PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid2. EFEKTIIVSUSTEOORIA
2.2 Efektiivsuse seadused
Ressursside
kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse
kujunemise seaduspärasusi.
Ainelistes
suhetes tegur-toodang võib esineda kolm
erijuhtu : püsiv, kasvav ja
vähenev
tootlikkus , st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib
toodang ressursside suhtes kasvada kas
proportsionaalselt , ülenevalt
või vähenevalt.
Väheneva
tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri
sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega,
kusjuures teiste tegurite
hulgad ei muutu, siis
kogutoodang suureneb, kuid teatud
piirini ja
iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest
väiksemaks.
Suhted
tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad.
Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise
põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki
suhteid:
TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)
TEGUR – TEGUR (toodang konstantne ehk muutumatu, uuritakse tegurite suhteid, kusjuures ressursside kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas)
TOODANG – TOODANG (ressursside kasutus muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust).
Bioloogiline
optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk
potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul.
Majanduslik
optimum määratakse kulude tasemega, mille korral ressurssidest
saadav kasum on suurim ressursiühiku kohta.
Kasutatavate
ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piirtoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk
hinnatasemega.
2.3 Enamtoodang efektiivsuse hindamise
kriteeriumina
Enamtoodang
( piirtoodang ) kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise
tulemusena.
Summaarne enamsaak leitakse kasvavas kokkuvõttes esialgse ehk lähtesaagi
suhtes.
Astmeline
enamsaak leitakse iga eelmise taseme suhtes.
Keskmine
enamsaak leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi
ressursside kohta.
2.4. Efektiivsuse väljundid
- Tehnoloogiaefekt – kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb.
- Mastaabiefekt – kõikide tootmissisendite võrdne muutus tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või kahaneva muutuse.
- Struktuuriefekt (sünergeetiline efekt) toimib mitme teguri üheaegsel muutmisel, kusjuures ühisefekt ületab üksikefektide summa (nt tootmise intensiivistamine).
3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS
Taimekaitsevahendite liigitus
Taimekaitsevahenditeks
ehk pestitsiidideks nim mürkkemikaale, mille kasutamise eesmärgiks
on kahjulike organismirühmade ( algloomad , bakterid , seened, limused,
putukad, linnud , loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste
tõrje.
Tõrjeobjektist
lähtuvalt liigitatakse:
Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid , täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad).
Fungitsiidid – kasutatakse seen - ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul;
Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks.
Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust
võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil.
3.2. Söötade kasutamise efektiivsus
Söödakulude
osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%.
Söötade
üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta,
st Psü = P/sü,
Kus P on toodangu
hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus.
Praktikas
kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem
ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu,
mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta.
Söötade
majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja
abil, mille arvutamiseks on kaks meetodit: realiseerimistulemuste
alusel ja väärindushinna alusel.
Väärindushind
tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud
rentaabluse alusel.
Hind
(väärindus) = c + rc/100
,kus r –
rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t).
TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS
Masinate ja tehnoloogiate mõju
Traktor on saanud
põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks.
Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad
mõjutavad otseselt:
põllumaa viljakust,
töö- ja energiaressursside kulu,
tootmise tasuvust,
looduskeskkonda,
põllumajanduslikus tootmises hõivatud inimeste elukvaliteeti.
Kogu
põllumajandustehnika arengule on iseloomulik:
- üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele,
- kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine,
- põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel jne,
- laus - ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagavad keskkonna säästu,
- üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamist,
- tootmisprotsesside juhtimisel laialdane infotehnoloogia vahendite kasutamine,
- paremad ergonoomilised omadused.
Tehnika arengut
iseloomustab:
- suurem tootlikkus,
- väiksemad kaod (kombainide puhul),
- rohkem mugavust ,
- lihtsam juhtimine,
- kergem hooldamine,
- odavam ekspluateerimine .
Kaasaegsete
põllumajandusmasinate ja –tehnoloogiate juurutamisega kaasnevad
probleemid:
- masinad on kallid,
- masinad on keerukad ja nõuavad oskustöölisi,
- tihti puudub info uute masinate sobivuse kohta Eesti olude ,
- uued masinad on tootlikud ja nõuavad vähem tööjõudu, mistõttu suureneb tööpuudus,
- ühistuline masinate kasutus vähe levinud.
Traktorite võimsus ja vanus
Traktori
optimaalseks kasutuseaks peetakse 12 aastat, aastaseks töömahuks
1200 – 1500 tundi.
Keskmised
kombainid (171 – 290 hj) koristavad aastas 400 – 600 hektarit,
suured (üle 290 hj) 600 – 1000 ha.
Põllumajandustootja ülesanded
tootmistehnoloogia valik;
masinate valik ja soetamine;
masinate efektiivne kasutamine.
Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid
- ettevõtte tootmissuund ja suurus;
- tootmistingimused ( mullastik , põldude suurus ja seisund, asukoht);
- tootmisressursid;
- ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus;
- masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus;
- masintehnoloogiate ja masinate- alane nõuandetegevus, koolitus, rakendusuuringute tulemuste tutvustus;
- keskkonnakaitselised jm nõuded.
Tehnika efektiivne kasutamine
Masinakasutuse
efektiivsus sõltub kasutatavatest masinatest ja nende
kasutuskestusest ning masinatöökuludest. Masinatööde olulisus ja
kulud on suured teraviljade, kartuli ja rohusöötade tootmisel.
Masinatööde kulusid on vaja teada ettevõtte tööde planeerimisel,
äriplaanide koostamisel ja teenustööde osutamisel.
Masintöökulude leidmine
Kasutatakse:
kulud töötunni kohta (€/h) – traktorite puhul;
kulud hektari kohta (€/ha) – haagitavate põllutöömasinate, kombainide, erimasinate puhul.
Masintöökulude
leidmisel arvestatakse:
muutuvkuludes:
- kütuse ja määrdeõlide kulud;
- korrashoiukulud ( kulutused perioodiliseks tehniliseks hoolduseks ja remondiks, mis jaotuvad materiaalseteks kuludeks määrdeainetele ja filtritele ning tehnohoolduse töötasudeks);
- masinajuhi töötasu .
püsivkuludes:
Masinkulude vähendamise võimalused
tootmise spetsialiseerumine või mitmekesistamine;
teenustööde tegemine;
tööoperatsioonide ühitamine (põimmasinad, mis ühe töökäiguga teevad mitu tööoperatsiooni);
tehnoloogia muutmine/täiustamine ( otsekülv );
optimaalne masinapark ;
masinate ühiskasutus ja rentimine;
masina korrashoid ja masinajuhi hea töö.
TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS
Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis
Juhtimine – see
on inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti
inimeste kaudu.
Ettevõtte
tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest,
oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada.
Personaliga
seotud uuringud makrotasandil:
- töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine ;
- tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes;
- personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades;
- erialase väljaõppe korraldamine.
Personaliga
seotud uuringud ettevõtte tasandil:
Töö –
inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas
loodusobjekte või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks
neid oma tarvete rahuldamiseks.
Töö efektiivsuse näitajad
Tootlikkuse
mõiste kitsamas aspektis = töö efektiivsus.
Töö
efektiivsuse näitajateks on:
tööjõudlus – konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu (põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi);
tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus) – konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi.
Tööviljakus = Toodang / Töö hulk
Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö
tootlikkuse mõõtmine (nt kogutoodang ühe aastatöötaja või
töötunni kohta; käive töötaja kohta; kasum töötaja kohta jne).
Tööviljakuse mõõtmine
Tööviljakuse
mõõtmiseks kasutatakse:
tootlikkuse ehk tootluse näitajaid (toodang / töötajate arv);
tööjõu erikulu ehk töömahukuse näitajaid (tööjõu kulu / toodang).
Tootlikkuse
näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju toodangule.
Tööjõu erikulu näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise
mõju tööajafondile.
Probleemiks on,
et kuigi tööviljakuse näitajad on lihtsalt leitavad, ei peegelda need küllalt täpselt tööviljakuse põhiolemust, sest töö mõõduks on võetud elavtöö, töö tulemuseks aga toodang, milles
sisaldub ka eelnev asjastatud töö.
Tööviljakuse
kasv peegeldatuna tööaja kokkuhoius, st kas väheneb tööaeg
teatud toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on
majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid mitte ainule kriteerium .
Antud näitaja ei
pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline
on ka toodete struktuuri ja kvaliteedi muutumine. Viimaste muutudes ,
mis on tingitud tootmisprotsessi muutustest, võib näiliselt
tööviljakuse näitajat halvendada, kuid tegelikult rahuldatakse
ühiskonna/tarbija muutunud vajadusi.
Tööjõuressursside
efektiivsust mõjutavad:
tootmispotentsiaali ehk kõigi tootmist mõjutavate tegurite ( ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet; organisatsioon ; tehnoloogia) summa;
ajafond (tööaeg, produktiivaeg).
loeng
28.03
6. INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS
Investeerimine
– kapitali (rahakapitali) paigutamine ettevõttesse eesmärgiga
teenida kasumit või saavutada sotsiaalset efekti.
Koguinvesteering
= kõik kulutused, mis tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva
reaalkapitali remondiks.
Puhas- ehk netoinvesteering = koguinvesteering – olemasoleva reaalkapitali
amortisatsioon.
Kapitali eelarvestamise otsus tähendab:
Ettevõtte mastaapide määramist ja tegevuse kõikide külgede (tootmine, turustamine, juhtimine jne) hõlmamist pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks;
Majanduslikku otsust, mis on suunatud situatsiooni selgitamisele, hindamisele, vastava tegevuskava koostamisele ja kontrollimisele;
Juhtimisotsust, mis on konkreetse objektiga seotud otsus ning loob pildi sellest, mida tahetakse teha.
Investeeringuprojekti
etapid:
Projekti läbivaatamine ja hindamine;
Teostatavuse hindamine ja investeeringuprojekti oluliste näitajate prognoosimine;
Rahavoogude arvutamine ja analüüsimine;
Projekti efektiivsuse (tasuvuse) hindamine;
Riskide analüüs:
Investeerimisprojekti valik;
Projekti käivitamine ja elluviimine;
Monitooring .
Projekti läbivaatamine ja hindamine;
Projekti
läbivaatus algab ideest , mis pakub probleemidele
lahendusvõimalusi.
Info ja infoallikad – projekti planeerimise
alus
Määratleda projekti tüüp:
Asendusprojekt ( tootmismaht sama, samad tooted, kuid põhivara vajab asendamist);
Kulude vähendamise projekt;
Ohutuse- ja keskkonnakaitseline projekt;
Laienemisprojekt – eeldab kooskõla strateegiaga ja nõuab ettevõtte tulevaste nõudlust ja pakkumist mõjutavate tegurite analüüsi;
Muu eesmärk.
Määratleda
hinnatavad näitajad:
Kuluartiklid;
Toodete müügihinnad
Kulude ja hindade muutumiste määr ja aeg
Diskontomäär (pigem panna suurem kui väiksem, et kataks riskid ).
(põhivarade rentaablus võiks olla ~12% (7-12 vahel)
2) Teostatavuse hindamine
Projektide elluviimisel hindamisel eristatakse:
Võimalikkuse uuring – kas projekti saab üldse ellu viia või on selleks mingeid objektiivseid takistusi;
Eeluuring – projekti erinevate alternatiivsete võimaluste uuring;
Teostatavuse uuring – määratletakse kuivõrd kättesaadavad on vajalikud rahalised, ainelised, aja- ja inimressursid ja nende kasutamise üldsummad.
Investeeringu
teostatavuse hindamisel on vajalik hinnata ja kaardistada järgmised
ressursid:
Aeg;
Inimesed;
Kogemused ja kompetentsid ;
Tehnoloogia.
Rahavoogude arvutamine
Kapitali
eelarvestamisel loevad ainult sellised oodatavad rahavood , mis on
tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga (põllumajanduses
vähemalt kuu kaupa teha esimesel aastal, edaspidi võivad olla pikemad vahed ).
Rahavoogude
jaotus:
Esialgne rahavoog – kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks;
Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise;
Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus.
Mõtle
juurdekasvuliselt!!! Mõõda seda, mis midagi muudab!!!
Investeeringute efektiivsus
Investeeringute
efektiivsus ehk tasuvus väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja
seda põhjustanud investeeritud summa suhtena.
Investeeringu
piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku
kohta.
Kapitali tasuvus
– kasumi ja investeeringute suhe ehk fondirentaablus (ehk vararentaablus ).
Tasuvusuuring –
kuidas projekti arendada ja kuidas finantseerida.
Riskide analüüs
Riskiallikad
ettevõtte jaoks: varad , funktsioonid, kohustused.
Riskide üldine
jaotus:
Vararisk ;
Äririsk ( tootmisrisk, turu- ja hinnarisk , reformirisk, inimrisk);
Finants - ja krediidirisk ;
Lepingurisk.
Eristatakse riski
ja ebakindlust (määramatust). Ebakindluse lülitamiseks kapitali
eelarvestamisse kasutatakse tundlikkusanalüüsi, hinnatakse iga muutuja mõju kogutulemusele (20/80 – reegel).
Investeeringuga
seoses mõistetakse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet
oodatavast tulususest.
Investeerimisprojekti valik
Investeerimisotsuseid
mõjutavad tegurid:
Laenukapitali hind
Hinnad (tootmistegurid, inflatsioon )
Tulevikulootused
Muutused tootmistehnoloogias
Maksupoliitika
Rahaallikad: omavahendid (sisemine – kasum, amortisatsioon; väline – aktsiate emissioon ), võõrvahendid, toetused.
Välisinvesteeringute
kasulikkus:
- Ressursside ja tehnoloogia juurdevool;
- Kaubavahetuse loomine;
- Konkurentsi suurendamine .
Projekti valiku näitajad
Taandamata ehk
diskonteerimata rahavoo puhul:
- Tasuvusaeg – mitu aastat kulub esialgsete kulutuste korvamiseks;
- Arvestuslik rentaablus – keskmise rahavoo ja esialgse investeeringu suhe.
Diskonteeritud
rahavoo puhul:
- Nüüdispuhasväärtus (NPV) – projektist laekuvate tulumaksujärgsete tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja investeeritud rahasumma vahe;
- Kasumiindeks – (PI) – tulevaste rahavoogude summa jagatakse esialgse väljaminekuga (kui on üle 1, siis on hea, üle 2 põllumajanduses pole usutav)
- Sisemine tulumäär ehk diskontomäär – mis võrdsustab projekti tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja projekti esialgsed kulud. (Kui on alla 5, siis on midagi valesti).
Monitooring ja analüüs
Monitooring algab
kohe projekti rakenduse järel, keskendub füüsiliste/materiaalsete
näitajate ja finantsnäitajate (kulude) jälgimisele, peab võimaldama kiiresti määratleda kõrvalekaldeid projekti toimimises
ja selle ajalises kulus, esineb regulaarses kulude aruandes, kus
esitatakse plaanitud näitajate ja tegelikkuse võrdlus.
Projekti
lõpetamisjärgne analüüs on sama tähtis, kui otsus projekti
vastuvõtmise osas.
Investeeringute
efektiivsuse kohta saab teha magistritöö, bakatöö jaoks liiga
vara.
Maakasutuse
efektiivsust hinnatakse:
- Summaarselt st kogu tootmise tulemuste seisukohalt;
- Üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt.
Põllukultuuri
majandusliku hindamise juures:
- Anda viljeldavale kultuurile hinnang tegelike tulemuste alusel konkreetse tehnoloogia kasutuse korral;
- Selgitada efekt, mida viljeldav kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel.
Põllukultuuride efektiivsuse näitajad: (
EKSAMIL)
Põhinäitajad:
Kasutusotstarbe
alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada:
universaalsed kultuurid ( tera - ja kaunviljad , kartul );
kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad);
söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais).
Põllukultuuride
tasuvuse hindamine:
- realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel ;
- väärindushinna alusel – söödakultuuridel.
Kasumi kujunemine
Kasumit
kujundavad põhiliselt hind ja omahind.
Hind
(realiseerimis- või müügihind ) – määrab koos toodangumahuga
rahaliste sissetulekute suuruse.
Kaubatoodangu( müügitoodangu )
omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud.
Tootmisomahinda
kujundavad:
Turustuskulud
sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne.
Saagikust
mõjutavad tegurid:
otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted.
Kaudselt-…
Loeng
24.04.2015
Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses
Kasumit
kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind.
Piimakarjakasvatuse
kui haru hindamine:
makrotasandil:
- piimatootmise seisundi hinnang
- majanduslik hinnang harule
mikrotasandil:
Piimatootmist
võib vaadelda kolmel tasandil:
inimvajaduste rahuldamiseks
looduse seisukohalt (1% sõnnikut enam suurendab ca 0,4 % saaki)
majanduslik siht ehk taastootmisprotsessi efektiivsus (lehma majanduslik eluiga on lühem, vähemalt 2 laktatsiooni peab olema lehm karjas, siis teenib üleskasvatamise kulud tagasi
Kõik kommentaarid