1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne; · Likviidsusrisk, st laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma; · Hajutamisrisk, st ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda ühe kindla krediidi tagasimaksmisest. Lähtudes laenuandjate huvidest väljendub finantsvahendusasutuste tähtsus kaasaegses majanduses mitmeti. · Riskide vähendamises läbi nende hajutamise. · Kulude vähendamises. · Säästude likviidsuse säilitamises. 1.3 Laenuvõtja vajadused Kui me eelnevalt tutvusime laenuandjate vajadustega, siis nüüd oleks õige aeg tutvuda laenuvõtjate vajadustega.
Millised riskid ümbritsevad? Kapitali säilivuse risk ( kas saan 100% oma raha tagasi, kui ma seda kusagile paigutan, kuhu, kuidas, kui palju paigutada.) Makse risk kas suudetakse õigeks ajaks tagasi maksta, eelkõige puudutab võlakirja Turu risk inflatsioonist, vara/raha/valuuta väärtuse muutused turul Likviidsus risk eelkõige tähtaegade sobivus/sobimatus, kui mul on vaja kas ma saan seda kohe kasutada või ei saa Hajutamisrisk kui palju on turul erinevaid teenusepakkujaid, võimalused ja vajadused, olenevalt toodetest. Kui säästjad laenuvõtjad otse saavad turul kokku nim. seda otseseks finantsseerimiseks. Enamus juhul tulevad mängu finantsvahendajad ehk raha asutused, seda tegevust nim. kaudseks finantsseerimiseks. Valdav mass tehinguid toimubki erinevate raha asutuste kaudu, selle finantsvahenduse eesmärgiks on raha ja kapitali ümber jaotamine, säästjate ja
2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid. Iga laenu andmisega kaasnevad riskid, mida kõik potentsiaalsed investorid püüavad minimeerida. Riskid: makserisk – laenu võtja ei taha või ei suuda laenu tagasi maksta. Tururisk – laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara väärtus väheneb riigis valitseva majandusliku oleku tõttu Likviidsuse risk – laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma. Hajutamisrisk – ühe hoiuse välja maksmine ei tohiks sõltuda ühe kindla laenu tagasimaksmisest. Laenuandja on huvitatud riskide minimeerimisest Riskist vabanemine nõuab küllaltki palju vahendeid (teadmised, informatsioon, materjalid..) need vahendid sooviks kellelegi teisele usaldada, siit tekib neil huvi kasutada finantsvahendust. Selleks vajadus: 1) Riskide hajutamine läbi finantsvahendusasutuste. 2) Kulude vähendamine (turgude seis, info maksab, kas on teadmised info tõlkimiseks)
Säästja vajadused: 1. makserisk - tähendab, et laenusaaja ei suuda või ei taha raha tagasi maksta 2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3. likviidsusrisk - laenuvõtjal võib raha esialgselt kokkulepitust kauem vaja minna. Investoril (säästjal) võib seda raha varem vaja minna 4. hajutamisrisk - mis tähendab seda, et ühe konkreetse hoiuse välja maksmine ei tohiks olla seotud mingi kindla laenu tagasi maksmisega. Säästja on huvitatud hajutamisest Lähtudes säästja huvidest väljendub finantsvahenduasutuste tähtsus järgnevas: ● võimalik vähendada riske läbi nende hajutamise ● võimalus vähendada kulusid (kui säästja peaks ise koguma infot laenusaajate kohta või finantsturgude kohta, tuleb tal selleks kulutada ilmselt palju aega ehk raha
1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga 2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja) 4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu tagastamisest(nt. Laenuvõtja ei maks pangale õigeaegselt ja pank ei maksa laenuandjale) Laenu andes peab säästja analüüsima kõiki nimetatud riske, kuid reeglina ei ole neil selleks piisavalt teadmisi, vahendeid või infot ning seetõttu annavad säästjad nimetatud kohustused finantsvahendajale. Lähtuvalt laenuandja(säästja ja investor) kasutatakse finantsvahendust :