Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandussfääride kogum (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire.
SFÄÄRID:
  • Väliskaubandus
  • Teenused
  • Raha, valuutasuhted, - turg
  • Kapital , välisinvesteeringud
  • Tööjõu liikumine
  • Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia
  • Rahvusvahelised organisatsioonid
  • WTO – maailmakaubandusorganisatsioon
  • IMF – valuutafond
  • IBRD – maailmapank
  • OECD – majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon , mille liige Eesti veel pole.
    Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline ( olemuslik ), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport , import , transiit , investeerimine .
    EELDUSED:
  • Ressursside piiratus loodusvarad , ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus.
    Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam .
    VMN – vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949
    VLO – varssavi lepingu organisatsioon 1955
  • Majandusloogika – liigub sinna, kus soodsamad tingimused.
    SEOSED:
  • Majanduse ja poliitika vahelised seosed:
    • Võrdelises sõltuvuses, seda parem eeldus paremaks majandussuheteks.
    • Riikide poliitiline stabiilsus – mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on.
    • Negatiivse imidžiga riigid (paariariigid), kellega ei peeta sobilikuks suhelda. Nt rahvusvahelist terrorismi harrastavad. Selliste riikide vastu rakendatakse sanktsioone. Nt embargo – kaubanduslik keeld Iraagi Jugoslaavia suhtes. Eesmärk sanktsioonidega riike kutsuda.

  • Majanduse ja kultuuri vahelised seosed:
    • Globaliseerumine
    • Multikultuur
    • Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama.

  • Majanduse ja ideoloogia seosed:
    • Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990)

  • Majanduse ja õiguse seos:
    • Erinevad õiguskultuurid
    • Common law -> tavaõigusele rajanev kultuur
    • Civil law -> Mandri-Euroopa detailselt töötatud seadusandlus
    • Teokraatlik ehk tugevasti seotud religiooniga nt Araabia

    RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS
    Väliskaubanduslike sidemete kujunemine maailmas
  • Vasakule Paremale
    Majandussfääride kogum #1 Majandussfääride kogum #2 Majandussfääride kogum #3 Majandussfääride kogum #4 Majandussfääride kogum #5 Majandussfääride kogum #6 Majandussfääride kogum #7 Majandussfääride kogum #8 Majandussfääride kogum #9 Majandussfääride kogum #10 Majandussfääride kogum #11 Majandussfääride kogum #12 Majandussfääride kogum #13 Majandussfääride kogum #14 Majandussfääride kogum #15 Majandussfääride kogum #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kadri90 Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Rahvusvaheline majandus arvestustöö

    Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrast

    Majandus
    thumbnail
    20
    doc

    Eksami vastused

    üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires. · Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus. · Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes. · Uus rahvusvah

    Rahvusvaheline majandus
    thumbnail
    29
    docx

    Rahvusvaheline poliitökonoomia

    Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik ­ kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika ­ institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus ­ jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik ­ hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg ­ vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsio

    Politoloogia
    thumbnail
    11
    doc

    Majandusgeograafia

    1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond ­ põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis ­ tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood ­ enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis ­ alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas ku

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid

    6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell ­ lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused ­ peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC ­ Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk ­ kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA ­ Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960 enamus riike on üle läinud Euroo

    Geograafia
    thumbnail
    29
    ppt

    Loeng 10 - Maksebilanss

    Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on

    Majandus
    thumbnail
    10
    doc

    Ühiskonna majandamine

    Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ­ ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum ­ teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    19
    docx

    Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

    Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia. Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond ­ paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja ­ varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid. Riskid: Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus

    Rahanduse alused




    Kommentaarid (3)

    liis0303 profiilipilt
    liis0303: Korralik konspekt, abistas väga õppimisel :)
    15:50 20-01-2013
    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: riik toetab rahvusvahelist kaubandust !
    10:33 24-11-2011
    kuritibu profiilipilt
    kuritibu: Hea konspekt!
    10:27 28-02-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun