Raha ja pangandus I KT (0)

Kutsekool - Majandus - Raha ja pangandus

3 HALB

Lõik failist

Raha ja pangandus
Arvestustöö nr 1
MÕISTED

Finantssüsteem (financial system)( финансовая система)- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid , arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust.
Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.

Finantsinstitutsioon (financial institution)( финансовое учреждение )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon , mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks ; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks .

Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt )( финансовый рынок )- turg , kus kaubeldakse finantsinstrumentidega . Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi.

Finantsinstrument (financial instrument )( Finanzinstruments )( финансовый инструмент )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital.

Finantsasutus (financial institution)( финансовое учреждение )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad ( pangad , investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).

Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( Финансовый посредник )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur , kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja.

Emiteeriv finantsvahendaja ( issue a financial intermediary)(- depositaarsed
( kommertspangad , laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised ( elukindlustus , õnnetuskindlustus, varakindlustus , pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid).

Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused.

Kaudne finantseerimine ( indirect financing )( indirekten Finanzierung )( косвенное финансирование )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank , kindlustusselts, pensionifond , krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress , valuuta , raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida.

Otsefinantseerimine (direct financing)( прямое финансирование )( direkte Finanzierung )- see tähendab seda, et laenuandjad ja laenuvõtjad teevad omavahelisi tehinguid ilma finantsvahendaja sekkumiseta.
Rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen , kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine)
Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad).

Pank (it. bancapink , lett, pikk töölaud; ingl. bank ; sks. Die Bank банк)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus , s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto -, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne.

Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( кредитная организация )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi “ Krediidiasutuste seadusega” (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank.

Universaalpank( universal bank)( универсальный банк )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne).
Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid ( arveldused , laenud, liising , faktooring, deposiidid , (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele.

Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( коммерческий банк )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Kommertspank on äriasutus, mille eesmärgiks on koguda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ajutiselt vaba raha ja anda see omal vastutusel välja.

Investeerimispank (investment bank)( инвестиционный банк )( Investitionsbank )- Mõiste investeerimine tähistab rahanduses ning majanduses üldiselt mitut omavahel lähedalt seotud terminit. Üldjoontes väljendab see teatud sorti varade soetamist ja säilitamist pikema aja vältel, lootuses neilt varadelt tulevikus suuremat tulu teenida.
Investeerimispangad (mitteemiteerivad finantsvahendajad)- see tähendab seda, et hoiuseid ei kaasa ja arveldusi ei teosta, tegelevad investeerimispangale iseloomulike teenuste pakkumisega (VP emissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide haldamine ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maivee Õppematerjali autor

Fail sisaldab 17 mõistet ning 19 teemat. Lehekülgi kokku on 13.1.Raha tekkimise eeldused ja vajadus. 2.Bartertehingu puudused3.Raha mõiste4.Raha funktsioonid5.Raha omadusedjne.

Raha pangandus Finantssüsteem Finantsvahendaja Otsefinantseerimine Krediidiasutus

Sarnased õppematerjalid

doc

Raha ja panganduse KT

Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine

Ainetöö

docx

Raha ja pangandus

Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.

Pangandus

docx

Pangandus

1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2

Pangandus

pdf

Rahanduse alused

Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikide töötajate tootlikkus ei ole võrdne

Rahanduse alused

docx

Finantsvahendus

- Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga)  Nahk  teravili  töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument

Finantsvahendus

docx

Finantsvahenduse ajalugu

Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele. See tähendab, et majanduses on tavaliselt kaht liiki majandussubjekte: need, kelle tulud ületavad nende jooksvaid kulutusi vaadeldaval perioodil (need on säästjad või laenuandjad), ja need, kelle kulutused ületavad nende jooksvaid tulusid antud perioodil (laenuvõtjad). Kui majanduses eksisteerib raha ülejääk (säästjad) ja puudujääk (laenuvõtjad) ning on vaja, et majandus töötaks efektiivselt, vajatakse süsteemi, mis kindlustaks ülearuste summade suunamise säästjatelt laenuvõtjatele. Siinkohal astubki areenile finantsvahendusasutus ( 2 lk 10). 1.1 Finantsvahendusasutused ja finantsvahendajad. Finantsvahendusasutuse poolt teostatav finantsvahendus seisneb põhimõtteliselt selles, et

Rahandus ja pangandus

doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

· hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r

Raha ja pangandus

docx

Raha ja valuuta

Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2

Raha ja pangandus

Rohkem sarnaseid