Indeks ja baasindeks 11.klass Indeks on kahe arvu suhe, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab mingi majandus alase suuruse muutumist ajas. Rakendusalad on riigi, - maailmamajandus analüüs ja ettevõtted k.a. Indeksid on vajalikud selliste nihete ja muutuste uurimisel, mis pole empiiriliselt täpsed ja jääksid muidu analüüsia pilgu eest varju. Baasindeks- alusideks-see on indeks mingi kindla väärtuse ehk baasväärtuse suhtes teatud aja momendil või perioodil. Baasindeksid arvutatakse valemiga: Indeksi ülesanne : Leia indeksid kui leiva ja jahu hinnad 1995.a kvartalite kaupa võrreldes esimese kvartaliga olid järgmised: kvartal 1 2 3 4 hind 6,14 6,36 6,64 7,21 indeks 100 103,6 108,1 117,4 1. 2. 3. 4.
docstxt/135422663615.txt
docstxt/135422663986.txt
012 13 22.08.2014 1 706,00 € 0.011 14 25.08.2014 7 008,00 € 0.044 15 26.08.2014 5 947,00 € 0.037 16 27.08.2014 818,00 € 0.005 17 28.08.2014 30 155,00 € 0.189 18 29.08.2014 43,00 € 0.000 Summa: 159 526,00 € 1.000 ψ = ∑𝑛𝑘=1 𝑘 7) Indekseid kajastav tabel. Jkn Kuupäev Aktsia keskmine Baasindeks Ahelindeks hind 𝑎 eurodes 1 1.08.2014 7,16 € 2 4.08.2014 7,20 € 1,006 1,006 3 5.08.2014 7,18 € 1,003 0,997 4 6.08.2014 7,10 € 0,992 0,989 5 7.08.2014 7,13 € 0,996 1,004 6 8.08
y=tagajärgne tunnus ja x = põhjuslik. 54.Regressioonanalüüs mittelineaarse seose korral – Lineaarseid seoseid esineb reaalsuses harva, aga lineaarseid regvõrrandeid kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine)
tagajärgsetunnuse mõõtühik Regressioonikordaja mõõtühik = põhjuslikutunnuse mõõtühik 18) Regressioonianalüüs mitme põhjusliku tunnuse korral Tegelikus elus põhjustab tagajärgse tunnuse muutusi mitu üheaegselt toimivat põhjuslikku tunnust. 1. Tuleb koostada normaalvõrrandite süsteem. 2. Lahendada see otsitavate a, b1, b2… suhtes; saadakse sirget määravad parameetrid. Probleem: Põhjuslike tunnuste omavaheline korreleeritus. 19) Baasindeks – arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p i ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist.
DEFLATSIOON- inflatsiooni vastupidin nähtus- rahaväärtuse tõus ja kaupade hindade langus. Ei ole majandusele väga omane nähtus. TARBIJAHINNAINDEKS- mõõdab tarbekaupade korvi maksumuse muutust. Võetkase ühe perioodi ostukorvi väärtus ja võerreldakse teise möödnud aja ostukorvi väärtusega. Võrreldakse jaehindu. Kuna ühed kaubad tulevad, teised lähevad, siis on keeruline ostukorvi sisu võrrelda. Nt mood- mood muutus, tehnoloogilised arengud. Baasindeks- võetakse üks aasta, millega hakatakse võrdlema. Näitab arengutrende. Kas on tõusev või langev. Ahel- Käesoleva aasta tulemust võrdleme eelmise aastaga, eelmise aasta tulemust võrdleme üleeelmise aastaga jne.
Raha tegelik ostujõud - praktiline väärtus muutub. Raha reaalse väärtuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid indekseid ehk indekseerimine. Reeglina mõõdetakse indeksitega väärtuste muutusi erinevate perioodide vahel (nt mida saab 10 euro eest ühel aasta ja siis mis selle eest järgmisel aastal saab). Üldlevinud on hinnaindeks - suhtarv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega. Kõik võrdlused käivad selle ühe baasi suhtes). Valem: hinnaindeks n perioodil = ostukorvi maksumus n perioodil x 100 ostukorvi maksumus baas perioodil ● ahelindeks (võrreldakse eelneva aastaga/perioodiga, 2014 võrreldakse 2013ga ja 2013 2012ga jne)
Raskused: kas aditiivne või multiplikatiivne? Kui ühine nimetaja, siis aditiivne, kui ei, siis multiplikatiivne. Millised tegurid valida, et tekiks sisulised uued näitajad ja nad oleks aheltaandatavad? 2.3. Indeksanalüüs Indekseid kasutatakse majandusnäitajate ajaliste muutuste võrdlemiseks. Kui on tegemist paljude näitajatega ja näiteks hinnad ning kogused on väljendatud erinevates ühikutes, osutub indeksite kasutamine eriti efektiivseks. Baasindeks e alusindeks - arvutatakse teatava baasiks valitud ajaperioodi suhtes. Ahelindeks - kahe järjestikuse perioodi näitaja väärtuste suhe. Lihtindeks - iseloomustab ühe tunnuse suhtelist muutumist. Näitavad ühe uuritava nähtuse suhtelist kasvu, aga mitte kasvu põhjustavaid tegureid ja nende mõju. Need on baas- või ahelindeksid. Liitindeks - mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist.
annaabi.ee 
