TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimese kooselust. Meil on vajadus suhelda jne. mitmed majanduslikud teenused orienteeruvad inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Nt kinod, teatrid, kohvikud 4. Isiks...
1.Ühe osa elamiseks nii, nagu sa elada soovid. 2.Ühe osa investeerid, olemaks piisavalt vaba, et rahaga ei saaks sulle survet avaldada. 3.Üks osa on reserviks ettenägematu tarvis. Et sa ei peaks kartma. Üleküllastatus algab hetkest, kui sa ostad midagi seepärast, et teistel see juba on. Kuigi sa tead, et sa seda ei vaja. Enne kooselu alustamist vastake küsimustele: 1.Missugused on teie mõlema varad ja kohustused? 2.Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed? 3.Kas teil oleks vaja abieluvaralepingut? 4.Missugused on teie finantsilised soovid tulevikus? 5.Kes hakkab peres rahaasju ajama? 6.Mitu “rahakotti” saab peres olema? 7.Kui suured on teie teadmised rahaasjadest? Allikad pere-eelarve koostamiseks: www.ellermaasoft.ee - perekonna eelarve (rahaline) www.consumer.ee - Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus M. Salu, E. Aavik “Hakkame elama!” 2008 (õpik-käsiraamat) Pärnumaa Kutsehariduskeskus
välja laene, ostes aktsiaid või muud varasid, millesse ta soovib investeerida). Siinkohal on tähtis mõista, et finantsvahendusasutused pole lihtsalt agendid, kes " tutvustavad" laenuvõtjaid laenuandjatele, vaid pigem raha laenuks võtjad, kes laenavad selle raha hiljem edasi (2 lk 10). Finantsvahendajad omakorda suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest (1 lk 10). 1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne; · Likviidsusrisk, st laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma;
Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress
Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid? Kõik tarbivad igapäev midagi, kes rohkem, kes vähem. Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja? Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutus...
SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida sääst...
vaeva sa nähtud, aga kellee sinu nägu lihtsalt ei meeldinud. Mõnedele noortele on juurdunud mõte, et elu on ilus, kui kiirelt kusagile tööle saada. Kasvõi ''mustalt''. Peaasi, et raha saaks. Seetõttu viibki paljude noorte tee üle lahe ehitajaks või saab siinsamas, Maarjamaal, peale väikest kursust pomeüüjana elatist teenida. Noori vaevab suurusehullustus, mis viib mõistuse vaid ilusate autode ja uhkete riiete juurde. Kuid kui aga pole suur säästja, tuleb need unistused sama kiirelt maha matta, kui need tekkisid. Ka kutsekool on lahendus. Iga töö nõuab tegijat ja oskustöölistest ongi Eestil puudus. Samuti võib oskustööline teenida kordades rohkem kui tema ülikoolipaberitega sõber. Kõik oleneb sellest, kuidas end maksma panna. Lahendus kooli edasijätkamiseks peitub eelkõige iseendas ja selles, kui palju on iseloomu. Ei tohi alla anda sest see, kes tänu haridusele oma eesseisvat elu jätkab, oled siiski just sina. Kui vahel
2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3. likviidsusrisk - laenuvõtjal võib raha esialgselt kokkulepitust kauem vaja minna. Investoril (säästjal) võib seda raha varem vaja minna 4. hajutamisrisk - mis tähendab seda, et ühe konkreetse hoiuse välja maksmine ei tohiks olla seotud mingi kindla laenu tagasi maksmisega. Säästja on huvitatud hajutamisest Lähtudes säästja huvidest väljendub finantsvahenduasutuste tähtsus järgnevas: ● võimalik vähendada riske läbi nende hajutamise ● võimalus vähendada kulusid (kui säästja peaks ise koguma infot laenusaajate kohta või finantsturgude kohta, tuleb tal selleks kulutada ilmselt palju aega ehk raha. Samas tuleb veel arvestada sellega, et säästjal ei pruugi olla piisavaid teadmisi kogutud info kasutamisel)
– Vahetusprotsessidega seotud tegevusliikidest; – Ühiskondlikest hüvedest.. Miks on majandusteadus tähtis? • Alfred Marshall – “majandusteadus on “osake igapäevaelust”, sest ..... Inimesed otsustavad iga päev, kuidas oma vajadusi rahuldada nappivate ressurssidega • Heade otsuste langetamine teeb sinust aktiivse, eduka, ühiskonnale kasuliku kodaniku • Sinu osalemine majanduses – Kui ostad, siis oled tarbija – Kui kogud raha , siis säästja – Kui töötad, siis oled töötaja jne Mis on majandusteadus? • S.o. Sotsiaalteadus, sest uurib inimkäitumist • S.o. Ühiskonnateadus sest kirjeldab ja analüüsib ühiskonna valikuid • S.o. Teadus piirangutest sest valikuid tehakse piiratud ressursside raames Majandusteooria uurimis- ja analüüsi tasandid • Üldjaotus: mikro- ja makroökonoomika – Mikro- ja makroökonoomika on orgaaniliselt omavahel seotud
Säästja (investor) PankLaenuvõtja(invest. Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine hapestumist. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest ümbruskonnale "mälestuseks" kõrged aheraine- ja tuhamäed, kulutatakse suurtes kogustes põhja- ja pinnavett. Eeltoodust järeldub, et parim viis hoida keskkonda puhtana on säästa energiat igal võimalikul moel. Loomulikult tuleb energiahoid kasuks ka säästja rahakotile. Lisaks looduskahjudele tingib kontrollimatu elektritarbimise tõus olukorra, kus ülekandevõrkude igapäevane korrashoid ja hooldus nõuab üha enam rahalisi ressursse. Võrkude parendamiseks ja uue tehnoloogia kasutuselevõtuks täna rahalisi vahendeid napib. WATSON SÄÄSTLIKU ELEKTRITARBIMISE ABIMEES Seadet saab kasutada majapidamistes ja kontorites, kus voolutugevus ühe faasi kohta ei ületa 50 amprit. Seadme kasutaja näeb reaalajas infot oma elektritarbimise kohta nii
Raha võib inflatsiooni tingimustes kaotada oma väärtust ehk ostujõudu. Raha lihtsalt hoidmine ei too hoidjale täiendavat kasu ehk ei suurenda sääste, sissetulekuid Lihtsalt raha hoidmine ei ole turvaline Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal. Finantsvahenduse kasutamine on sarnane otsefinantseerimisele. Peamine vahe on selles, et säästja ehk investor laenab raha finantsvahendajale ja finantsvahendaja edasi laenu lõppsaajale. Finantsasutused võib liigitada kaheks suureks rühmaks, mis lähtub nende võimest tegeleda raha loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul ei ole tagatist. 2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid
võlakirjade maksetähtaeg on pikem kui üks aasta, sealjuures keskmised tuleb tagasi maksta kuni kümne aasta jooksul ning pikaajalistel on tagasimaksmise aeg üle kümne aasta. Võlakirjadel on olemas nimiväärtus, mis makstakse võlakirja omanikule tagasi pärast võlakirja tähtaja möödumist. Järelikult on igale võlakirjale märgitud ka maksetähtaeg ja intressimäär ehk tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada. Intressimäär on väljendatud protsentides. Just tänu nendele näitajatele saab koheselt ja alati arvutada saadava kasu. Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel tarvis pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga või väärtpaberitega. Hüpoteekvõlakirja
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. 10. Otsefinantseerimine (direct financing)( )( direkte
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoi...
ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
