Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvaheline majandus arvestustöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toll, tollimaks, tollimaksu, konto, kurss, pank, maksebilansi, bilanss, hinnatase, organisatsioon, maksebilanss, jooksevkonto, vahetuskurss, valuutafond, inflatsioon, kaubavahetus, majanduspoliitika, nõudlus, finantsvara, keskpank, president, merkantilism, eksport, import, ides, finantsvarad, vahetuse, maailmapank, merkantilistid, saldo, niisiisstaadiumideks teatud territooriumi regioonides või eri riikides. Samal ajal toimub eraldunud tootmiste ühendamine vahetuse protsessis. · Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemist mõjutab kolm rühma tegureid: Looduslik-geograafilised tegurid- looduslik klimaatilised,,, loodusvarad, rahvaarv, territooriumi suurus, maj. geograafiline asend. Sotsiaal-majanduslikud tegurid- ajalugu, traditsioonid, majandus ja teaduslik-tehniline areng, tootmise tüüp ja organisatsioon, välismajanduse side tüüp. Tehnilise progressi tase. · Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemise etapid. 16. saj. kuni 18. saj. keskpaik tööjaotus piirdus peaasjalikult kahepoolsete suhetega erinevate riikide vahel. Tööstus oli tihedalt seotud rahvusliku turuga, eksporttoodang valmistati oma toorainest. Esmased spetsialiseerumiskolded: Euroopa, Lähis-Ida, Kaug- Ida. Intensiivistumisetapp peale juhtivate kapitalistlike maade üleminekut masinalisele
ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS PÕHJA-AMEERIKA KESK- JA SOOME JA ROOTSI SRÜ IDA-EUROOPA EXP: 964,4 EXP: 6191,9 EXP: 28471,9 EXP: 2125,2 IMP: 1791,1 IMP: 5738,2 IMP: 26928,5 IMP: 7902,2 Bilanss: -826,7 Bilanss: 453,7 Bilanss: 1543,4 Bilanss: -5777,0 EUROOPA LIIT AASIA EXP: 41226,0 EXP: 1252,0 IMP: 45217,5 IMP: 10276,0 Bilanss: -3991,5 Bilanss: -9024,0 LÕUNA-AMEERIKA LÄTI JA LEEDU AAFRIKA AUSTRAALIA JA
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega
tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu-ja müügiõigust või ostu- ja müügikohustust tõendavad väärtpaberid) osakaal väike, käsitletakse neid praegu võlaväärtpaberi- investeeringutena. Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfellinvesteeringud: kaubakrediit müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide pangahoiused välismaal (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki). Muud nõuded ja kohustused muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest.
arvelduste teostamiseks Majapidamise või ettevõtte keskmine tehingute väärtuse suurenemine tingib nende rahanõudluse kasvu Agregeeritud sularahanõudluse kujunemine. On kõikide majapidamiste ja ettevõtete rahanõudluse summa Sõltub kolmest tegurist · Intressimäär Intressimäära tõus vähendab muude võrdsete tingimuste korral rahanõudlust · Hinnatase Kui hinnatase tõuseb, siis indiviidid ja ettevõtted vajavad rohkem raha arvelduste teostamiseks, seega rahanõudlus suureneb · Reaalne sissetulek Kui reaalne rahvuslik sissetulek suureneb, siis müüakse majanduses rohkem kaupu ja teenuseid. Tehingute reaalse väärtuse kasv antud hinnataseme juures tingib rahanõudluse suurenemise
erinevuses, tootmise mastaabieffekti erinevuses, tooraineallikate ja müügiturgude . läheduse ja tehnoloogilste uuenduste tempo erinevuses 18. 15. Tollimaksud, tariff impordimaksustamineriigipiirideületamisel. 19. Tariiftõstabkaupadehindaimportivariigiturul 16. Tollimaksu majanduslik mõju: 20. - - , .
Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside
järgi peitub siin just eeldus vastastikuse kasu saamiseks omavahelisest kaubavahetusest. · RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT · Põhitees: iseseisvuse tagamiseks peab riik olema isevarustav vähemalt hädavajalike kaupadega. · Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. · Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest
• RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT • Põhitees: iseseisvuse tagamiseks peab riik olema isevarustav vähemalt hädavajalike kaupadega. • Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. • Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest
SKP mõõtmise kolm meetodit : SKP SISSETULEKUTE MEETOD SKP TOOTMISE MEETOD SKP TARBIMISE MEETOD Sisemajanduse koguprodukti prognoosimine Valitsus (Rahandusministeerium) alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest. Nominaalne SKP jooksvates hindades Reaalne SKP püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase. Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks. SKP elaniku kohta (per capita) Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta. SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostujõu pariteet ehk purchasing power parity (PPP)võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused
Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto
importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. “kuuma” raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab ekspordi konkurentsivõimelisust. Seda nähtust on maailmas hakatud kutsuma “hollandi haiguseks”1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid 1 rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam-
importi, kuna kodune tööstus tegi samal ajal vähikäiku. Ka tõmbab ülejääk ligi nn. "kuuma" raha, mis toob kaasa oma valuuta ülehindamise, see aga vähendab ekspordi konkurentsivõimelisust. Seda nähtust on maailmas hakatud kutsuma "hollandi haiguseks"1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam-
nimetatakse vahetuskursiks. Vahetuskurss muutub pidevalt. 10. Mis määrab vahetuskursid? -Kaupade ja teenuste eksport ja import (imporditakse rohkem kaupu, selle tagajärjel on maailmaturul rohkem seda valuutat, selle pakkumine suureneb ning selle valuuta hind langeb. Ja vastupidi kui ostetakse rohkem selle riigi eksporti siis nõudlus selle riigi valuuta järele tõuseb ja selle tulemusena tõuseb ka selle valuuta kurss.) -Raha- ehk monetaarpoliitika ( näiteks kui trükitakse raha juurde siis võib juhtuda nii, et pakutakse seda valuutat rohkem maailmaturul ning valuuta kurss nõrgeneb. Nii võib tekkida ka inflatsioon (rahaühiku ostujõu vähenemine, valuuta kurss võib langeda väga madalale, raha väärtus langeb) valuuta pakkumine kasvab ning nõudlus selle järele tesistes riikides väheneb)
koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase 9. Kulumultiplikaatori mõiste Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC 10. Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid) Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile,
avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsi investornimekiri – vt börsi I nimekiri börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
· avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B · banaanivabariik majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte · bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali · brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist · börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele · börsi investornimekiri vt börsi I nimekiri
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
eelarvedefitsiiti. · Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto (current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade ekspordi- ja impordi- ning teenusekaubanduse ja välisarvelduste käivet. Jooksevkonto jaguneb: kaupade konto, teenuste konto, tulude konto ja ülekannete konto. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?
SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta. SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul SKP riigi rahvaarvuga Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused
39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46
tarbeks 1 tund tundi 1 CD-mängija 1 korvpall Kunstikale 3 Sportikale 1 tund tundi Töötunnid kokku Töötunde kokku 6 2 tundi tundi Nagu näha saavad mõlemad riigid mõlemad kaubad, kuid Kunstika töölised kulutavad nüüd 2 tundi endise 3 tunni asemel ja Sportika 6 tundi 9 tunni asemel. Kuna mõlemad riigid toodavad nüüd kaupu ressursse otstarbekamalt kasutades on tõusnud nende tootlikus. Tollimaks Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhilist liiki: 1. Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2. Kaitsetolle võetakse kodumaise tööstuse kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks
38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval
Ka nende positiivseid ja negatiivseid külgi tuleb hinnata võrreldavate eeliste (suhteliste kulutuste) printsiibist lähtudes. Põhimõtteliselt on takistused vabakaubandusele negatiivse mõjuga majanduse arengule ja heaolu tõusule. Konkreetse riigi huvide seisukohalt võib sellistel takistustel olla teatud kasulikkus, mille tõttu neid ka soositakse. 4.3 Protektsionismi takistused TOLLIMAKS on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed: 1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud. 2) rahvuslikud tootjad, tegutsedes tolli varjus, saavad suurendada tootmise mahtu ja
4) välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu Sisemajanduse koguprodukt - riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma Sisemajanduse koguprodukt - kõige parem näitaja selle kohta, kui hästi majandus toimib. Nominaalne SKP jooksvates hindades (kindla aasta näitaja, näit. 2005) Reaalne SKP püsivates hindades SKP deflaator - annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase SKP deflaator = nominaalne SKP /reaalne SKP x 100 Rahvuslik kogutoodang - riigi residentide poolt toodetud kogutoodang ehk lisaks riigi territooriumil toodetule lisandub välismaal teenitud tulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest (ja loomulikult vähendatakse tulu, mis teeniti riigi territooriumil välismaiste tootmistegurite kasutamisest) Sisemajanduse koguprodukt Y SKP tulumeetodil SKP kulumeetodil SKP kogutoodangu meetodil
• Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskurss – Kõikumiskoridoriga fikseeritud vahetuskurss – Crawling peg – Crawling band – Juhitav ujuvkurss – Ujuvkurss Vahetuskursirežiimid Režiimid (Rogoffi süsteem)
MERCOSUR Lõuna Ühisturg Southern Common Market 1991. aastal ühinesid Argentiina, Brasiilia, Paraguai ja Uruguai. Teised Lõuna-Ameerika riigid on assotsieerunud liikmed. ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Association of South East Asian Nations asutati 1967.aastal viie riigi poolt. Liikmesriigid olid algselt Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Tai. Hiljem liitusid Laos, Myanmar ja Vietnam. OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Organization of Petroleum Exporting Countries. Reguleerib liikmesriikide toornafta hinda, määrates naftatoodangu- ja ekspordikvootid . Moodustati 1960.aastal. Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Katar. Araabia ÜE , Ecuador, Angola(12). 1960. aastal loodud OPEC-i põhiline eesmärk on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning säilitada nafta hinna stabiilsust. OPEC kontrollib u 2/3 maailma nafta reservidest ning toodab üle 40%
Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Näide: Nafta Struktuurne töötus Töötus, mille põhjuseks on majanduse struktuuri muutustest tingitud tööjõu nõudluse mittevastavus tööjõu pakkumisele. Monetarism Majandusteooria ja poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka Maksebilanss Riigi aruanne kõikide tehingute kohta teiste riikide residentidega. Näide: Ameeriklased ostavad autosid Jaapanist Jooksevkonto Maksebilansi osa, kus kajastatakse lühiajalisi rahavoogusid. Koosneb kaubandusbilansist ja mittekaubandusbilansist. Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti.
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:.............................................................................................................
teistega kaubeldes importi piirama ja eksporti soodustama. absoluutse eelise teooria- selle kohaselt riigid toodavad kaupu erineva omahinnaga (Adam Smith) suhtelise eelise teooria- mõni riik toodab kaupu alati väiksemate kulutustega kui teine, ning nendele tuleb spetsialiseeruda ( David Ricardo) kaubavahetusest saavad kasu: globaalne tootmine, arenenud riigid, rahvusvahelised organisatsioonid kaubandustõkked on: toll (tollimaks) kvoot- kauba mahuline piirang kaudsed piirangud- bürokraatlikud piirangud nt keemiline koostis, lapstööjõu kasutamine Embargo- kõige karmim piirang kaubanduspiirangute tagajärjel tõusevad kaupade hinnad, langeb elanike elatustase ja aeglustub majandusareng RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID IMF- (international monetary fund) Rahvusvaheline Valuutafond, noorte riikide raha usaldusväärsuse tagamine
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist. 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll.
annaabi.ee 
