Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Trendid rahvusvahelises kaubanduses (0)

1 Hindamata
Punktid
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Rahvusvahelise majanduse mõiste 
Kaks alternatiivi:
EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL
VALUUTAKOMITEE
TASAKAALUSTATUD
Ankurvaluuta  euro
EELARVE
Suletud 
Avatud 
majandus
majandus
?
VABAKAUBANDUS
PUUDUMINE
Majanduse avatuse–suletuse skaalal
on Eesti üks avatumaid riike maailmas
Suletud majandus – 
majandussüsteem , millel puuduvad välismajandus-
likud suhted 

Avatud majandus – 
majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis-
maiste majandussubjektidega 

Trendid rahvusvahelises kaubanduses 
14
Kaubandus
GDP
12
10

8
6
4
2

0
83-92
93
94
95
96
97
98
99
2000
Joonis 18.1. Tootmise ja kaubanduse kasv maailmas 1983–2000, % 
Allikas: IMF, World Economic  Outlook  

ANDRES  ARRAK
1                        AUDENTES   MAINOR  ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
KAUBAD  &
KAUBAD &
TEENUSED
TEENUSED
IMPORT
EXPORT
RAHA
RAHA
K A U B A N D U S B I L A N S S
EKSPORT  – IMPORT
Kui EKSPORT  IMPORT, on  kaubandusbilanss  +
Eksport – 
oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale 
Import – 
välismaal toodetud kaupade ja teenuste  ostmine  
kodumaiseks kasutamiseks 

Kaubandusbilanss – 
ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus 
ANDRES ARRAK
2                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
100
90
80
Import
Eksport
70
60
50
40
30
20
10
0
aa
e
USA
Jaapan
Soom
Tšehhi
Belgia
Eesti
Saksam
Joonis 18.2. Impordi ja ekspordi osakaal koguproduktis, 1998, %
Allikas: IMF, World Economic Oulook ja Eesti  Statistikaamet  

EKSPORTIJAD
IMPORTIJAD
EU
USA
17%
24%
Muud
Muud
USA
46%
42%
16%
EU
18%
Jaapan
Hiina
Hiina
10%
Jaapan
5%  Kanada
4% Kanada 7%
6%
5%
Joonis 18.3. Kes on maailma suuremad kauplejad, 2000, % 
Allikas: WTO, International Trade Statistics 

ANDRES ARRAK
3                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
PÕHJA-AMEERIKA
KESK- JA
SOOME JA ROOTSI
SRÜ
IDA-EUROOPA
EXP:
964,4
EXP:
6191,9
EXP:
28471,9
EXP:
2125,2
IMP:
1791,1
IMP:
5738,2
IMP:
26928,5
IMP:
7902,2
Bilanss : -826,7
Bilanss : 453,7
Bilanss: 1543,4
Bilanss: -5777,0
EUROOPA LIIT
AASIA
EXP:
41226,0
EXP:
1252 ,0
IMP:
45217,5
IMP:
10276,0
Bilanss: -3991,5
Bilanss: -9024,0
LÕUNA-AMEERIKA
LÄTI JA LEEDU
AAFRIKA
AUSTRAALIA  JA
OKEAANIA

EXP:
16,4
EXP:
5298,8
EXP:
318,0
EXP:
40,2
IMP:
156,3
IMP:
3041,2
IMP:
136,4
IMP:
37,2
Bilanss: -139,9
Bilanss: 2257,6
Bilanss: 181,6
Bilanss: 3,0
Joonis 18.4. Eesti eksport ja import maailma erinevate regioonidega
aastal 2000 (miljonit krooni)[1]
 
Allikas: Eesti Statistikaamet
 
[1]
 Euroopa Liit: Belgia,  Holland , Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, 
SuurbritanniaIirimaa , Kreeka,  HispaaniaPortugal , Soome, Rootsi ja Austria.
Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania,  Bosnia  ja Hertsegoviina,  Bulgaaria , Leedu, Läti, 
Makedoonia , Poola, Rumeenia,  SlovakkiaSloveenia , Tšehhi ja Ungari

ANDRES ARRAK
4                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused 
Rahvusvahelise kaubanduse tekkimist põhjustavad tegurid:
mitmepoolse kasu olemasolu;
hindade erinevused;
ressursside piiratus;
toodete  mitmekesisus .

Kaubanduse tekkimist ja kasu sellest selgitatakse kahe teooria abil:
Absoluutse eelis-
Suhtelise eelis-
seisundi teooria
seisundi teooria
Absoluutse eelise teooria – 
väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva 
efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on 
võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid 
spetsialiseeruvad  tootma  seda kaupa, milles neil on 
absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima 
ressursikuluga) 

Suhtelise eelise teooria – 
väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei 
ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialisee-
ruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim 

ANDRES ARRAK
5                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Suhteline eelis
Kaubad
       Riigid
Eesti
Soome
Kala
   2
    4
Paber
   1
    6
Kala ja paberi  kogused , mida on võimalik valmistada ühe tööpäeva
jooksul Eestis ja Soomes 

Eestil on suhteline eelis kala ja 
Soomel on suhteline eelis paberi tootmise osas 

Spetsialiseerumise- eelne  olukord suletud majanduse tingimustes:
Riigid
      Kaubad
Kala
Paber
Eesti
50 (2) = 100    
50 (1) = 50
Soome
25 (4) = 100
75 (6) = 450
KOKKU
200
500
Maailmas kokku  toodetaks  200 ühikut kala ja 500 ühikut paberit 
Kaubavahetuse ja täieliku spetsialiseerumisega toodetaks kogu
vajaminev  kala Eestis ja paber Soomes:

Riigid
      Kaubad
Kala
Paber
Eesti
100 (2) = 200    
0
Soome
0  
 
100 (6) = 600
KOKKU
200
600
Maailmas kokku toodetaks 200 ühikut kala ja 600 ühikut paberit 
ANDRES ARRAK
6                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Väliskaubanduspoliitika
Tollimaksu  –
kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt 
kaubalt  

Kindel  tollimaks  – 
         tollimaks, mis on määratud kindlas koduses
         valuutas väljendatud rahasummana impor-
         ditava kauba ühikult 

Väärtuseline (ad valorem) tollimaks – 
         tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla 
         protsendina imporditava kauba  hinnast  

Kombineeritud  tollimaks – 
         tollimaks, mis on esitatav summana, kus 
         tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui 
         lisaks sellele ka kindel tollimaks 

Liikuv tollimaks – 
         tollimaks, mis ei ole määratletud kindla raha-
         summana või protsendina kauba hinnast, 
         vaid see on seotud  mingite  teiste teguritega 

Eestis hakkas kehtima enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadus 
alates 1. jaanuarist 2000 

Seaduse kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest 
riikidest pärinevad  toidukaubad  

Impordikvoot – 
teatud kauba lubatud impordi maht aastas 
ANDRES ARRAK
7                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Muud kaubanduspiirangud:
Vabatahtlikud ekspordipiirangud – 
iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv 
riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma 
eksporti mingi toote osas 

Ekspordisubsiidium – 
otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab
valitsus teatud osa  eksportija  kulutustest kinni 

Varjatud ekspordi subsideerimine –
juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi,
kehtestades soodsamad  maksustamise  tingimused, 
garanteerides eksportija võetud laene või toetades 
uurimis - ja arendustööd uute toodete turule toomiseks 

Ekspordimaks  – 
maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja 
teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus 
ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga 

Avalike hangete diskrimineerimine –
juhus , kus valitsus eelistab välismaistele tootjatele 
kodumaiste tootjate toodangut 

Kodumaise tööstuse osaluse kohustus –
valitsus loob olukorra, kus importkaup peab teatud osas
olema toodetud kodumaiste ettevõtete abiga, tagades 
seega töökohtade säilimise 

ANDRES ARRAK
8                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Rahvusvahelised kaubanduslepingud:
Vabakaubanduspiirkond – 
koostöövorm , mille raames liikmesriigid kõrvaldavad 
omavahelise kaubavahetuse  tõkked , ent säilitavad need
igaüks eraldi  kaubavahetuses  kolmandate riikidega 

Tolliliit – 
koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete
kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tolli-
eeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade
osas 

GATT – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 
1947. aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille 
ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. Leping
jõustus 1948.

WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon 
Asutati 1. jaanuaril 1995. a. eesmärgiga edendada vabakaubanduse
ja samuti maailmas ühtsete kaubandusreeglite kehtestamiseks 

WTO tegevusprintsiipide kohaselt peab rahvusvaheline kaubandus
olema: 

mittediskrimineeriv 
vabam 
läbipaistvam  
suurema konkurentsiga 
arengumaid eelistav 

ANDRES ARRAK
9                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Maksebilanss  ja 
rahvusvaheline investeerimispositsioon
EESTI MAKSEBILANSS (mln kr), LÜHIKE  VERSIOON
http://www.ee/epbe/sdds/balance.html.et
   2000
   2001
JOOKSEVKONTO
  -5 093
  -5 911
Kaubandusbilanss
-12 144
-13 805
Eksport
 56 346
 58 642
Import
-69 490
-72 448
Teenuste bilanss
   9 575
 10 160
Kreedit
 25 486
 28 867
Deebet
-15 911
-18 706
Tulude bilanss
  -3 483
  -4 926
Ülekannete bilanss
   1 959
   2 660
KAPITALI- JA FINANTSKONTO
   7 512
   5 507
Kapitalikonto
      279
        90
Finantskonto
   7 234
   5 417
Otseinvesteeringud
   5 601
   6 901
Välismaal
  -1 043
  -3 528
Eestis
   6 645
   9 430
Portfelliinvesteeringud
   1 855
   1 629
Nõuded
      573
      229
Kohustused
   1 282
   1 401
Muud  investeeringud
     -223
  -2 114
Nõuded
  -2 819
  -5 202
Kohustused
   2 597
   3 088
Vead ja täpsustused
     -148
     -326
ÜLDBILANSS
    
   2 271
     -730
Reservid
  -2 271
      730
ANDRES ARRAK
10                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Maksebilanss – 
statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi 
teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud 
ülejäänud maailmaga 

RAHA TULEB RIIKI SISSE
RAHA LÄHEB RIIGIST VÄLJA
J  O  O  K  S  E  V  K  O  N  T  O
KAUBAD &
KAUBAD &
TEENUSED
TEENUSED
IMPORT
EXPORT
INVESTEE-
INVESTEE-
RINGUD &
RINGUD &
LAENUD
LAENUD
VÄLISMAALT
VÄLISMAALE
K A P I T A L I  &  F I N A N T S-
K O N T O
Maksebilanss on tasakaalus, kui:
JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO
   + RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0

ANDRES ARRAK
11                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Välisinvesteeringud võib jagada:
Otseinvesteeringud – 
sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega 
kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle 

Portfelliinvesteeringud – 
investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse 
väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise
huvita 

VÄÄRTPABERID
Import
Eksport
INVESTEERIMIS-
INVESTOR
PANK  või MAAKLER
Eksport
Import
KAPITAL
Joonis 18.5. Portfelliinvesteeringute tegemine Eestisse 
OMANDIÕIGUS
Import
Eksport
EMAFIRMA
TÜTARFIRMA
Eksport
Import
KAPITAL
Joonis 18.6. Otseinvesteeringute tegemine Eestisse 
ANDRES ARRAK
12                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS
Rahvusvaheline investeerimispositsioon – 
riigi kõigi  majandussektorite  finantsvarade ja –kohustus-
te konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade 
ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehti-
vates  turuhindades  

Netoinvesteerimispositsioon – 
riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning 
-kohustuste vahe 

Otseinvesteeringud välismaale
VÄLIS-
Portfel iinvesteeringud välismaale
NÕUDED
Muud investeeringud välismaale
Reservid
Otseinvesteeringud Eestisse
VÄLIS-
Portfel iinvesteeringud Eestisse
KOHUSTUSED
Muud investeeringud Eestisse
Reservid
RAHVUSVAHELINE NETOINVESTEERIMISPOSITSIOON
Lühiajaline positsioon
Pikaajaline positsioon
Joonis 18.7. Rahvusvaheline investeerimispositsioon 
ANDRES ARRAK
13                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

Document Outline

  • PowerPoint Presentation
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Trendid rahvusvahelises kaubanduses #1 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #2 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #3 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #4 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #5 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #6 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #7 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #8 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #9 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #10 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #11 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #12 Trendid rahvusvahelises kaubanduses #13
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina12345 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Raha tekkimine ja ajalugu
24
ppt

Raha tekkimine ja ajalugu

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laenamise vahend Raha kui kõikide tei

Rahandus ja pangandus
Majannduse muutumine
4
doc

Majannduse muutumine

Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks ­ on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks ­ kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks ­ on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ­ ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot ­ on teatud kauba lubatud impordi maht aastas. 6)V

Majandus
Rahvusvaheline kaubandus
36
ppt

Rahvusvaheline kaubandus

RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Äri levikut üle riigi piiride on soodustanud 3 asjaolu: · Välisinvesteeringuid reguleerivate tõkete vähenemine · kommunikatsiooni- ja veokulude alanemine · sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine 3-minutilise telefonikõne hind: New-York ­ London (Constant 1990, U.S. $) Suurt kasu on saanud arenenud riigid: · uued avanevad turud nende toodetele, globaalne tootmine · liberaalne investeerimiskeskkond ­ uued võimalused nende haare ja turujõud kasvab. · Kasvavad finantsurud ­ tulusamad invest.võimalused. · + tehnoloogiline edumaa + omandiõiguste levik (läbi WTO). · Kasu on lõiganud ka väike grupp arengumaid: ekspor- di kasv ja FDI sissevool ­ NIE grupp Ida-Aasiast. · + veel mõned Aasia riigid, EL-liikmekandidaadid · Mehhiko ja Tsiili L-Am'st. Kaasaja majanduses ei eksisteeri suletud lokaalseid turge, vaid on terviklik maailmaturg, kus liiguvad · Toot

Geograafia
TÖÖTURG-PALK JA TÖÖPUUDUS
15
ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

Majandus
Rahvusvaheline majandus arvestustöö
11
doc

Rahvusvaheline majandus arvestustöö

Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrast

Majandus
Loeng 10 - Maksebilanss
29
ppt

Loeng 10 - Maksebilanss

Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on

Majandus
Rahvusvaheline majandus-kaubandus ja rahandus
4
odt

Rahvusvaheline majandus, kaubandus ja rahandus

1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui

Majandus
Rahvusvaheline majandus-Mõisted eesti ja vene keeles
6
docx

Rahvusvaheline majandus. Mõisted eesti ja vene keeles

Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaubandus, international trade ­ on kaubava

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun