Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahanduse alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

RAHANDUSE ALUSED 
2014 
 
Loe:  Zirnask  ja Liikane „Raha,  pangad  ja  finantsturud “. Esimene osa. 
 
Rahandus  on väga mahukas teadus. Üks o
  sa s
  ellest o
  n e
  ttevõtte r
  ahandus. R
  ahandus p
  uudutab 
ka kindlustusettevõtteid. 
 
Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): 
 
c + v + m -> T 
 
c  –  konstant  (konstantsed  tegurid,  mis  protsessis  osalevad).  Tegurid,  mille  väärtus kantakse 
tootele üle  muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik,  mis teeb kleite -> o
  stab materjali 2 
kleidi  jaoks  200  raha  eest  ning  teeb  2   kleiti   valmis.  See  materjali  kulu  ehk  100  raha  läheb 
muutumatult  selle  kleidi  väärtusesse  (ehk  tootmiskulu).  Tarbevahendid  (põhivara)  ( arvutid
seadmed  jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õ
  mblusmasin e
  i k
  ulu 1
  k
  leidi 
tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. 
 
V  ja  m  –  variable  ( varieeruv )  ehk  siis   tööjõud .  Tööjõud  on  muutuv  tootmistegur.  Tööjõule 
antakse  väärtus  läbi  palga. Kuid kõikide töötajate  tootlikkus  ei  ole võrdne. Tootmisteguritest 
ainukene   komponent ,  mis annab  ettevõttele  lisaväärtuse   ehk m, mis toodab  kasumit. Annab 
ainukesena kasumit, kuna ta on muutuv suurus. Nt 3  pagarit  p
  annakse t
  ööle n
  ing a
  ntakse t
  und 
saiade tegemiseks. Üks  teeb 10,  teine 13 ja  kolmas 16 saia. Saial on oma keskmine hind ning 
tükitöö  kasu  kajastub   keskmises saia   hinnas . Palk ei  kajasta   kõikide võimeid  ühtemoodi, vaid 
kajastab mingit keskmist. Kui keegi teeb paremini tööd, siis ta toodab ettevõttele kasumit. 
 
T – toode/teenus 
 
Selles seoses puudub raha. 
 
Osaühingul miinimum sissemakse 2500 € 
Aktsiaseltsil 25 000 € 
Ettevõte peab olema kasumlik. 
 
          TJ 
R ->  TV -> To -> K -> R´ 
          M 
 
R – raha 
TJ – tööjõud 
TV – töövahendid 
M – materjal 
To – tootmine 

K – kaup 
Süsteemis toimub aga  inflatsioon . Inflatsioon sööb raha väärtuse ära / hävitab raha väärtust. 
See on kõikides normaalsetes ühiskondades nii. Seega R´ peab olema suurem kui algne R. R´ > R. 
R´= R + m (kasum) 
Hetkel inflatsioon umbes 3%. 
Kasumlikkus/ rentaablus  võiks  olla u 12-15%. Siis katab ära inflatsiooni taseme, saab uuendada 
seadmeid, areneda. 
 
Raha tuleb uuesti ringlusesse panna. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, kestma pikka aega. 
 
R´ -> R – omafinantseerimine omavahenditega (OV) või võõraste vahenditega (VV). 
 
 
RAHA KUJUNEMINE JA MAJANDUSLIK ROLL 
 
Umbes  5000  a  tagasi  hakkas  sugukondlik  kord  ümber  kujunema  kogukondlikuks  korraks. 
Sugukondliku  korra  puhul  tehti  kõike  ise  oma   sugukonna   tegevuse  piirides.  Kui  hakkavad 
tekkima  eraldiseisvad kogukonnad ( sugukond  l äheb tükkideks), siis tekivad teatud probleemid. 
Toimus  esmane  kogukondlik  jaotus:  korilus  ja   küttimine   (looduslik  jaotus).  Kui  tekib  selline 
killustatus, siis tekib v
  ajadus neid kaupu v
  ahetada. Edasi tekib i nimese e
  nda p
  oolt j aotus ( mitte 
enam looduslik):  karjakasvatus  ja p
  õllundus. V
  ahetuse k
  üsimus s
  üveneb. K
  ogukonnad h
  akkavad 
ka geograafiliselt eralduma. Vajadus vahetada süveneb. V
  ahetus t
  oimub k
  aup k
  auba v
  astu, s
  est 
raha  ju  pole.  Ehk  siis  bartertehing  /  barterkaubandus.  Kauba  näol  on  tegemist  kauprahaga. 
Kaupraha iseloomustab see, et teda saab kasutada kaubana, aga ka „rahana“. 
Aja  möödudes  hakkavad ilmnema praktilised puudused. 
 
Bartertehingute puuduseks: 
● üks  kõige  olulisemaid  puuduseid  oli  huvide  samaaegne  kokkulangevus  (tahtsin  oma 
lehma ära anda, vastu tahtsin 4 lammast, aga ei leidnud kedagi, kellel oleks sama huvi); 
●  kaubad  ei säilinud (probleemiks aeg); 
● väärtuse määramine; 
● probleemiks on „peenraha“ küsimus (leidsin oma lehmale huvilise, kuid tal oli ainult 3 
lammast … tahtsin ju nelja) 
 
Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad  kaubad , mida kõik on nõus vastu võtma. Osad n
  eist 
lokaalse  iseloomuga .  Vili oli  küll  levinud igal pool, kuid erinev sort ( rukiskaer , hirss jt). E
  estis 
näiteks:  vili  (sain  lehma  müüdud  vilja  eest  ning  hiljem   ostsin   vilja  eest  oma   lambad .  Enam 
polnud  huvide  samaaegne  kokkulangevus  nii  oluline),  nahad  (selle  puhul  enam  polnud  ka 
peenraha küsimust,  sest  nahka sai ju l õigata j a üldse  erinevas  suuruses), töö- ja sõjariistad. Ka 
üldtunnustatud  kaupadel  oli  probleeme  (nt  väärtuse  hindamine).  Toimub  järgmine  areng: 
hakatakse  kasutama  väärismetalle  (põhiliselt   kuld ).  Kulla  puuduseks  jällegi:  tuleb  tükeldada, 
mõõtühikuid  ei  olnud, väärtuse  küsimus.  Seetõttu minnakse üle sellele,  et hakatakse tootma 
kuldmünte  –  hakatakse  müntima  –  vermima.  Kuld  ja  kuldmündid  on  endiselt  kaupraha 
(kasutatav kaubana ja rahana). 
 

Raha  –  üldine  maksevahend,  mille  vastu  saab  vahetada mistahes  teisi kaupu,  mille väärtuse 
määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. 
 
Esimesed  mündid  pärinevad aastast 700 eKr (esimesed leiud). Leitud Kreeka ja Lüüdia aladelt. 
 
Kuldmünte hakkas valmistama  kirik  (st  tellis  selle töö). Seda seetõttu, et kirik oli rikas. 
Seoses müntimisega probleem, et tekkisid valerahategijad. Valerahategijaks samuti kirik. Nüüd 
tekkis vajadus defineerida, mis on õige ja milline vale raha. 
 
Hakkas  tekkima  huvi  varade  hoidmiseks  turvalises  kohas.  Kirik  hoidis oma  varasid   hoidlates. 
Pöörduti  kiriku  poole,  et  ka  teised  saaksid  oma  vara  nende hoidlates  hoida. Hoiustajale anti 
vastu „kviitung“ (või mingi dokument).  Niimoodi  hakati kasutama h
  oiuse t
  eenust. K
  ui h
  oiustaja 
läks  kaupmehe  juurde  ja  tahtis  midagi  osta,  siis  pidi  enne minema hoidlasse ja midagi välja 
võtma. J a s
  iis o
  stab k
  aupmehelt. K
  aupmees v
  iib s
  amuti o
  ma v
  arad h
  oidlasse. S
  elline e
  dasi t
  agasi 
pendeldamine.  Kõik  need   tehingud   pandi  kirja  sellele  „kviitungile“  (dokumendile). 
Põhimõtteliselt on see esimene  väärtpaber  - nimeline  veksel
 
Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel. 
 
Selline edasi tagasi käimine ei ole mõttekas. Järgmiseks arenguks on see, et k
  aupmees hakkab 
sinna   veksli   peale kirjutama,  et kes, mida ja kui palju ostis. Arveldati  ainult nende vekslitega. 
Polnud  enam  nii  palju  seal  hoidlas  vaja  käia.  Enam  raha  ei  liigutatud.  Mõne  aja  möödudes 
leitakse,  et  ka  see  ei  ole  hea  lahendus.  Järgmiseks:  hoiustajale  väljastatakse  hoiustatud 
summale  mitu  väiksema  väärtusega  vekslit,  millele  nime  ei   kirjutata . Hoiustaja  hoiustas   100 
raha,  ei saanud enam ühte vekslit vaid nt 10 kümnelist (ilma  nimeta!).  Niimoodi oli tekkinud 
teine väärtpaberi l iik –
  e
  sitaja v
  eksel ( kes e
  sitas s
  elle, s
  ellel o
  lid k
  õik õ
  igused). N
  üüd o
  li v
  õimalik, 
et kui vekslite o
  manik l äks k
  aupmehe j uurde, s
  iis t
  a s
  ai s
  uhteliselt t
  äpselt m
  aksta. V
  eksel h
  akkas 
juba  sisuliselt   toimima  rahana  – maksevahendina.  Esitaja   veksli  kasutuselevõtt on mõnevõrra 
riskantsem, sest s
  eda s
  ai k
  asutada i gaüks (
  leidmine, v
  argus). T
  urvalisuse m
  õttes o
  li t
  agasiminek, 
kuid  mugavuse  mõttes parem. 
 
Vekslit  võib  käsitleda  kaupa  esindava  rahana.  Usaldus  veksli  vastu  olemas,  sest  see  kaup 
(kuldmündid) on kindlalt olemas ja hoiustatud. 
 
Järgmine areng:  hoidlate   omanikud  (esialgu  preestrid , hiljem  ka muud)  tabavad   ära,  et mingi 
hunnik  raha seisab mõttetult kogu aeg i lma kasutuseta. Igas ü
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahanduse alused #1 Rahanduse alused #2 Rahanduse alused #3 Rahanduse alused #4 Rahanduse alused #5 Rahanduse alused #6 Rahanduse alused #7 Rahanduse alused #8 Rahanduse alused #9 Rahanduse alused #10 Rahanduse alused #11 Rahanduse alused #12 Rahanduse alused #13 Rahanduse alused #14 Rahanduse alused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor minarokin Õppematerjali autor

Lisainfo

Loengukonspekt aines Rahanduse alused (Arhipov).
- tootmistegevuse komponendid
- raja kujunemine ja majanduslik roll
- paberraha, mündid ja pangaraha
- raha loomine ja mõõtmine
- inflatsioon
- finantsvahendus

Rahanduse alused , Arhipov , kindlustusspetsialist , majanduskool , laen , hoius , pank

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
docx
Majanduse alused
15
docx
Rahanduse alused
23
docx
Rahanduse arvestus
8
doc
Rahanduse alused arvestus
32
pdf
Majandusteaduse alused
82
docx
Rahanduse ülevaade
13
docx
Rahanduse teooria arvestus
5
doc
Rahanduse aluste arvestuse vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun