Finantsvahenduse loengumaterjal (0)

Q: Mis piirab raha loomist?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsvahenduse loengumaterjal

Kutsekool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis piirab raha loomist?

BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu
Probleemid bartertehingutega

Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast , aga vastaspoolt ei leidu

Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda

“vahetusraha probleem” – lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast.

Ajaline tegur ja vahemaad - pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast , mida tol ajal o’vahetati oli toidukaup ja see rikneb.
Hakkavad välja kujuenma kaubad , kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed . Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill , töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne.
Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade taha ( nt laevadega). Hakkas levima väärimetallid ( kuld ). Kaupa vahetati kulla vastu. Kuna seda eriti saada ei olnud, oli ilus ja kuna oli väga nõutud, siis selle väärtus kasvas. Kõik tahtsid oma kaupa kulla vastu vahetada. Kuld oli pehme ja vajadusel sai seda väiksemaks murda. Nii hakkas l’kuld levima üle maailma.
Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj.
Tekkis RAHA- on üldine maksevahend , mille eest saab vahetada kõiki kaupu või teenuseid proportsioonides , mille määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad.
KAUPRAHA - tal oli nii kauba kui raha omadused. S.t võime kasutada nii kauba kui rahana.
Kuld münt ei ole veel päris raha, ta on siiski veel KAUPRAHA. Mündi võib üles sulatada ja teha sellest hoopis kaupa nt ehteid. Aga nt tänane euro münt- sellega ei saa muud midagi teha kui ainult maksta. Üles sulatades ei ole sel metallil mingit väärtust.
Mündi vermimist hakkaisd korraldama preestrid , sest neil oli kõige rohkem varasid. Kirikud on läbiaegade olnud kõige rikkamad .
Vermija ameti kõrvale hakkas aja jooksul tekkima veel üks amet- valerahategijad.

Esimesena hakati tegema sulameid . Kulla massi mündi sees hakati vähendama, asemele pandi muud odavat metalli- raud, hõbe, vask jne. Esimesed valerahategijad olid preestrid ise. Tõuke selleks andis värv- puhas kuld võib olla erinevat värvi- pruun, vaöge ja vahet polnud kui pandi natukene teist värvi metalli sisse.

Hakati mündi massi muutma. Kui mündid olid pikka aega ringluses olnud, siis kuna kuld on pehme, siis mündid kulusid väiksemaks. Jälle tekkis idee- valeraha saaks ringlusesse lasta kui kasutatud pikalt ringluses olnud päris kuldmünt. Lihviti kuldmündid õhemaks.
Raha omadused

Aktsepteeritavus- raha peab olema kõikide majandustehingute juures aktsepteeritav. Mõlemad osapooled peavad aru saama, et see on õige raha. Kui müüja võtab raha vastu ostjalt , siis müüja eeldab, et ta saab sama rahaga ka järgmisi tehinguid teha.

Homogeensus- kõik kasutusel olevad rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused, ideaalis identsed. ( sama füüsiline kuju ja füüsiline omadus)

Jaotatavus- raha peab olema jaotatud erinevateks väiksemateks ühikuteks, et saaks teha kõiki tehinguid.

Säilivus- raha peab maksimaalselt kestma. Soov minimeerida raha asendamiskulusid. Raha peab olema kulumiskindel, kvaliteetne. ( Eesti 2.- kroonine pidas vastu 4,6 kuud)

Kaasaskantavus ja kasutamise mugavus- raha peab olema mugav kaasas kanda. Piisavalt normaalse suurusega ( peab olema suuremaid ja väiksemaid)

Piiratus - raha peab olema ringluses parasjagu. Kui raha on liiga vähe, siis majandus jääb seisma. Kui raha on ringluses liiga palju, siis raha väärtus väheneb- tekib inflatsioon .

Äratuntavus- kõik, kes on seotud mingite maksetega, peavad raha ära tundma. Seotud valuutadega. Kui me raha ei tunne, sis tehingust keeldutakse.
Panga teke
Aja jooksul hakkas raha kuhjuma, tekib vajadus hakata raha turvaliselt hoidma. Rahvas teadis, et kirikutel on turvalised võimalused raha hoiustamiseks ( valvurid, kirikud piiratud aiaga). Kiriku pead nägid teenimise võimalust. Raha hoidmine hoidlas oli rahvale tasuline. Kõik, kes raha hoidlasse viisid, said vastu paberi, kus olid kirja pandud olulised rekvisiidid - kes raha tõi, millal tõi, kui palju. See paber oli väärpaberi eelkäija. Tegemist oli veksliga.
VEKSEL- tingimusteta kirjalik lubadus , millega laenuvõtja kohustub laenuandale maksma nõudmisel või teatud tähtajal teatud rahasumma. Nimeline veksel- paberil nimi kirjas, ainult see inimene sai raha kätte.
Turva kaalutlustel hakkas toimuma sularahata arveldus. Tšeki tagaküljele hakati kirjutama, mida ja kui palju ta on tšeki eest ostnud. See oli aga ebamugav, sest paber sai täis, määrdus jne.
Hoiustajatele väljastatakse tšekke ( veksel), aga ei kirjutata enam nime. Ei kirjutatud enam kogu summat , kui tahtis 100 raha, sai mõne tšeki 50-se, 20-se jne. Tekkis nn. esitaja väärtpaber. Kes selle hoidlasse esitas, see selle raha sai. ( siit tuli küll turvarisk , kuid ilmselt polnud see nii suur võrreldes mugavusega, mis sellega kaasnes). Kui nt kaup maksis 25.-, siis andsid kaupmehele tšekkid 1 x 5.- ja 2 x 10ne. Tekkis olukord, kus kuldraha kasutamine hakkas kokku kuivama. Mingi osa münte pidevalt seisis. Võib öelda, et nende tšekkida näol tekkis n.ö usaldusraha . Kõik teadsid, et veksli taga on kuldmündid ehk raha oli kullaga tagatud. Kes tahtis võis minna ja tšeki müntide vastu välja vahetada.
Igas ühiskonnas on selliseid, kellel on raha puudu ning need hakkasid hoidlast raha küsima, kuna raha ju seis seal niisama. Saadi aru, et see on jälle teenimise võimalus. Kuna need, kes küsivad, on häda olukorras, saab nende käest rohkem küsida väljaandmise eest. Saadi aru, et see on eriti kasulik ja hakati üha enam raha välja laenama. Ning ühel hetkel tekkis olukord, kus hoidlad ei suutnud raha välja maksta ( tšekkide eest). Et oma nahka päästa, hakkavad hoiustajad raha hoidjate teenustasu vähendama, et nad rohkem uut raha sisse tooks. Natuke see aitas, kuid lõpuks pidid hoiustajad rahvale peale maksma, et nad oma vaba raha neile tooks. See on klassikalise panga sünd. Hoiustajatele makstakse intresse, laenajad peavad maksma peale.
USALDUSRAHA EMISSIOON - rahal puudub osaliselt või täielikult väärismetalli või konverteeritava valuuta tagatus. Isegi kui väike osa ei ole tagatud, siis see on ikkagi juba usaldusraha. Sinna maale kui ei laenatud raha pangast välja, oli raha kullaga tagatud.
19. saj lõpuni ja 20. Saj alguse osas kehtis enamikes riikides convert. Pangatähtede süsteem, mis tähendas, et tšekikviitungit saab vahetada kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema , selle algus on I maailmasõda. Sõja seisukorras kaotab riigi valuuta oma usalduse. Arveldused riikide vahel ei saa toimuda rahvusvaheliste valuutadega, vaid kullas. Raha võetakse pangast ja liigub kaupmeeste kätte. Pärast I maailmasõda üritatakse olukorda stabiliseerida ja taastada, nüüd tõmbab vee peale 30.- aastate majanduskriis ehk suur depressioon . Pärast seda üritatakse taas, kuid siis tuleb II maailmasõda, mis tõmbab kulla standardil süsteemile lõplikult kriipsu peale. Kitsalt toimis see veel 1960.-ndate lõpuni USA-s.
Usaldusraha süsteem toimib täna igal pool. Rahasüsteem toimib riigi usaldusel. Nt vene rubla ei ole väga usaldusväärne. Eestis oli kasutusel VALUUTA KOMITEE SÜSTEEM, kui Eesti raha käibele tuli. See süsteem on rakenduses arenguriikides või väikeriikides, sest sellise riigi vastu ei saa ju usaldust tekitada. Ringluses olev raha peab olema tagatud Keskpanga reservis oleva väärismetalli või konverteeritava valuutaga. ( eek-d saab vahetada mõne muu valuuta vastu). Ringluses olev raha peab olema tagatud topelt - oma rahaga ja konverteeritava valuutaga. Kohalik valuuta tuleb siduda mingi kindla teise valuutaga ( fikseeritud kursiga). Eesti valis selleks saksa marga DEM. Kurss 1/8-le 1 DEM= 8 EEK.
RAHAMÄRGID- kaupa esindavad raha, neil on ainult usaldus. Raha täht, millel oma väärtust pole( pole sisemist omaväärtust). N.ö tänane paberraha.
2loeng 16. oktoober
Kahesugust raha- osa on see, mis on seaduslik maksevahend.On riigi poolt seaduslikuks kuulutatud- paberrahad, mündid ( Eestis euro). Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus . Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. – see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tšekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius ) seda vähem likviidne on vara.
PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha. Ka pangad teevad oma elu lihtsamaks, kõikidel pankadel on avatud korrespontent kontod Eesti Pangas. Kes päeva lõpuks pankadest teisele võlga jääb, kannab kulud. Kui üks on 30000 .- võlgu ja teine 50000.-e i pea mõlemad kandma rahasid, vaid lihtsalt üks kannab teisele 20000.. võlgu ja ongi klaaritud. Kui aga nt on selline olukord, et pangal pole võimalik võlga ära maksta, siis Eesti Pank maksab ise võla ära ja annab nö laenu võlas olevale pangale, kuid intressid on väga kõrged.
Raha funktsioonid: ( lk 30)

Üldine maksevahend- saame raha vahetada kõikide teiste väärtuste vastu ( puudub bartertehingu probleemid)
Väärtusemõõdu funktsioon ehk arvestusühik- saame rahasse ümber arvestada kõiki teisi väärtusi. Nii on võimalik kõiki teisi väärtusi omavahel võrrelda. ( bartertehingus oli 2 lehma- väärtused erinevad, üks oli kõhna, teine suur ja tugev, raha puhul aga saab kõigele anda rahaline hinnang ja neid saab võrrelda, ja selle alusel vahetada)
Rahaväärtus ei ole konstantne , vaid on muutuv.Muutub ajas. ( nt kui mõõdame ruumi täna ära, saame 4 m, siis 4 aasta pärast on sama ruum ikka 4m, kui aga ostame täna midagi, mis maksab 10 eurot, siis 4 a pärast see maksab kindlasti rohkem.)
Raha kui väärtuse akumulatsiooni vahend- raha võib kui ostujõudu omavat väärtust koguda—see toimib ainult siis, kui esimesed 2 punkti on täidetud.

Raha loomine

Kui varem kasutati rohkem sularahaga, siis Keskpank sai reguleerida, palju raha ringluses läbi käib. Kui aga kommertspangad hakkavad üha rohekm vahendama majandustehinguid, hakkab raha loomise protsesis osalema rohekm pangad, keskpanga funktsioon hakkab taanduma.
Oletame...
Otsutame teha ühe panga. Pank on valmis, võime hakata tegutsema juba. Kõige pealt on tarvis saada kuskilt raha, et hakata sellega toimetama. Oletame et leidsime mõne kliendi, raha hakkas laekuma. Hoiustas 100 raha, meil kohustus see kunagi talle tagasi maksta. Kohustuslik reserv - seadusega nõutav raha summa, mida tuleb kohustuslikus korras hoida keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana. = 10%- tuleb moodustada panka kaasatud vahenditest. Ehk need hoiused , neist 10 % tuleb paigutada kohustuslikku reservi . Eesti Panga poolt ettekirjutatud. See tähendab, et raha on ringlusest kõrvaldatud ja see on reaalselt Keskapanga käes. ( käibest väljas). Kommerts pank ei tohi seda kasutada. Edasi on panga huvi anda see hoiustatud raha välja laenata. Pangad loovad raha. Raha tuuakse hoiustamiseks panka ja debosiidi rahad antakse teistipidi laenuna välja. Algselt toodi paka 100.- aga lõpuks oli 190.-
AKTIVA
PASSIVA
Raha 100.-
Hoius: 100.-
Raha: 90.-
Kohustuslik reserv 10.-
KOKKU= 100.-
100.-
Raha 0.- (laenas välja)
Hoius 100.-
Laen 90.-
Kohustuslik reserv 10.-
KOKKU: 100.-
100.-
Laen 90.-
Hoius 100.-
Kohustuslik reserv 10.- + 9.-
Teine hoius 90.- ( müüja kes sai ostu eest raha hoiustab ka seda pangas)
Raha 81.-
KOKKU 190.-
190.-
Kohustuslik reserv: 100.-
Hoius 1000.-
Lõppsaldo 900.-
KOKKU 1000.-
1000.-
Raha kasvamine pankades ei ole lõppmatu.Põhjus on pankade kohustus hoiustada osa igast panka laekuvast hoiusest keskpangas. Seda saab teha meie näite põhjal nii kaua kuni 10% kohutusliku reservi ongi see 100.- , mis meile algselt panka sisse toodi.
Kuna keskpank saab arvestust pidada selle esimese 100 .- pealt mis panka toodi, aga palju pangad raha juurde loovad, seda keskpank ei tea.
Kohustuslik reserv arvutatakse välja iga 10, 20, 30 kuupäeval ( dekaadil) palju on kommertspangal vahendeid, võetakse 10%– nende kolme keskmise tulemusel saadakse kätte kohustuslik reservi suurus. Sellega ei saada väga täpset tulemust, arvutatakse tagant järgi. Nii on keskpangal mingigisugune ettekujutus palju komertspankadel raha on. Nögime, et hoius kasvas 10kordseks.
RAHAKORDAJA- iseloomustab raha kasvamist võrreldes baasrahaga.
m= 1/r = 1/0,1 = 10 kus m- rahakordaja r- kohustusliku reservi määr
on kohustusliku reservi pöördväärtus.
Pankadel on õigus ja kohustus moodustada veel teisigi reserve , selliseid reserve, mis tulenevad seadusest, aga võivad ka ise oma põhikirjalisi reserve juurde teha. Need tingimused võivad eripankadel olla erinevad. S.t osa raha on veel ringlusest välja võetud.
Rahapakkumist mõõdab keskpank kahe näitaja alusel . CU – currency - sularaha R- reservid , peavad olema rahaga tagatud. D- deposiidid , hoiused KR- kohustuslik reserv, TR- täiendav reserv
M0= CU + R ( KR+TR) =
M1= CU + D
m= M1/M0
Mis piirab raha loomist?
Laenunõudlus- võib tähendada seda, et puuduvad laenukõlbulikud, vastuvõetavad projektid . Rahaloomise protsess on pidurdatud.
Raha leke- raha läheb sellest keskkonnast välja, kus rahaloomine toimub. Toimub ainult deposiitide vastuvõtmisel ja välja laenamisel. ( nt kindlustus , importkaupade ostmine)
Panga väiksus- palju välja laenavad on seotud omakapitaligha: Väikeses pangas on omakapital suht madal ja seetõttu on piiratud nende välja laenamine.
Keskpanga poliitika- kui nt määrab laenuintresimäärad kõrgeks, siis keegi raha ei taha laenata ja rahaloomine väheneb. Samuti kui kohustusliku reservi tõsta nt 10-lt % -lt 12-le.

Raha mõõtmine

Lk 46
Tegurid, millega raha pakkumist mõõdetakse
M0- baasraha, siia kuulub ringluses olev sularaha. Ka pankade kassades olevad rahad ja keskpanga deposiidid, mis on avatud kommertspankadele.
M1= M0 + ND sularaha ringluses ja nõudehoiused ( ND- nõudedeoposiidid)
Iga järgmine mõõt lisab juurde midagi vähem likviidset.
M2= M1+SH+TH+HKV ( SH- säästuhoiused, TH- tähtajalised hoiused lühiajalised, võib lisada veel muid summasid, nt HKV-hästi konverteeritav valuuta; jne)
M3= M2 + .... siin võivad mängu tulla ka mitterahalised varad nt väärimetallid

Inflatsioon

Inflatsioni mõõtmiseks pole maailmas paika pandud ühtseid mängureegleid. Mõõtmine sõltub ka kohalikest asjaoludest.
On pidev ja üldine protsess
INFLATSIOON- on hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadustega. Aitab kaasa majanduse arengule ja kasvule.
Euroopa inflatsiooni tase on u 3 kandis .
Normaalne inflatsioon- normaalseks loetakse inflatsioon siis, kui hinnatase kasvab aasta jooksul mitte rohkem kui 30% aastas.
Väga kõrge inflatsioon- kui hinnad kasvavad aasta jooksul topelt, ehk 100%.
Hüperinflatsioon- hindade tase kasvab üle 50% kuus
DEFLATSIOON- inflatsiooni vastupidin nähtus- rahaväärtuse tõus ja kaupade hindade langus. Ei ole majandusele väga omane nähtus.
TARBIJAHINNAINDEKS- mõõdab tarbekaupade korvi maksumuse muutust. Võetkase ühe perioodi ostukorvi väärtus ja võerreldakse teise möödnud aja ostukorvi väärtusega. Võrreldakse jaehindu. Kuna ühed kaubad tulevad, teised lähevad, siis on keeruline ostukorvi sisu võrrelda. Nt mood- mood muutus, tehnoloogilised arengud.
Baasindeks - võetakse üks aasta, millega hakatakse võrdlema. Näitab arengutrende. Kas on tõusev või langev.
Ahel-
Käesoleva aasta tulemust võrdleme eelmise aastaga, eelmise aasta tulemust võrdleme üleeelmise aastaga jne.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mannuke55 Õppematerjali autor

Finantsvahenduse loengumaterjal. Aluseks raamat "Panga Funktsioonid" I raamat. Teemad: raha tekkimise lugu, raha mõiste ja väärtus, panga teke, paberraha, mündid. Raha loomine, raha hulga mõõtmine, inflatsioon, deflatsioon.

Sarnased õppematerjalid

pdf

Rahanduse alused

RAHANDUSE ALUSED 2014 Loe: Zirnask ja Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“. Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikide tööt

Rahanduse alused

docx

Finantsvahendus

Üks viis raha säästa oleks seda lihtsalt koguda, kuid raha sellisel hoidmisel on mitu puudust:  Raha võib inflatsiooni tingimustes kaotada oma väärtust ehk ostujõudu.  Raha lihtsalt hoidmine ei too hoidjale täiendavat kasu ehk ei suurenda sääste, sissetulekuid  Lihtsalt raha hoidmine ei ole turvaline Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal. Finantsvahenduse kasutamine on sarnane otsefinantseerimisele. Peamine vahe on selles, et säästja ehk investor laenab raha finantsvahendajale ja finantsvahendaja edasi laenu lõppsaajale. Finantsasutused võib liigitada kaheks suureks rühmaks, mis lähtub nende võimest tegeleda raha loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul

Finantsvahendus

docx

Pangandus

1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup, millel on vä?

Pangandus

pdf

Pank ja pangandus

10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara......................................................................................................................................... 2. Reserv.......................

Majandus

doc

Raha ja panganduse KT

Finantssüsteem tervikuna saab eksisteerida ainult majanduses, kus inimesed teevad üksteisega nii jooksvaid kui tulevikku ulatuvaid tehinguid. Viimased võivad olla kas tingimusteta või tingimuslikud, sisaldades eneses optsioone. 12. Finantssüsteemi struktuur Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.

Ainetöö

doc

Raha ja finantsasutused.

Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? · Kuidas "loovad" pangad raha? · Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? · Miks muutub raha väärtus? · Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata

Majandus

docx

Rahanduse ülevaade

Säästja (investor) PankLaenuvõtja(invest. Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:

Finantsanalüüs

pdf

Seminar 7 - Raha teooria

Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada;

Majandus

Rohkem sarnaseid