Vali üks vastus. a. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on väiksem b. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on suurem c. kui rühmasisene hajumine on suurem, siis F on suurem Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Joonisel on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Märgi ära, millistel aastatel suuruse X väärtus vähenes, võrreldes eelmise aastaga. Vali üks või enam vastust. 2000 2001 2002 2003 2004 Ahelindeks on 1,2, järelikult suurus X kasvas 20% 2005 Ahelindeks on 1,1, järelikult suurus X kasvas 10% 2006 2007 2008 Ahelindeks on suuruse X kahe järjestikuse väärtuse suhe. Kui suuruse X väärtus väheneb, siis, ahelindeks < 1 (lugeja on väiksem kui nimetaja) Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 6 Hinded: 1 Erind võib Pearsoni korrelatsioonikordajat Vali üks vastus. a. ainult suurendada b. ainult vähendada c. nii suurendada kui ka vähendada Õige
a. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on väiksem b. kui rühmadevaheline hajumine on suurem, siis F on suurem c. kui rühmasisene hajumine on suurem, siis F on suurem Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Joonisel on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Märgi ära, millistel aastatel suuruse X väärtus vähenes, võrreldes eelmise aastaga. Vali üks või enam vastust. 2000 2001 2002 2003 2004 Ahelindeks on 1,2, järelikult suurus X kasvas 20% 2005 Ahelindeks on 1,1, järelikult suurus X kasvas 10% 2006 2007 2008 Ahelindeks on suuruse X kahe järjestikuse väärtuse suhe. Kui suuruse X väärtus väheneb, siis, ahelindeks < 1 (lugeja on väiksem kui nimetaja) Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 6 Hinded: 1 Erind võib Pearsoni korrelatsioonikordajat Vali üks vastus. a. ainult suurendada b. ainult vähendada c
1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus
Abortide arv Eestis 1970-2007 Tagasivaatav Abortide arv aheljuurde- aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025
2002 13149 0,936 0,323 -0,064 -0,068 -900 -27514 2003 13008 0,989 0,320 -0,011 -0,011 -141 -27655 2004 12625 0,971 0,310 -0,029 -0,030 -383 -28038 2005 11835 0,937 0,291 -0,063 -0,067 -790 -28828 2006 11625 0,982 0,286 -0,018 -0,018 -210 -29038 2007 11123 0,957 0,274 -0,043 -0,045 -502 -29540 2008 10699 0,962 0,263 -0,038 -0,040 -424 -29964 Ahelindeks on kasvutempo eelmise aastaga võrreldes, see näitab, et pea igal aastal on abortide arv vähenenud võrreldes eelmise aastaga, välja arvatud aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972, kui abortide arv kasvas eelmise aastaga võrreldes, kuid seda vähesel määral, üldine tendets1970-ndast aastast näitab siiski langustrendi. Alusindeks on kasvutempo baasaastaga (1970) võrreldes. Alusindeks näitab, et abortide arv on 1970. aastaga võrreldes kahanev.
08.2014 1 706,00 € 0.011 14 25.08.2014 7 008,00 € 0.044 15 26.08.2014 5 947,00 € 0.037 16 27.08.2014 818,00 € 0.005 17 28.08.2014 30 155,00 € 0.189 18 29.08.2014 43,00 € 0.000 Summa: 159 526,00 € 1.000 ψ = ∑𝑛𝑘=1 𝑘 7) Indekseid kajastav tabel. Jkn Kuupäev Aktsia keskmine Baasindeks Ahelindeks hind 𝑎 eurodes 1 1.08.2014 7,16 € 2 4.08.2014 7,20 € 1,006 1,006 3 5.08.2014 7,18 € 1,003 0,997 4 6.08.2014 7,10 € 0,992 0,989 5 7.08.2014 7,13 € 0,996 1,004 6 8.08
kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine) baasindeks →ahelindeks(jagamine eelmisega) 56.Liitindeksid – liitindeks mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaludega
tunnust. 1. Tuleb koostada normaalvõrrandite süsteem. 2. Lahendada see otsitavate a, b1, b2… suhtes; saadakse sirget määravad parameetrid. Probleem: Põhjuslike tunnuste omavaheline korreleeritus. 19) Baasindeks – arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p i ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaaludega tunnuste kombinatsioon. Hinnaindeks – kaaludeks võetakse baasperioodi toodangu mahud q0 või q1. Tarbijahinnaindeks – kajastab tarbekaupade ja teenuste hinna muutumist mingis
rahandusministeerium 2% Raha väärtuse ehk tema ostujõu muutumist iseloomustatakse vastavate indeksite kasutamisega, tavaliselt uuritakse seda, palju on arvestusperioodil koostatud ostukorvi maksumus muutunud mingi varasema perioodi suhtes Hinnaindeks on suhte arv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul H1 (Hinnaindeks) n perioodil = ostukorvi hind n perioodil / ostukorvi hind baasperioodil (n-1) per Nii saame alus- ehk baasindeksi Ahelindeks = Võrdleme käesolevat aastat eelmise aastaga. Kõige levinumaks indeksiks on tarbija hinnaindeks. Mõõdab tarbija kaupade ja teenuste hinna muutumist ajas. Osasid indekseid ei tasu rahvusvaheliselt võrrelda: Tootjahinnaindeks, mis iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist, mida saab kasutada nt jaehindade prognoosimisel Ehitushinnaindeks – näitab ehituse hindade muutumist ja on aluseks pinna ruutmeetri hinna
Detsiilhaare - Detsiilhaare on 9. detsiili D9 ja 1.detsiili D1 vahe: IDR=D9-D1. Detsiilhaarde sisse jääb alati 80% variatsioonrea väärtustest. 4. INDEKSID Indeks – kahe arvu suhe, leitud spetsiaalse metoodika järgi, iseloomustab mingi majandusalase suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks Ahelindeks - tunnuse väärtus mingil ajahetkel t jagatud väärtusega eelmisel ajahetkel t-1 Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist
f. Toodete hulk kvantitatiivne 3. Ebaühtlase kogumi mahu väljendamiseks tuleb osakogumite mahud avaldada ühtsetes mõõtühikutes. See tegevus on ühismõõdustamine. 4. Riigi sisemajanduse koguprodukti leidmisel summeeritakse kõigi tegevusharude koguproduktid. Sellise summeerimise nimetamiseks kasutatakse terminit agregeerimine. 5. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe eelmisel ajaperioodil olnud arvväärtusesse on ahelindeks 6. Alusindeks on järjestikuste ahelindeksite korrutis 7. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe baasperioodil olnud arvväärtusesse on alusindeks. 8. Diagrammil on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga? 00,01,07,08 Diagrammil on toodud suuruse X alusindeksi dünaamika. Mitu protsenti oli suuruse X 2003. a. väärtus suurem väärtusest 2000. aastal? 62,5% 9
mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega. Kõik võrdlused käivad selle ühe baasi suhtes). Valem: hinnaindeks n perioodil = ostukorvi maksumus n perioodil x 100 ostukorvi maksumus baas perioodil ● ahelindeks (võrreldakse eelneva aastaga/perioodiga, 2014 võrreldakse 2013ga ja 2013 2012ga jne) Indeksite puhul tuleb olla ettevaatlik, sest kui võrrelda erinevate keskkondade/riikide indekseid, siis tuleb silmas pidada, et sageli pole sellisel võrdlemisel mõtet - see on sisutühi. Indeksid on väga erineva iseloomuga erinevates riikides. Enamlevinud indeks - tarbijahinnaindeks, mis mõõdab tarbekaupade ostukorvi maksumuse muutumist mingi perioodi jooksul
selleks kogu kaupade maksumus e. kogus*hind=maksumus ja maksumused liidetakse kokku) jagatisena. 3. püstitatud uurimisülesande järgi: 1) kirjeldavad indeksid on kõik individuaal- ja koondindeksid 2) üldistav-analüütilised indeksid- 4. ajalise muutumise järgi: 1) alusindeks- leitakse ühe kindla ajamomendi või ajaperioodi alusel ja neid nimetatakse baasindeksiteks. 2) Ahelindeks – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi või ajaperioodi alustel. 32. Üldindeksi valemi tuletuskäik Indeksite tuletamisel tleb läbida järjekorras 4 etappi: 1. ülesande püstitus ja andmete hankimine eeldab , et uurijal on juba teada , mida ta uurida tahab ja missugusel viisil ta indeksimeetodi abil eesmärgini kavatseb jõuda. Selles etapis tuleb juba valida ka põhimõtteline mudel, mille alusel edasist analüüsi kavatsetakse teha. 2
Kui ühine nimetaja, siis aditiivne, kui ei, siis multiplikatiivne. Millised tegurid valida, et tekiks sisulised uued näitajad ja nad oleks aheltaandatavad? 2.3. Indeksanalüüs Indekseid kasutatakse majandusnäitajate ajaliste muutuste võrdlemiseks. Kui on tegemist paljude näitajatega ja näiteks hinnad ning kogused on väljendatud erinevates ühikutes, osutub indeksite kasutamine eriti efektiivseks. Baasindeks e alusindeks - arvutatakse teatava baasiks valitud ajaperioodi suhtes. Ahelindeks - kahe järjestikuse perioodi näitaja väärtuste suhe. Lihtindeks - iseloomustab ühe tunnuse suhtelist muutumist. Näitavad ühe uuritava nähtuse suhtelist kasvu, aga mitte kasvu põhjustavaid tegureid ja nende mõju. Need on baas- või ahelindeksid. Liitindeks - mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Individuaalindeks - mõõdab kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või üksiktunnuse suhtelist muutumist.
Tavaliselt mõõdetakse mingi kindlaks määratud kaupade kogumi väärtus(ostukorv) mingi ajaperioodi jooksul. Ostukorvi väärtuse muutumise iseloomustamiseks arvutatakse vastav indeks mida nimetatakse hinnaideksiks. Hinnaindeks on suhtarv, mis iseloomustab valikulise kauba komplekti hinna muutumist perioodi jooksul. Hinnaindeksi n periood – ostuk. Maksumus n per(2011,2010) / ostuk. Maksumus baas.per(nt2005) x 100% Ahelindeks – nt : n periood on 2010 ja eelmise aasta periood 2009 jne. 1 aasta madalam. Tarbijahinnaindeks – mõõdab tarbekaupade ja teenuste ostukorvi maksumuses suhet mingi valitud perioodi suhtes. Hindame ostukorvi väärtuse muutust ajas. Iga aasta muutub. Ostukorvi mõjutab tehnoloogia. Tootja hinnaindeks – iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ning seda kastutatakse jaehindade planeerimisel.
annaabi.ee 
