Raha ja pangandus I KT (0)

Kutsekool - Majandus - Raha ja pangandus

3 HALB

Raha ja pangandus
Arvestustöö nr 1
MÕISTED

Finantssüsteem (financial system)( финансовая система)- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid , arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust.
Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.

Finantsinstitutsioon (financial institution)( финансовое учреждение )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon , mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks ; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks .

Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt )( финансовый рынок )- turg , kus kaubeldakse finantsinstrumentidega . Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi.

Finantsinstrument (financial instrument )( Finanzinstruments )( финансовый инструмент )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital.

Finantsasutus (financial institution)( финансовое учреждение )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad ( pangad , investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).

Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( Финансовый посредник )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur , kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja.

Emiteeriv finantsvahendaja ( issue a financial intermediary)(- depositaarsed
( kommertspangad , laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised ( elukindlustus , õnnetuskindlustus, varakindlustus , pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid).

Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused.

Kaudne finantseerimine ( indirect financing )( indirekten Finanzierung )( косвенное финансирование )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank , kindlustusselts, pensionifond , krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress , valuuta , raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida.

Otsefinantseerimine (direct financing)( прямое финансирование )( direkte Finanzierung )- see tähendab seda, et laenuandjad ja laenuvõtjad teevad omavahelisi tehinguid ilma finantsvahendaja sekkumiseta.
Rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen , kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine)
Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad).

Pank (it. bancapink , lett, pikk töölaud; ingl. bank ; sks. Die Bank банк)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus , s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto -, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne.

Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( кредитная организация )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi “ Krediidiasutuste seadusega” (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank.

Universaalpank( universal bank)( универсальный банк )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne).
Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid ( arveldused , laenud, liising , faktooring, deposiidid , (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele.

Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( коммерческий банк )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Kommertspank on äriasutus, mille eesmärgiks on koguda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ajutiselt vaba raha ja anda see omal vastutusel välja.

Investeerimispank (investment bank)( инвестиционный банк )( Investitionsbank )- Mõiste investeerimine tähistab rahanduses ning majanduses üldiselt mitut omavahel lähedalt seotud terminit. Üldjoontes väljendab see teatud sorti varade soetamist ja säilitamist pikema aja vältel, lootuses neilt varadelt tulevikus suuremat tulu teenida.
Investeerimispangad (mitteemiteerivad finantsvahendajad)- see tähendab seda, et hoiuseid ei kaasa ja arveldusi ei teosta, tegelevad investeerimispangale iseloomulike teenuste pakkumisega (VP emissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide haldamine ja investeerimisfondide haldamine, ühinemised ja ülevõtmised).

Hüpoteekpank (mortgage bank)( Hypothekenbank )( ипотечный банк )- hüpoteeklaenudega tegelev pank. Pank, mis annab pikaajalisi krediite kinnisvara (hüpoteegi) tagatisel.

Ühistupank (cooperative bank)( кооперативный банк )( Co-operative Bank )- Ühistupangad (Laenu- ja hoiuühistud) - Võtavad vastu deposiite vaid oma ühistu liikmetelt ja annavad ka neile laenu. Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused.
Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.
Raha ja pangandus
(I KT)
TEEMAD

Raha tekkimise eeldused ja vajadus.
Raha on üldine maksevahend , mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend.
Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad . Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli.Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed ( nahad , kihvad , sarved), ehted . Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana.
Raha vajadus tekkis, kuna raha on:

vahetusvahend - võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid.
b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust.
c) akumulatsioonivahend - võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel.

Bartertehingu puudused
Bartertehing (ingl k barter)- on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa. Ühe kauba vahetamine teiste vastu ilma rahaülekandeta. Raha kui maksevahendi alternatiiv on bartertehing, kus kaup vahetatakse kauba vastu.
Barterkaubandus on:

kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu
kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate
kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas
kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loožides või parterites.

Juhul, kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (bartertehing) teel mingi teise vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara õiglast väärtust. Ettevõte kannab äraantud vara bilansist maha ja võtab arvele saadud vara. Kui sellise vahetustehingu tagajärjel ettevõtte varade bilansiline maksumus suureneb, tekib ettevõttel kasum põhivara võõrandamisest, vastasel juhul on tegemist kahjumiga. Bartertehingu puuduseks võib nimetada seda, et ei ole garantiid , ega tõestust, pole millegiga tõestada. Raske on täpselt samaväärtusliku asja vastu vahetada. Tavaliselt kas vahetatud kaup maksab rohkem või siis vähem.
NT1: tahan autot müüa, mille turuhind on 3000, aga vahetad mingi teise vastu, siis saad ikka auto ja ei saa seda nagu rahaks teha.
NT2: Oleme meister uksi tegema ja järsku tekib kange tahtmine süüa kringlit. Bartertehingu sooritamiseks peaksime nüüd leidma pagari, kellel on parajasti vaja ust. Sellist pagarit leida ei ole kindlasti väga kerge, kui oleme ta siiski leidnud, võib tekkida probleem. Korralik uks on kringlist rohkem väärt ja mitut kringlit aga ei taha, ning uuele uksele saega kallale minna on sulaselgelt mõttetu. Ust vajava pagari otsimisest ja ukse tükeldamisest vabastab meid raha, sest sel juhul saab tehingu jagada kaheks osaks: kõigepealt müün ukse inimele, kes seda vajab ning siis saan vastu raha, seejärel lähen pagari juurde nin ostan siis saadud raha eest kringli. Ometi võib juhtuda,et raha maksevahendina ei aktsepteerida- nimelt siis, kui tema vastu on kadunud usaldus kiire inflatsiooni tõttu või mingil muul põhjusel.
Tõisielulise näite võib tuua sõjajärgselt Saksamaalt, kuid leiaks näiteid ka lähemalt.
„Igaüks teab, et tsemendi ostmiseks on vaja sütt“, ütlesid Stuttgardi linnaisad ja ostsid linnalähedases külas tehtud likööri. Liköör vahetati Prantsuse okupatsioonis sigarettide vastu, sigaretid viidi omakorda Ruhri kaevandustesse, et saada sealt sütt. Süsi veeti Württembergi tsemenditehasesse ning tsement taastamistöödeks oligi käes.
Bartertehingute kasutamine oli mingi aeg populaarne , kui oli NSVL aeg, kui raha väärtus oli langenud. Enamus tehinguid toimus just Soomega.

Raha mõiste
Raha on enamiku majanduseesmärkide saavutamise vahend. Töötajad müüvad oma tööjõudu, saavad selle eest palka ning ostavad eluks vajalikke kaupu. Kaupade ostuks kulutatud raha jõuab ettevõteteni, kes soetavad selle eest tootmistegureid. Nii liigub raha pidevalt majapidamiste, ettevõtete ja riikide vahel. Raha võib vaadelda kui maksevahendit, väärtuse mõõtu ja akumulatsioonivahendit.
Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel . Rahaliste tehingute alternatiiv on bartertehingud, kus kaup vahetatakse otse mõne teise kauba vastu.
Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Erinevalt teistest mõõtühikutest raha väärtus ajas muutub.
Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks, seda siiski vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Kui hinnad tõusevad, raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Vormiliselt on raha oma käibel oleku ajal palju muutunud. Kaugemal minevikus täitsis raha osa ehteasjad, relvad tööriistad, karusnahad, kariloomad ja muud kaubad. Järgnes metallide kasutamine rahana. Raha asendanud dokumendid lõid eelduse paberraha kasutusele võtuks. Viimasel aastakümnel on käibele ilmunud elektroonilised plastkaardid (plastraha).
Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Raha on kuntslik sotsiaalne tinglikkus.

Raha funktsioonid
Raha ülesandeks on olla maksevahend, väärtuse säilitajaja arvestusühik. Eri ühiskondades kasutatavad rahavormid on aja jooksul muutunud. Eriti levinud vormidena tuleks nimetada kaupraha, metallraha, paberraha ja elektroonilist raha.
Raha funktsioonid:

arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust

vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust)
maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel: näiteks kaupluses toidu eest maksmisel. Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust. Kujutagem ette majandust, kus ei ole raha – barterkaubandust. kus kõiki kaupu ja teenuseid vahetatakse kaupade ja teenuste vastu. Selline vahetus eeldab kedagi, kes vajab meie pakutavat kaupa ja ühtlasi pakub meie nõutud kaupa. Vastasel juhul lihtsalt kaupade vahetust ei toimu. Selline vahetusmeetod muudab majanduse tohutult keeruliseks ning suurendab oluliselt tehingukulusid. Seega kasutatakse kaasaegsetes arenenud riikides tehingukulude vähendamiseks ja vahetusprotsessi kiirendamiseks maksevahendina raha.
hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida . Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata.

Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi – võlakirjad, aktsiad , kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada.

kaup – Raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata. Rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist

(nt. laenamise või valuutavahetuse korral).
Raha funktsioonid majanduses:
1.Raha kui maksevahend- kasutatakse kaupade eest tasumisel. Lihtsustabvahetusprotsessi majanduses. Oluline on usaldus raha kui maksevahendi suhtes.Raha kui maksevahendi alternatiiviks on bartertehingud, so kaup kauba vastuvahetamine.
2.Raha kui väärtuse mõõtja- selle abil väljendatakse kauba hinda. Lihtsustabraamatupidamist kui arveldamine toimub raha vahendusel
3.Raha kui akumulatsioonivahend- see võimaldab raha koguda tulevasteksostudeks.
4.Raha kui väärtuse ülekandmise vahend- võimaldab raha kinkida, pärandada.
5.Raha kui vahetusvahend- võimaldab vahetusprotsessi kaupade ja tootmisteguritevahel ( kaup-raha-tööjõud-raha-kaup).

Raha omadused
Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks.
Raha omadused:

Aktsepteeritavus
Piiratus
Homogeensus
Jaotatavus

Lisaks peaks raha olema olema stabiilne, kaasaskantav, kulumiskindel, jagatav ja äratuntav.
Rahal peavad olema järgmised omadused:
• 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi liiga palju kõikuda
• 2. kaasaskantavus - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda;
• 3. kulumiskindlus - raha trükkimisel kasutatakse väga vastupidavat paberit;
• 4. ühtlus - sama nimiväärtusega raha peab alati olema sama väärtusega;
• 5. jagatavus - raha saab jagada osadeks ;
• 6. äretuntavus - raha peab olema lihtne ära tunda ja raske järale teha.

Kaupraha
(ingl k commodity money )
Kaupraha on üks rahavormidest.
Kaupraha on kaubalises vormis esinenud raha, milliel oli kasutamise väärtus ka kaubana . Et raha täidaks oma funktsioone, st oleks raha, peavad inimesed teda aktsepteerima. Seda võimaldab inimeste vahel sõlmitud kokkulepe. Niisugused
Kokkulepped tekkisid algul iseenesest ja andsid raha kasutajaile kindluse, et rahaks nimetatu on väärtuslik ka teiste inimeste jaoks. Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe aga vaid senikaua, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha, st kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kastada rahana. Täisväärtuslik kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel, näiteks valada kuldmündid ümber eheteks. Kauprahaks on kivid , pärlid, teokarbid, nahad, riidetükid, relvad, ehted, aarderaha, kangiraha. Vahetuskaubandusega seotud ebamugavuste vältimiseks võib maksevahendina kasutada ühte teatud kaupa. Sellist maksevahendina kasutatavat rahavormi nimetatakse kauprahaks. Ühe kauba vahetamine raha vastu ja seejärel omakorda raha vahetamine mõne muu kauba vastu võib muuta tehingud esmapilgul veel keerukamaks. Lähemal vaatlusel aga selgub , et ühe teatud kauba vaatlusel aga selgub, et ühe teatud kauba kasutamine maksevahendina lihtsustab koguprotsessi tunduvalt, sest kaupade ja teenuste vahetamisel ei ole enam tarvis vajadust vastastikust kokkulangemist. Loomulikult on selle konkreetse kauba puhul raha funktsioonide täitmise üheks eeltingimuseks, et seda tunnistataks maksevahendina kogu majanduses, olgu siis traditsioonide, mitteametlike konventsioonide või seaduse tõttu. Kauprahana on käibinud erinevad esemed, sealhulgas vampum (merikarpidest valmistatud helmed ) Ameerika indiaanlastel, erksavärvilised kaurikarbid Indias, vaalahambad Fidžil, tubakas esimestes Põhja-Ameerika kolooniates, suured kivikettad Vaikse ookeani Yapi saarel ning sigaretid ja alkohol Teise maailmasõja järgsel Saksamaal.

Kaupa esindav raha
Kaupa esindav raha on üks rahavormidest.
Erinevalt täisväärtuslikust kauprahast, on kaupa esindav raha siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunne, mille enne andis võimalus kasutada raha edukalt ka mõnel teisel otstarbel, tuleb nüüd tagada teisiti. Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu.

Näivraha
Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks.
Näivraha on asendusraha, millel on:

Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit ) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse.
Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond , obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist , tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast.

Aktsiad- (pr. Action ;ingl k. stock , share, equity security; sks die Aktie) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale.
Majandusteadlased nimetavad näivraha varaks, mida saab kergesti rahaks vahetada, nimetavad näivraha rahaasendajaks.

Seaduslik maksevahend
Seaduslikuks maksevahendiks on kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes maksetena. Paberraha ja mündid, mille riik on kuulutanud seaduslikuks maksevahendiks ning mida peab aktsepteerima kõikide tehingute puhul. Raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes makse sooritamiseks.
Seaduslikult omab maksevahend arveldamisel väga kitsast ja tehnilist tähendust. See tähendab, et seadusliku maksevahendi kasutamisest millegi eest maksmisel ei saa keelduda. Igaüks, kes maksab seadusliku maksevahendiga, vabaneb oma võlast niipea kui kreeditor saab makse.
Seadusliku maksevahendi tagajärjed
Kreeditor (poepidaja või haldusasutus) saab nõuda, et tasud oma võla sularahas. Kreeditor ei saa keelduda seaduslikku maksevahendit kasutavast maksest. Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tšekk, krediitkaart ).
Seadusliku maksevahendi piirangud
Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega paberraha ühe bussipileti või šokolaaditahvli eest ning isegi poepidajad võivad keelduda suurtest paberrahadest.

Eurotsooni tekkimine ja olemus
Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank . Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania , Holland, Iirimaa , Itaalia, Luksemburg , Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis euro kasutuselevõtu tingimused ehk Maastrichti kriteeriumid aastal 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. Jaanuaril 2002. Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik.

Finantssüsteemi olemus ja tähtsus
Süsteem, mis lubab ja reguleerib raha liikumist pakkujate ja laenajate vahel. Finantssüsteem on tervik, mis koosneb finantsasutuste, turu, finantsinstrumentide, teenuste ja rahaliste ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas.Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest.
Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna – finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks . Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks.
Finantssüsteem koosneb:

rahasüsteemist;
maksesüsteemist;
finantsvahendus - ja krediidisüsteemist;
fiskaalsüsteemist. Teatud määral teevad kõik ettevõtted ja teeme ka meie kõik tehinguid ja toiminguid , mis on oma olemuselt finantssüsteemi osaks. Fiskaalsüsteem on paigutatud finantssüsteemi osaks eelkõige selle väga suure mõju tõttu rahandussüsteemi ülejäänud osadele ning mitte sellepärast, nagu tehtaks seal mingeid rahandussüsteemile ainuomaseid toiminguid. Finantssüsteem tervikuna saab eksisteerida ainult majanduses, kus inimesed teevad üksteisega nii jooksvaid kui tulevikku ulatuvaid tehinguid. Viimased võivad olla kas tingimusteta või tingimuslikud, sisaldades eneses optsioone.

Finantssüsteemi struktuur
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest.
Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid.
Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..).
Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel ) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad, mittefinantsinstitutsioonid (ettevõtted) ning eraisikud .
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest.
Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi:
1) mandri-euroopa põhitüüp
2) anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem
3)jaapani cross -holding-süsteem

Finantsvahendajad
(ingl k financial intermediary)- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja.
Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi.
Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja –võtjal omaette tegutsedes . Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude kokkuhoiuga, ega lõplike laenuandjate- võtjate tähtajasoovide ühitamisega. Finantsvahendaja aitab vähendada ka riski.
Finantsvahendajad jagunevad:

emiteerivad finantsvahendajad
mitteemiteerivad finantsvahendajad

Finantsvahendus
(ingl k financial intermediation)
Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi.
Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse
abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad , börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid .
2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt
ülevaate statistilise vaatluse “Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus” raames.
Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse info kõiksete vaatlustega ja seda täiendatakse finants -sektori üksuste majandusaasta aruannete andmetega. Vaadeldakse ainult tegutsevaid äriühingud.
Finantsvahenduse ülesanded

Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine.
Majandusagentide varustamine infoga .
Intressimäärade kujundamine.
Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine .
Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine.

Pankade tekkimise eeldused
(itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus.
Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida, pakkusid garantiisid säästudele. Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võlad ja/või omandisuhteid fikseerida jne. Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades.
Pankade tekkimise eeldused:

inimeste säästutegevus
säästude säilitamise ebapiisav
turvalisus
säästude parem kasutamine

Panga mõiste
Pank (it. banca hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne.
Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas- sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld - ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima . Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad.
Kaasaja pank:

raha koondav
raha säilitav
laenu andev
laenu võttev
klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav
raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus

Omandivormi järgi jagunevad pangad:

erapangad

riiklikud pangad

segaomandiga pangad

Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad:

suurpangad
keskmised pangad
väikepangad

RISKID PANGANDUSES:

likviidsusrisk
krediidirisk
intressimäära risk
valuutarisk e kursirisk
tururisk
kasumirisk
tehingurisk
teenuste müügi risk
inflatsioonirisk
poliitiline risk
kuritegevusest tulenevad riskid
muud riskid

Panga funktsioonid
Pankade ülesanded:

üldriiklikud ülesanded ( rahapoliitika )
klientide tellimused ja soovid (finantsteenused)
omanike taotlused ja ootused (kasumid)

Keskpanga (Eesti Pank) ülesanded:

Raharingluse korraldamine siseriigis ja välisriikidega
Vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest
Riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise korraldamine
Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine
Järelevalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle
Pangatehingute sooritamine
Eesti maksebilansi koostamine

Lisaks on panga ülesanne pakkuda klientidele erinevaid pangateenuseid:
Pangateenused
• Hoiustamisteenused
- nõudehoius ehk arvelduskonto
- tähtajaline ehk deposiithoius
- säästuhoius
• Laenuteenused
- Tarbimislaen
- Hüpoteeklaen
- Arvelduslaen
- Sündikaatlaen
• Maksete teostamine
Muud pangateenused
 Usaldusleping
 Valuutavahetus
 Krediitkaart
 Kindlustus
 Akreditiivid
 Investeeringud
 Konsulteerimine
 Kindel hoiukoht

Raha loomine
Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainu õigus, siis on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Teine lugu on pangaarvetel oleva rahaga, mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. Pangaarve avatakse kliendi soovil ning arvele paigutatud summad on panga võlakohustus kliendile. Sellest hoolimata võib pank seda raha oma äranägemise järgi välja laenata. Laenamisel on siiski kindlad piirangud. Nimelt peab pank osa oma klientide raha üle kandma keskpanka. Kohustuslikus korras keskpanka paigutatavat osa hoiustest nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida.
Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm. Võlgnevuse loomise protsess võib viia finantsilise ebastabiilsuseni.
Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. Võtab raha sisse madala ja laenab välja kõrgema protsendiga. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga õlakohustusi. Seaduse järgi tuleb hoida oma käes vajalikku reservi, ülejäänud võivad välja laenata.Kui raha on välja laenatud, siis võib see muutuda deposiidiks teises pangas, kus on aluseks andmiseks kellelegi. Laenatakse nii palju, kui seadus ja riskid lubavad. Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi. Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi nimetatakse osalise reserviga panganduseks.
Näide raha loomise protsessi kohta:
Esimene etapp: Oletame, et pank A võtab deposiidi 1000 krooni.
Kui kohustusliku reservi määr on 20%, siis võib pank A laenata 800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.
Teine etapp: Võetud laen 800 krooni võib paigutada panka B.
Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800. Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800 krooni võrra ning ta võib omakorda laenu anda. Kui pank B ei pea samuti vajalikuks omada täiendavat reservi, siis laenab ta välja 640 krooni ja paigutab 160 krooni reservi.
Kolmas etapp: See 640 krooni, mille pank B välja laenas võib omakorda minna panka C, kes omakorda laenab osa sellest välja jne. kui see protsess jätkub ja sularaha vahepeal välja ei võeta, siis esialgme deposiit võib luua 5000 krooni uut raha.

Tähtaegade teisendamine
Tähtaegade teisendamine on panga varade (laenude) ja kohustuste (hoiuste) tähtaegade teisendamine - pank kaasab lühiajalisi hoiuseid ja annab need siis pikaajaliste laenudena välja, rahuldades nii klientide laenuvajadused ning võttes riski enda kanda.
Intressimäärarisk - risk, mis kaasneb varade ja kohustuste tähtaegade teisendamisega.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 62 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maivee Õppematerjali autor

Fail sisaldab 17 mõistet ning 19 teemat. Lehekülgi kokku on 13.1.Raha tekkimise eeldused ja vajadus. 2.Bartertehingu puudused3.Raha mõiste4.Raha funktsioonid5.Raha omadusedjne.

Raha pangandus Finantssüsteem Finantsvahendaja Otsefinantseerimine Krediidiasutus

Sarnased õppematerjalid

doc

Raha ja panganduse KT

Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine

Ainetöö

docx

Raha ja pangandus

Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.

Pangandus

docx

Pangandus

1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2

Pangandus

pdf

Rahanduse alused

Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikide töötajate tootlikkus ei ole võrdne

Rahanduse alused

docx

Finantsvahendus

- Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga)  Nahk  teravili  töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument

Finantsvahendus

docx

Finantsvahenduse ajalugu

Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele. See tähendab, et majanduses on tavaliselt kaht liiki majandussubjekte: need, kelle tulud ületavad nende jooksvaid kulutusi vaadeldaval perioodil (need on säästjad või laenuandjad), ja need, kelle kulutused ületavad nende jooksvaid tulusid antud perioodil (laenuvõtjad). Kui majanduses eksisteerib raha ülejääk (säästjad) ja puudujääk (laenuvõtjad) ning on vaja, et majandus töötaks efektiivselt, vajatakse süsteemi, mis kindlustaks ülearuste summade suunamise säästjatelt laenuvõtjatele. Siinkohal astubki areenile finantsvahendusasutus ( 2 lk 10). 1.1 Finantsvahendusasutused ja finantsvahendajad. Finantsvahendusasutuse poolt teostatav finantsvahendus seisneb põhimõtteliselt selles, et

Rahandus ja pangandus

doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

· hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r

Raha ja pangandus

docx

Raha ja valuuta

Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2

Raha ja pangandus

Rohkem sarnaseid