Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loeng 7 - Rahateooria (0)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Loeng 7 - Rahateooria #1 Loeng 7 - Rahateooria #2 Loeng 7 - Rahateooria #3 Loeng 7 - Rahateooria #4 Loeng 7 - Rahateooria #5 Loeng 7 - Rahateooria #6 Loeng 7 - Rahateooria #7 Loeng 7 - Rahateooria #8 Loeng 7 - Rahateooria #9 Loeng 7 - Rahateooria #10 Loeng 7 - Rahateooria #11 Loeng 7 - Rahateooria #12 Loeng 7 - Rahateooria #13 Loeng 7 - Rahateooria #14 Loeng 7 - Rahateooria #15 Loeng 7 - Rahateooria #16 Loeng 7 - Rahateooria #17 Loeng 7 - Rahateooria #18 Loeng 7 - Rahateooria #19 Loeng 7 - Rahateooria #20 Loeng 7 - Rahateooria #21 Loeng 7 - Rahateooria #22 Loeng 7 - Rahateooria #23 Loeng 7 - Rahateooria #24 Loeng 7 - Rahateooria #25 Loeng 7 - Rahateooria #26 Loeng 7 - Rahateooria #27 Loeng 7 - Rahateooria #28 Loeng 7 - Rahateooria #29 Loeng 7 - Rahateooria #30 Loeng 7 - Rahateooria #31 Loeng 7 - Rahateooria #32 Loeng 7 - Rahateooria #33 Loeng 7 - Rahateooria #34 Loeng 7 - Rahateooria #35 Loeng 7 - Rahateooria #36
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
pdf

Seminar 7 - Raha teooria

Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada;

Majandus
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
thumbnail
42
pdf

Loeng 6 - Investeeringud

Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsust

Maja soojustus
thumbnail
28
pdf

Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad

Ühiskond
thumbnail
40
pdf

Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu insti

Majandus
thumbnail
84
pdf

Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine

mõnikord nõudluse nõ dl se hinna elastsus elasts s esitatud esitat d negatiivse negatii se numbrina. n mbrina Käesolevas Käesole as loengute loeng te sarjas vaadeldakse teda kui absoluutväärtust ja esitatakse ilma miinus märgita. 35 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastsuse määratlused: Nõudlust loetakse elastseks siis, kui See tähendab, et kogus muutub elastsuskoefitsient on suurem kui üks proportsionaalselt rohkem kui hind. Nõudlust loetakse mitteelastseks sel See tähendab, et kogus muutub

Majandus
thumbnail
32
pdf

Loeng 9 - Inflatsioon

Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge

Majandus
thumbnail
37
pdf

Loeng 4 - ISLM mudel

Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute ­ kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun