Vali üks vastus. a. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on väiksem b. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on suurem c. kui rühmasisene hajumine on suurem, siis F on suurem Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Joonisel on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Märgi ära, millistel aastatel suuruse X väärtus vähenes, võrreldes eelmise aastaga. Vali üks või enam vastust. 2000 2001 2002 2003 2004 Ahelindeks on 1,2, järelikult suurus X kasvas 20% 2005 Ahelindeks on 1,1, järelikult suurus X kasvas 10% 2006 2007 2008 Ahelindeks on suuruse X kahe järjestikuse väärtuse suhe. Kui suuruse X väärtus väheneb, siis, ahelindeks < 1 (lugeja on väiksem kui nimetaja) Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 6 Hinded: 1 Erind võib Pearsoni korrelatsioonikordajat Vali üks vastus. a. ainult suurendada b. ainult vähendada c. nii suurendada kui ka vähendada Õige
a. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on väiksem b. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on suurem c. kui rühmasisene hajumine on suurem, siis F on suurem Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Joonisel on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Märgi ära, millistel aastatel suuruse X väärtus vähenes, võrreldes eelmise aastaga. Vali üks või enam vastust. 2000 2001 2002 2003 2004 Ahelindeks on 1,2, järelikult suurus X kasvas 20% 2005 Ahelindeks on 1,1, järelikult suurus X kasvas 10% 2006 2007 2008 Ahelindeks on suuruse X kahe järjestikuse väärtuse suhe. Kui suuruse X väärtus väheneb, siis, ahelindeks < 1 (lugeja on väiksem kui nimetaja) Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 6 Hinded: 1 Erind võib Pearsoni korrelatsioonikordajat Vali üks vastus. a. ainult suurendada b. ainult vähendada c
1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud
Abortide arv Eestis 1970-2007 Tagasivaatav Abortide arv aheljuurde- aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025
ndast aastast on olnud üksikud sellised aastad, kus on märgata positiivset juurdekasvu. Absoluutne alusjuurdekasv võimaldab näha abortide kogujuurdekasvu, mis on vähenenud 29964 aborti võrra viimase 39 aasta jooksul. Joonis 2. Jooniselt näeme, et 1990, 1982, 1985, 1986, 1971 ja 1972 aastal on abortide arv suurenenud. Selle põhjuseks võivad olla majanduslangus, prioriteetide muutus, "ebastabiilsus ühiskonnas" või muud tegurid, mistõttu abortide arv kasvas. Põhjus, miks ahelindeks asetseb 1973. aastast alusindeksist ülalpool, on see, et baasaastaks on võetud 1970. aasta, kui Eestis tehti aastas 40663 aborti. Sellele järgneval paaril aastal toimus küll abortide koguarvu väike tõus kuid alates 1973. aastast on abortide koguarvu iseloomustanud üldine langustrend. Ahelindeksi puhul võrreldakse tulemusi eelmise aasta näitudega. Tabel 4. Keskmine absoluutne juurdekasv Eestis 1970-2008 -768,308 keskmine kasvutempo Eestis
08.2014 1 706,00 € 0.011 14 25.08.2014 7 008,00 € 0.044 15 26.08.2014 5 947,00 € 0.037 16 27.08.2014 818,00 € 0.005 17 28.08.2014 30 155,00 € 0.189 18 29.08.2014 43,00 € 0.000 Summa: 159 526,00 € 1.000 ψ = ∑𝑛𝑘=1 𝑘 7) Indekseid kajastav tabel. Jkn Kuupäev Aktsia keskmine Baasindeks Ahelindeks hind 𝑎 eurodes 1 1.08.2014 7,16 € 2 4.08.2014 7,20 € 1,006 1,006 3 5.08.2014 7,18 € 1,003 0,997 4 6.08.2014 7,10 € 0,992 0,989 5 7.08.2014 7,13 € 0,996 1,004 6 8.08
kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine) baasindeks →ahelindeks(jagamine eelmisega) 56.Liitindeksid – liitindeks mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaludega
Tõenäosusteooria ja statistika eksam 1) Üldkogum – (ka populatsioon) looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi põhjal. Valim – väljavõtukogum; liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimi maht – vaatluste arv Tunnused: Kvalitatiivsed (sõnadega) – nominaalsed (värvid, rahvused, tõud) – järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused). Statistiline ...
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nem...
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegev...
f. Toodete hulk kvantitatiivne 3. Ebaühtlase kogumi mahu väljendamiseks tuleb osakogumite mahud avaldada ühtsetes mõõtühikutes. See tegevus on ühismõõdustamine. 4. Riigi sisemajanduse koguprodukti leidmisel summeeritakse kõigi tegevusharude koguproduktid. Sellise summeerimise nimetamiseks kasutatakse terminit agregeerimine. 5. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe eelmisel ajaperioodil olnud arvväärtusesse on ahelindeks 6. Alusindeks on järjestikuste ahelindeksite korrutis 7. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe baasperioodil olnud arvväärtusesse on alusindeks. 8. Diagrammil on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga? 00,01,07,08 Diagrammil on toodud suuruse X alusindeksi dünaamika. Mitu protsenti oli suuruse X 2003. a. väärtus suurem väärtusest 2000. aastal? 62,5% 9
mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega. Kõik võrdlused käivad selle ühe baasi suhtes). Valem: hinnaindeks n perioodil = ostukorvi maksumus n perioodil x 100 ostukorvi maksumus baas perioodil ● ahelindeks (võrreldakse eelneva aastaga/perioodiga, 2014 võrreldakse 2013ga ja 2013 2012ga jne) Indeksite puhul tuleb olla ettevaatlik, sest kui võrrelda erinevate keskkondade/riikide indekseid, siis tuleb silmas pidada, et sageli pole sellisel võrdlemisel mõtet - see on sisutühi. Indeksid on väga erineva iseloomuga erinevates riikides. Enamlevinud indeks - tarbijahinnaindeks, mis mõõdab tarbekaupade ostukorvi maksumuse muutumist mingi perioodi jooksul
selleks kogu kaupade maksumus e. kogus*hind=maksumus ja maksumused liidetakse kokku) jagatisena. 3. püstitatud uurimisülesande järgi: 1) kirjeldavad indeksid on kõik individuaal- ja koondindeksid 2) üldistav-analüütilised indeksid- 4. ajalise muutumise järgi: 1) alusindeks- leitakse ühe kindla ajamomendi või ajaperioodi alusel ja neid nimetatakse baasindeksiteks. 2) Ahelindeks – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi või ajaperioodi alustel. 32. Üldindeksi valemi tuletuskäik Indeksite tuletamisel tleb läbida järjekorras 4 etappi: 1. ülesande püstitus ja andmete hankimine eeldab , et uurijal on juba teada , mida ta uurida tahab ja missugusel viisil ta indeksimeetodi abil eesmärgini kavatseb jõuda. Selles etapis tuleb juba valida ka põhimõtteline mudel, mille alusel edasist analüüsi kavatsetakse teha. 2
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärt...
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
