Indeks ja baasindeks 11.klass Indeks on kahe arvu suhe, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab mingi majandus alase suuruse muutumist ajas. Rakendusalad on riigi, - maailmamajandus analüüs ja ettevõtted k.a. Indeksid on vajalikud selliste nihete ja muutuste uurimisel, mis pole empiiriliselt täpsed ja jääksid muidu analüüsia pilgu eest varju. Baasindeks- alusideks-see on indeks mingi kindla väärtuse ehk baasväärtuse suhtes teatud aja momendil või perioodil. Baasindeksid arvutatakse valemiga: Indeksi ülesanne : Leia indeksid kui leiva ja jahu hinnad 1995.a kvartalite kaupa võrreldes esimese kvartaliga olid järgmised: kvartal 1 2 3 4 hind 6,14 6,36 6,64 7,21 indeks 100 103,6 108,1 117,4 1. 2. 3. 4.
docstxt/135422663615.txt
docstxt/135422663986.txt
012 13 22.08.2014 1 706,00 € 0.011 14 25.08.2014 7 008,00 € 0.044 15 26.08.2014 5 947,00 € 0.037 16 27.08.2014 818,00 € 0.005 17 28.08.2014 30 155,00 € 0.189 18 29.08.2014 43,00 € 0.000 Summa: 159 526,00 € 1.000 ψ = ∑𝑛𝑘=1 𝑘 7) Indekseid kajastav tabel. Jkn Kuupäev Aktsia keskmine Baasindeks Ahelindeks hind 𝑎 eurodes 1 1.08.2014 7,16 € 2 4.08.2014 7,20 € 1,006 1,006 3 5.08.2014 7,18 € 1,003 0,997 4 6.08.2014 7,10 € 0,992 0,989 5 7.08.2014 7,13 € 0,996 1,004 6 8.08
+bnxn kus y=tagajärgne tunnus ja x = põhjuslik. 54.Regressioonanalüüs mittelineaarse seose korral – Lineaarseid seoseid esineb reaalsuses harva, aga lineaarseid regvõrrandeid kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine)
tagajärgsetunnuse mõõtühik Regressioonikordaja mõõtühik = põhjuslikutunnuse mõõtühik 18) Regressioonianalüüs mitme põhjusliku tunnuse korral Tegelikus elus põhjustab tagajärgse tunnuse muutusi mitu üheaegselt toimivat põhjuslikku tunnust. 1. Tuleb koostada normaalvõrrandite süsteem. 2. Lahendada see otsitavate a, b1, b2… suhtes; saadakse sirget määravad parameetrid. Probleem: Põhjuslike tunnuste omavaheline korreleeritus. 19) Baasindeks – arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p i ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist.
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
Raha tegelik ostujõud - praktiline väärtus muutub. Raha reaalse väärtuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid indekseid ehk indekseerimine. Reeglina mõõdetakse indeksitega väärtuste muutusi erinevate perioodide vahel (nt mida saab 10 euro eest ühel aasta ja siis mis selle eest järgmisel aastal saab). Üldlevinud on hinnaindeks - suhtarv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega. Kõik võrdlused käivad selle ühe baasi suhtes). Valem: hinnaindeks n perioodil = ostukorvi maksumus n perioodil x 100 ostukorvi maksumus baas perioodil ● ahelindeks (võrreldakse eelneva aastaga/perioodiga, 2014 võrreldakse 2013ga ja 2013 2012ga jne)
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
