Keskpanga roll majanduses 11.02.13 Mis on keskpank? Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. "pankade pank" Kommertspankade kohustuslikud reservid Kommertspankade tegevuse jälgimine 2 11.02.13 Eesti Panga olemus ja roll Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamine. Eesti Pank- sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele Euroopa Keskpankade Süsteemi liige 3 11.02.13 E...
Eesti keskpank,ajalugu Eesti pank asutati 24.veebruar 1919.aastal(millega kinitati panga põhikiri) Lühike ajalugu: (1919-panga esimene president Mihkel Pung1927.a.Eesti pank reformiti iseseisvaks) 1989-1991-Oli Eesti ajaloos kaks suurt pööret-liitriigiga vägivaldselt ühentatud osast taas iseseisvaks riigiks saamine ja üleminek plaanimajanduselt turumajandusele. (venemaa) 1990 a.algul oli olukord Eesti Majanduses vilets,SKT kahanes.Igapäevaelus tõhendas see alalist ja kõikehõlmavat toidu-ja tarbekaubadefitsiiti.(toidu ja tarbekaubad muutusid defitsiidiks.Puudus oli sularahast,palkade ja pensionite maksmine hilines,mõeldi välja ostutsekid ja tsekiraamatud) Kriisi alguses polnud põhiprobleem selles,et kaupa oli vähe-hoopis raha oli liiga palju(eriti seni,kuni hüperinflatsioon inimeste hoiuseid veel lõplikult nullinud polnud),mistõttu rahavas ostis paaniliselt kõike kokku. Teine kaubanduspuuduse põhjus oli nõuk...
majanduslangusesse: "double-dip recession". USA Föderaalreserv ja keskpangad üle maailma on astunud suuri samme, et vältida deflatsiooni riski, mis tekib madalate palkade ning töötuse kasvades. Lisaks, on võtnud erinevate riikide valitsused kasutusse uued eelarvepoliitikad, mis peaks stimuleerima nii erasektori kui ka avaliku sektori tegevust. USA krediidi külmutamine 2008 aastal viis globaalse finantssüsteemi totaalse lagunemise äärele. Euroopa keskpanga ning teiste keskpankade reaktsioon oli kiire ja dramaatiline. 2008 aasta viimase veerandi jooksul ostsid keskpangad 2,5 trillionit USA Dollari väärtuses valitsuse võlgasid ning probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5 trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi suurematelt pankadelt. Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab
Eesti panga ülesanded 1. Mis on Eesti Panga peamine ülesanne? Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes. 2.Missuguseid rahapoliitilisi otsuseid kehtestab Eesti Pank?
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Eurosüsteemi moodustavad Euroopa Keskpank ning euro kasutusele võtnud riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis toimuva kohta ning võimaldavad krediidiasutustele lähemat kontakti keskpangasüsteemiga. Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. Euroopa Keskpank moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad koos. Alates 1999. aasta jaanuarist, mil esimesed üksteist Euroopa Liidu riiki võtsid kasutusele ühisraha euro, vastutab Euroopa Keskpank euroalasse kuuluvate riikide rahanduspoliitika eest. (Eurosüsteem...2013) Euroopa Keskpanga otsustusorganid Euroopa Keskpanga presidendiks on alates 1
Panga põhiülesandeks jääb raha väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks. Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja kohaselt peab ringluses olevatel pangatähtedel ja muudel panga pidevatel kohustustel olema vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama. Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja usaldusväärseks nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Devalvatsioon ja välisturgude
Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad
Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad
True False Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y , kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Question 2 Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: diskontomäära muutmist vabaturu operatsioone kohustusliku reservi nõuet usalduskriteeriumite kehtestamist Tänu multiplikaatorefektile võimendub kohustusliku reservinõude muutmine
1.3 Rahapoliitika puudused • Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis • Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse. 2 Keskpank kui rahapoliitika juht • Olles ainus rahatähtede väljastaja ja pankadele kohustuslike reservide kehtestaja, on keskpank monopolistlik baasraha pakkuja. • Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad. Pikema aja möödudes, st majanduse kohanedes, näitab majanduses olev raha kogus end vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3
com 8 Uus-Meremaa on kõige tihedamas kaubavahetus Austraaliaga ning teisel kohal on Hiina. 2015.aasta juulis võrreldes selle aasta juuniga langes eksport 32,2 6NZD miljonit. Märtsis 2014 jõudis rekordiliselt kõrgele, kus eksport oli 5033 NZD miljonit. Import Uus-Meremaa tõusis 557,37 NZD miljonit vahemikus juuni-juuli 2015. Rekordiliselt kõrge oli import 2014.aasta septembris, kus see ulatus kuni 4975 NZD miljonini. Uus-Meremaa keskpanga prognoosis, et majandus riigis järgmise nelja aasta jooksul kasvab 2-3%. Joonis 7. Import ja eksport Uus-Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com 9 6. Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud). Austraalia riigivõlakirjade intressimäärad alates aastast 1995-2015 on olnud muutlikud ja trend näitab, et nii 5 kui ka 10 aasta võlakirjad on intressi poolest selles
keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vastus: Õige Vale Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vastus: Õige Vale Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis
Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis. Eurosüsteemis on kõikide euroala puudutavate otsuste langetamisel ja nende elluviimisel kasutusel põhimõte, mille järgi langetatakse otsused keskselt Euroopa Keskpanga nõukogus, kuid otsuste elluviimine toimub hajutatult riikide keskpankade kaudu. Seega võtab Eesti Panga president Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne. Kui hinnastabiilsuse eesmärk on täidetud, siis toetab Eesti Pank kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ka muude Eesti ja euroala majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist.
likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevast intresside vahest käsitleda kui keskpangale makstavat tasu e lisamaksu. Mõnede riikide keskpangad on nim seda funktsiooni keskseks e selleks vahest kaetakse keskpanga operatsioonikukudest (suurbritannia, saksa liidupank). Keskpanka kasutab reservimäära muutmise kõrval raha pakkumise juhtimiselt ka diskontomäära- see on intressimäär millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Mida madalam on intressimäär, seda rohkem keskpangalt laenatakse, sellega suureneb raha pakkumine ja raha baas. Kui keskpangal on soov või vajadus raha pakkumist vähendada, siis tõstab ta diskonto
– Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud
Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB – baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses.
1920. aastal, peale Maailmasõda, võttis kokku julguse Saksamaa Keskpanga endine direktor Jan Kober ja taunis uute valitsejate uusi valitsusviise. Jan Kober kaotas oma töö, pere, au ja oma elu. Nüüd, mõned aastad hiljem, on Jan Koberi ennustused saanud tõeks. Kõik Saksamaa trükikojad töötavad 24 tundi ööpäevas täisvõimsusel, et trükkida ühepoolseid rahatähti, samal ajal kui inflatsioon ulatub ligi 30 000%ni. Taksosõit on bussisõidust odavam, sest esimesel juhul tuleb maksta pärast sõitu, teisel aga enne sõidu alustamist
instrumendid - Raha- ehk monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Fiskaalpoliitika - eelarvepuudujäägi tekkimine peamised puudused - väljatõrjeefekt - inflatsioonioht - poliitiline surve eelarvele Rahapoliitika Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, selleks et kontrollida inflatsiooni ning majanduskasvu. Monetarist Monetarist on rahapoliitika toetaja. Keinsist Keinsist on fiskaalpoliitika toetaja. Keinsism tuleneb John Maynard Keynes'i teooriast, mis põhines seisukohast, et valitsus peaks loobuma vaba ettevõtluse soosimisest ja asuks aktiivselt
b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine; c) Panganduse järelvalve; d) Kõik eelpool mainitu on keskpanga ülesanded. 7) Mida valuutakomitee tohib teha majanduse reguleerimiseks? a) Anda laenu riigile ja kommertspankadele; b) Müüa reserve; c) Väljastada raha, mis pole välisvaluutaga kaetud; d) Muuta kommertspankade kohustusliku reservi määra. 8) Mitu miljardit krooni ringleb Eestis sularaha? a) 5; b) 10; c) 15; d) 20.
with no separate legal tender) Sellise vahetuskursireziimiga riigid kasutavad maksevahendina mõne teise riigi valuutat või on moodustanud rahaliidu omavahel, kus sama valuuta on kasutusel kõikides liikmesriikides. · Valuutakomitee (Currency board arrangements) riigi valuuta on seotud mõne teise riigi valuutaga fikseeritud vahetuskursiga. Valuutakomitee puhul peab riigi baasraha hulk ja muud keskpanga kohustused olema täielikult tagatud keskpanga välisvaluutareservidega. · Seotud vahetuskursisüsteemid (Fixed peg arrangements) Riik hoiab oma valuutat kas formaalselt või de facto fikseeritud tasemel mõne teise suure riigi valuuta või valuutakorvi suhtes, kusjuures vahetuskursile on lubatud kitsas (väiksem kui +/-1%) kõikumisvahemik oma keskkursi ümber.
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26.Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad • nn. Baasintressimäär: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. • Hoiustamise intressimäär - pangad võivad seda intressimäära kasutada üleööhoiustamisel Eurosüsteemis • Laenamise intressimäär – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 27.Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid
turgude valitsemise ajajärk aastatel 1980-2007.( Goodhart 2011: 135-154) Iga epohh on kandnud oma märki ja otsinud uusi kokkuleppeid. Epohhid on lõppenud alati segaduste aja ja kriisiga ning neist tekkinud teadmisega, et makromajanduse stabiilsus ja efektiivsed turud üksi ei suuda tagada finantsstabiilsust. Praegu käib uute täiendavate instrumentide otsing, mis aitaksid makromajandusel vastu seista tsüklilisele loomusele. Selliste instrumentide kasutamine peab olema seotud muutustega keskpanga kontrolliga oma bilansi likviidsuse jälgimisel. Kontroll oma bilansi üle on iga keskpanga keskne funktsioon, mis on tähtsam kui lühiajaliste intresside määramine. (Bordo 2013) 2. EESTI PANK Eesti Pank on 1919.aastal asutatud Eesti Vabariigi keskpank. Pärast nõukogude okupatsiooni jätkas taastatud Eesti Pank tegevust 1.jaanuaril 1990. Aastast 2004, mil Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga, on Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige
1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest – Metallrahasüsteem, mille aluseks on mingi väärismetall Paberrahasüsteem, mille puhul on käibel valitsuse, keskpanga või mõne muu avalikku autoriteeti omava asutuse määratud sundkursiga paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus- ehk kontorahasüsteem Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss
Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses.
1.Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus 2.Raha funktsioonideks on olla 3.Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: 4.Raha pakkumine on 5.Raha pakkumine väheneb, kui 6.Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on 7.Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. 8.Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist.
keel. Komisjoni liikmed ja nende "kabinetid" (vahetud meeskonnad) töötavad Brüsselis Berlaymonti hoones. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära,
Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika
Raha ehk monetaarpoliitika Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust
c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD
kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne. Keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka; tulemusena hindade kasvutempo alaneb) või raha hinda (intresse). Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides
(Societas Cooperativa Europaea) · Märgitud kapital peab olema vähemalt 30 000 eurot. · Asutada võib 5 füüsilist isikut ja äriühingut, kelle alalised asukohad on vähemalt kahes liikmesriigis. · Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. · EÜ määrus 1435/2003 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. Keskpank (1) · Keskpanga funktsioonid: · Kodumaise raha emiteerimine; · Laenuandmine kommertspankadele; · Otsene rahapoliitika; · Pangandusjärelevalve; · Valitsusele laenu andmine. 9 Keskpank (2) · Kodumaise raha emiteerimine. Kuna Eestis kehtib 2011.aasta algusest euro, siis Eesti Pangal enam seda funktsiooni pole. Samas on jäänud kupüüride trükkimise, transpordi ja hoiustamise ülesanded.
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.[3] Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. [3] Eesti Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest, Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, Euroopa Keskpanga õigusaktidest, käesolevast seadusest, muudest seadustest ning oma põhikirjast. [3] Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult Eesti Panga seaduse muutmise seaduse kaudu. [3] Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga Nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju. [3] Eesti Pank ja selle allasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
8. Kasutatud materjaal 9 2 2. Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Eesti Panga kõrgeim organ on Nõukogu ning selle igapäevast tööd juhib president, kelle ametiaeg on viis aastat. Oma tegevusest peab keskpanga president regulaarselt aru andma Eesti Panga Nõukogule. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal ja loodi kolme liikmeline kommitee kuhu kuulusid president, asepresident ja direktor. Tänapäeval on Eesti Pank paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks loonud neli kommiteed. Nendeks on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti kroon võeti kasutusele 20. juunil 1992. aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta.
◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine
o Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) o Spekulatiivne nõudlus (raha hoitakse väärtuse kogumiseks juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades 17. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär (MRR) need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga hoiustamise intressimäär (DFR) pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö
kui ka miinimumarv (6). Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka,Küpros, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära,
instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspankade poolt loodud deposiitrahad - virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus, mobiilipank) ja kaardimakseid.
Riigis tegutsevaid panku ja nendevahelisi seoseid nimetatakse pangasüsteemiks. Pangasüsteem on tavaliselt kahe või enam astmeline. Intressimäärad on peamiseks rahasüsteemi ja tegeliku majandust ühendavaks teguriks ning selle kaudu on võimalik mõjutada majanduse arengut riigis. Intressimäära kujundamisel võib kasutada administratiivseid meetodeid(kehtestatakse mingite normatiivaktidega). Või rakendatakse majanduslikke abinõusid või meetmeid. Keskpanga poolt antava laenuintress. Ringluses oleva rahamassi reguleerimine. Panga asukoht Panga asukoha määramisel on oluliseks majanduslikud ja majandusgeograafilised asukoha tingimused. Majanduslike tingimuste olulisus tuleneb pangale sobivast tulude ja kulude struktuurist. Krediiditehingutele toetuvad pankade asukoha määramisel on oluliseks arvestada kahte orientatsiooni – laenaja ja hoiustaja omad. Nende kahe orientatsioon langeb kokku selle tõttu, et nad
3.1 Majandus- ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrval peavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. 8 3.2 Rahanduskoostöö ajalugu 1971. aastal otsustasid Ameerika Ühendriigid lõpetada dollari ja kulla ametliku hinna sidumise fikseeritud kursiga, mis oli pärast Teist maailmasõda taganud rahalise stabiilsuse maailmas. Sellega kaotati fikseeritud vahetuskursside süsteem. Selleks, et luua oma rahaliit,
Finantssüsteem Iseseisev USA majandus on maailma suurim Dollar on maailma baasvaluuta Wall Street on USA ja maailma väärtpaberikeskuseks Suured pangad ja finantsinstitutsioonid on USA majandusega tihedalt seotud Pangasüsteem 1) Üle 7300 panga 2) Tegutsemisluba on vaja valitsuselt või osariigilt 3) Seadus ei võimaldanud pankadel tegutseda rohkem, kui ühes osariigis 4) Riik määras hoiuseintressidele limiidid, et eristada investeerimis ja kommertspanku 5) Ühe keskpanga asemel on riigis 12 föderaalreservi panka Föderaalreservi süsteem Ehk USA keskpanganduse süsteem Asutati 1913. aastal. Koosneb 12st föderaalpangast, igaühel omad õigused omal alal. Föderaalreservi juhatus Washingtonis Föderaalreservi pangad Föderaalreservi ülesanded 1) Juhtida riigi raha pakkumist läbi rahapoliitika 1.1) eesmärgigamaksimaalne tööhõive 1.2) stabiilsed hinnad 2) Stabiilsuse säilitamine finantssüsteemis
formaalseid otsuseid, aga olulistes küsimustes saavutatakse enne ECOFINi koosolekut sageli omavaheline kokkulepe. Eesti on küll Euroopa Liidu liige, kuid praegu ei ole Eesti esindajatel eurogrupi kohtumistel võimalik osaleda. Eesti rahandusminister osaleb ECOFINi koosolekutel. Euroala liikmeks saades hakkab Eesti Panga president osalema ka otseselt euroala rahapoliitika väljatöötamisel, võttes osa Euroopa Keskpanga tähtsaima otsuseid tegeva organi ehk nõukogu tegevusest. Praegu, alates Eesti saamisest Euroopa Liidu liikmeks, osaleb Eesti Pank Euroopa Keskpanga niinimetatud üleminekuorgani ehk üldnõukogu töös, millest võtavad osa kõikide Euroopa Liidu riikide keskpankade esindajad.
Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 14 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 15 Vale Hindepunkte 0.0/1.0
3 Raha pakkumine on Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Question 4 Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust Complete reservist. Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 5 Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda Complete kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Mark 1 out of 1 Select one:
Kursusetöö esimeses peatükis püütakse uurida erinevate koolkondade poolt käsitletud raha ülekandemehhanismi raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelise seose kohta käivaid eriseisukohti. Samuti mõtiskletakse kvaliteetse raha tunnuste ja raha erinevate funktsioonide üle. Teises peatükis on tähelepanu koondatud Eesti oma raha loomisele, Valuutakomitee seostele Eesti rahasüsteemiga ja Eesti Pangale kui Eesti Vabariigis keskpanga funktsioone täitvale institutsioonile. Kolmandas peatükis antakse lühiülevaade rahapoliitika eesmärkidest, instrumentidest ja Eesti rahapoliitikast aastatel 1998-2000. 3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast Enamik Keynesi-eelseid majandusteadlasi uskus, et raha omatakse üksnes ühel põhju-sel: ostude tegemiseks jooksval perioodil. Sellist raha omamise motiivi nimetatakse äritehingute nõudluseks
Bulgaaria, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud. Eesti Panga plaan euroalaga liituda on 2011. aastal. Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süstem Need kaks organit juhivad Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat. Mõlemate istitutsioonide aluseks on Maastrichti leping Euroopa Keskpanga kõrgeim otsustav organ on Nõukogu, mis koosneb Juhatuse kuuest liikmest ja euroala kuueteistkümne liikmesriigi keskpanga presidendist. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl ja otsuseid võetakse enamasti vastu lihtsa häälteenamusega. Peamine ülesanne on kujundada ELi rahapoliitikat. Jooksvat tööd korraldab Juhatus, Kuhu kuuluvad ECB president, asepresident ja 4 liiget. Juhatus teostab rahapoliitikat ning annab selleks riikide keskpankadele juhiseid
-Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused -riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine -valitsuse laenude organiseerimine 9. Raha loomine on: -raha trükkimine keskpangas -raha kujundamine kaskpangas
39. Euroopa vahetuskursi liit 40. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome. Pank asub Saksamaal Maini- äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.[1] Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus
kui 99 ja väiksem kui 5. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg,Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
