eurointegratsioon sõltub globaalsetest protsessidest.

Külmasõja järgsed teooriad:

Postmodernism – laialivalguvus, hägusus
Institutsionalism – Euroopaintegratsioonis on olulised institutsioonid .
Neoliberalism – rõhutab riigikesksust, rõhk poliitilised elul .
Konföderalism – lõdvemad sidemed
Režiimi teooria – rahvusvaheline resiim, reeglid

!! Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused:

Vahend, suhtlemiskanal rahvusvahelisel areenil, mille abil saavad riigid suhelda
Vähemalt 3 liiget
Loodud mingi lepinguga
Põhikiri
Kindlalt fikseeritud liimeskond
Alaliselt tegutsevad struktuurid
Peakorter
Fikseeritud finantseerimise allikad
Kindel juhtkond

Rahvusvaheliste organisatsioonide printsiibid:

Võrdlevuse printsiip
Vabatahtlikkuse printsiip
Ühine eesmärk

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 82 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadri90 Õppematerjali autor

Konspekt

rahvusvaheline majandus rahvusvaheline kaubandus vabakaubanduspiirkonnad valuuta turg multinatsionaalsed korporatsioonid rahvamajanduse arvepidamine maksebilanss tööjõud tööpuudus euroopa integratsioon rahvusvahelised organisatsioonid

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvusvaheline majandus arvestustöö

Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrast

Majandus

doc

Eksami vastused

üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires. · Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus. · Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes. · Uus rahvusvah

Rahvusvaheline majandus

docx

Rahvusvaheline poliitökonoomia

Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsio

Politoloogia

doc

Majandusgeograafia

1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas ku

Geograafia

doc

Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid

6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960 enamus riike on üle läinud Euroo

Geograafia

ppt

Loeng 10 - Maksebilanss

Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on

Majandus

doc

Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste

Ühiskonnaõpetus

docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia. Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid. Riskid: Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid