Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal (0)

Eesti Maaülikool - Majandus - Põllumajandusökonoomika

5 VÄGA HEA

PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid

2. EFEKTIIVSUSTEOORIA

2.2 Efektiivsuse seadused

Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi.
Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu : püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus , st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt , ülenevalt või vähenevalt.
Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks.
Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad.
Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid:

TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)

TEGUR – TEGUR (toodang konstantne ehk muutumatu, uuritakse tegurite suhteid, kusjuures ressursside kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas)

TOODANG – TOODANG (ressursside kasutus muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust).

Ressursside optimum

Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul.
Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille korral ressurssidest saadav kasum on suurim ressursiühiku kohta.
Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piirtoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega.

2.3 Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina

Enamtoodang ( piirtoodang ) kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena.
Summaarne enamsaak leitakse kasvavas kokkuvõttes esialgse ehk lähtesaagi suhtes.
Astmeline enamsaak leitakse iga eelmise taseme suhtes.
Keskmine enamsaak leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta.

2.4. Efektiivsuse väljundid

Tehnoloogiaefekt – kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb.
Mastaabiefekt – kõikide tootmissisendite võrdne muutus tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või kahaneva muutuse.
Struktuuriefekt (sünergeetiline efekt) toimib mitme teguri üheaegsel muutmisel, kusjuures ühisefekt ületab üksikefektide summa (nt tootmise intensiivistamine).

3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS

Taimekaitsevahendite liigitus

Taimekaitsevahenditeks ehk pestitsiidideks nim mürkkemikaale, mille kasutamise eesmärgiks on kahjulike organismirühmade ( algloomad , bakterid , seened, limused, putukad, linnud , loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste tõrje.
Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse:

Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid , täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad).

Fungitsiidid – kasutatakse seen - ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul;

Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks.
Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil.

3.2. Söötade kasutamise efektiivsus

Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%.
Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü,
Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus.
Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta.
Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil, mille arvutamiseks on kaks meetodit: realiseerimistulemuste alusel ja väärindushinna alusel.
Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel.
Hind (väärindus) = c + rc/100
,kus r – rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t).

TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS

Masinate ja tehnoloogiate mõju

Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad mõjutavad otseselt:

põllumaa viljakust,

töö- ja energiaressursside kulu,

tootmise tasuvust,

looduskeskkonda,

põllumajanduslikus tootmises hõivatud inimeste elukvaliteeti.

Põllumajandustehnika arengusuunad

Kogu põllumajandustehnika arengule on iseloomulik:

üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele,
kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine,
põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel jne,
laus - ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagavad keskkonna säästu,
üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamist,
tootmisprotsesside juhtimisel laialdane infotehnoloogia vahendite kasutamine,
paremad ergonoomilised omadused.

Tehnika arengut iseloomustab:

suurem tootlikkus,
väiksemad kaod (kombainide puhul),
rohkem mugavust ,
lihtsam juhtimine,
kergem hooldamine,
odavam ekspluateerimine .

Kaasaegsete põllumajandusmasinate ja –tehnoloogiate juurutamisega kaasnevad probleemid:

masinad on kallid,
masinad on keerukad ja nõuavad oskustöölisi,
tihti puudub info uute masinate sobivuse kohta Eesti olude ,
uued masinad on tootlikud ja nõuavad vähem tööjõudu, mistõttu suureneb tööpuudus,
ühistuline masinate kasutus vähe levinud.

Traktorite võimsus ja vanus

Traktori optimaalseks kasutuseaks peetakse 12 aastat, aastaseks töömahuks 1200 – 1500 tundi.
Keskmised kombainid (171 – 290 hj) koristavad aastas 400 – 600 hektarit, suured (üle 290 hj) 600 – 1000 ha.

Põllumajandustootja ülesanded

tootmistehnoloogia valik;

masinate valik ja soetamine;

masinate efektiivne kasutamine.

Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid

ettevõtte tootmissuund ja suurus;
tootmistingimused ( mullastik , põldude suurus ja seisund, asukoht);
tootmisressursid;
ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus;
masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus;
masintehnoloogiate ja masinate- alane nõuandetegevus, koolitus, rakendusuuringute tulemuste tutvustus;
keskkonnakaitselised jm nõuded.

Tehnika efektiivne kasutamine

Masinakasutuse efektiivsus sõltub kasutatavatest masinatest ja nende kasutuskestusest ning masinatöökuludest. Masinatööde olulisus ja kulud on suured teraviljade, kartuli ja rohusöötade tootmisel. Masinatööde kulusid on vaja teada ettevõtte tööde planeerimisel, äriplaanide koostamisel ja teenustööde osutamisel.

Masintöökulude leidmine

Kasutatakse:

kulud töötunni kohta (€/h) – traktorite puhul;

kulud hektari kohta (€/ha) – haagitavate põllutöömasinate, kombainide, erimasinate puhul.
Masintöökulude leidmisel arvestatakse:

muutuvkuludes:

kütuse ja määrdeõlide kulud;
korrashoiukulud ( kulutused perioodiliseks tehniliseks hoolduseks ja remondiks, mis jaotuvad materiaalseteks kuludeks määrdeainetele ja filtritele ning tehnohoolduse töötasudeks);
masinajuhi töötasu .

püsivkuludes:

masina amortisatsioon ;
hoiustamiskulud;
kindlustusmaksed;
intressikulud ;
ettevõtte üldkulud .

Masinkulude vähendamise võimalused

tootmise spetsialiseerumine või mitmekesistamine;

teenustööde tegemine;

tööoperatsioonide ühitamine (põimmasinad, mis ühe töökäiguga teevad mitu tööoperatsiooni);

tehnoloogia muutmine/täiustamine ( otsekülv );

optimaalne masinapark ;

masinate ühiskasutus ja rentimine;

masina korrashoid ja masinajuhi hea töö.

TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS

Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis

Juhtimine – see on inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu.
Ettevõtte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada.
Personaliga seotud uuringud makrotasandil:

töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine ;
tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes;
personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades;
erialase väljaõppe korraldamine.

Personaliga seotud uuringud ettevõtte tasandil:

tööjõu jaotumine ja tootlikkus;
tööjõu liikumise (voolavuse) prognoosimine ;
tööjõu defitsiidi (ülekülluse) lokaalne prognoosimine;
tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga.

Töö – inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjekte või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks.

Töö efektiivsuse näitajad

Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis = töö efektiivsus.
Töö efektiivsuse näitajateks on:

tööjõudlus – konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu (põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi);

tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus) – konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi.
Tööviljakus = Toodang / Töö hulk
Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine (nt kogutoodang ühe aastatöötaja või töötunni kohta; käive töötaja kohta; kasum töötaja kohta jne).

Tööviljakuse mõõtmine

Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse:

tootlikkuse ehk tootluse näitajaid (toodang / töötajate arv);

tööjõu erikulu ehk töömahukuse näitajaid (tööjõu kulu / toodang).
Tootlikkuse näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju toodangule. Tööjõu erikulu näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju tööajafondile.
Probleemiks on, et kuigi tööviljakuse näitajad on lihtsalt leitavad, ei peegelda need küllalt täpselt tööviljakuse põhiolemust, sest töö mõõduks on võetud elavtöö, töö tulemuseks aga toodang, milles sisaldub ka eelnev asjastatud töö.
Tööviljakuse kasv peegeldatuna tööaja kokkuhoius, st kas väheneb tööaeg teatud toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid mitte ainule kriteerium .
Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline on ka toodete struktuuri ja kvaliteedi muutumine. Viimaste muutudes , mis on tingitud tootmisprotsessi muutustest, võib näiliselt tööviljakuse näitajat halvendada, kuid tegelikult rahuldatakse ühiskonna/tarbija muutunud vajadusi.

Tööviljakuse mõjurid

Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad:

tootmispotentsiaali ehk kõigi tootmist mõjutavate tegurite ( ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet; organisatsioon ; tehnoloogia) summa;

ajafond (tööaeg, produktiivaeg).
loeng 28.03

6. INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS

Investeerimine – kapitali (rahakapitali) paigutamine ettevõttesse eesmärgiga teenida kasumit või saavutada sotsiaalset efekti.
Koguinvesteering = kõik kulutused, mis tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks.
Puhas- ehk netoinvesteering = koguinvesteering – olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon.
Kapitali eelarvestamise otsus tähendab:

Ettevõtte mastaapide määramist ja tegevuse kõikide külgede (tootmine, turustamine, juhtimine jne) hõlmamist pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks;

Majanduslikku otsust, mis on suunatud situatsiooni selgitamisele, hindamisele, vastava tegevuskava koostamisele ja kontrollimisele;

Juhtimisotsust, mis on konkreetse objektiga seotud otsus ning loob pildi sellest, mida tahetakse teha.
Investeeringuprojekti etapid:

Projekti läbivaatamine ja hindamine;

Teostatavuse hindamine ja investeeringuprojekti oluliste näitajate prognoosimine;

Rahavoogude arvutamine ja analüüsimine;

Projekti efektiivsuse (tasuvuse) hindamine;

Riskide analüüs:

Investeerimisprojekti valik;

Projekti käivitamine ja elluviimine;

Monitooring .

Projekti läbivaatamine ja hindamine;
Projekti läbivaatus algab ideest , mis pakub probleemidele lahendusvõimalusi.
Info ja infoallikad – projekti planeerimise alus
Määratleda projekti tüüp:

Asendusprojekt ( tootmismaht sama, samad tooted, kuid põhivara vajab asendamist);

Kulude vähendamise projekt;

Ohutuse- ja keskkonnakaitseline projekt;

Laienemisprojekt – eeldab kooskõla strateegiaga ja nõuab ettevõtte tulevaste nõudlust ja pakkumist mõjutavate tegurite analüüsi;

Muu eesmärk.
Määratleda hinnatavad näitajad:

Kuluartiklid;

Toodete müügihinnad

Kulude ja hindade muutumiste määr ja aeg

Diskontomäär (pigem panna suurem kui väiksem, et kataks riskid ).
(põhivarade rentaablus võiks olla ~12% (7-12 vahel)
2) Teostatavuse hindamine
Projektide elluviimisel hindamisel eristatakse:

Võimalikkuse uuring – kas projekti saab üldse ellu viia või on selleks mingeid objektiivseid takistusi;

Eeluuring – projekti erinevate alternatiivsete võimaluste uuring;

Teostatavuse uuring – määratletakse kuivõrd kättesaadavad on vajalikud rahalised, ainelised, aja- ja inimressursid ja nende kasutamise üldsummad.
Investeeringu teostatavuse hindamisel on vajalik hinnata ja kaardistada järgmised ressursid:

Aeg;

Inimesed;

Kogemused ja kompetentsid ;

Tehnoloogia.

Rahavoogude arvutamine

Kapitali eelarvestamisel loevad ainult sellised oodatavad rahavood , mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga (põllumajanduses vähemalt kuu kaupa teha esimesel aastal, edaspidi võivad olla pikemad vahed ).
Rahavoogude jaotus:

Esialgne rahavoog – kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks;

Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise;

Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus.
Mõtle juurdekasvuliselt!!! Mõõda seda, mis midagi muudab!!!

Investeeringute efektiivsus

Investeeringute efektiivsus ehk tasuvus väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeritud summa suhtena.
Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta.
Kapitali tasuvus – kasumi ja investeeringute suhe ehk fondirentaablus (ehk vararentaablus ).
Tasuvusuuring – kuidas projekti arendada ja kuidas finantseerida.

Riskide analüüs

Riskiallikad ettevõtte jaoks: varad , funktsioonid, kohustused.
Riskide üldine jaotus:

Vararisk ;

Äririsk ( tootmisrisk, turu- ja hinnarisk , reformirisk, inimrisk);

Finants - ja krediidirisk ;

Lepingurisk.
Eristatakse riski ja ebakindlust (määramatust). Ebakindluse lülitamiseks kapitali eelarvestamisse kasutatakse tundlikkusanalüüsi, hinnatakse iga muutuja mõju kogutulemusele (20/80 – reegel).
Investeeringuga seoses mõistetakse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest.

Investeerimisprojekti valik

Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid:

Laenukapitali hind

Hinnad (tootmistegurid, inflatsioon )

Tulevikulootused

Muutused tootmistehnoloogias

Maksupoliitika
Rahaallikad: omavahendid (sisemine – kasum, amortisatsioon; väline – aktsiate emissioon ), võõrvahendid, toetused.
Välisinvesteeringute kasulikkus:

Ressursside ja tehnoloogia juurdevool;
Kaubavahetuse loomine;
Konkurentsi suurendamine .

Projekti valiku näitajad

Taandamata ehk diskonteerimata rahavoo puhul:

Tasuvusaeg – mitu aastat kulub esialgsete kulutuste korvamiseks;
Arvestuslik rentaablus – keskmise rahavoo ja esialgse investeeringu suhe.

Diskonteeritud rahavoo puhul:

Nüüdispuhasväärtus (NPV) – projektist laekuvate tulumaksujärgsete tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja investeeritud rahasumma vahe;
Kasumiindeks – (PI) – tulevaste rahavoogude summa jagatakse esialgse väljaminekuga (kui on üle 1, siis on hea, üle 2 põllumajanduses pole usutav)
Sisemine tulumäär ehk diskontomäär – mis võrdsustab projekti tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja projekti esialgsed kulud. (Kui on alla 5, siis on midagi valesti).

Monitooring ja analüüs

Monitooring algab kohe projekti rakenduse järel, keskendub füüsiliste/materiaalsete näitajate ja finantsnäitajate (kulude) jälgimisele, peab võimaldama kiiresti määratleda kõrvalekaldeid projekti toimimises ja selle ajalises kulus, esineb regulaarses kulude aruandes, kus esitatakse plaanitud näitajate ja tegelikkuse võrdlus.
Projekti lõpetamisjärgne analüüs on sama tähtis, kui otsus projekti vastuvõtmise osas.
Investeeringute efektiivsuse kohta saab teha magistritöö, bakatöö jaoks liiga vara.

TOOTMISE EFEKTIIVSUS TAIMEKASVATUSES

Maakasutuse efektiivsust hinnatakse:

Summaarselt st kogu tootmise tulemuste seisukohalt;
Üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt.

Põllukultuuri majandusliku hindamise juures:

Anda viljeldavale kultuurile hinnang tegelike tulemuste alusel konkreetse tehnoloogia kasutuse korral;
Selgitada efekt, mida viljeldav kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel.

Põllukultuuride efektiivsuse näitajad: ( EKSAMIL)

Põhinäitajad:

hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes)
töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta);
tootmisomahind (€/kg, €/100kg, €/t)

Kasutusotstarbe alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada:

universaalsed kultuurid ( tera - ja kaunviljad , kartul );

kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad);

söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais).
Põllukultuuride tasuvuse hindamine:

realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel ;
väärindushinna alusel – söödakultuuridel.

Kasumi kujunemine

Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind.
Hind (realiseerimis- või müügihind ) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse.
Kaubatoodangu( müügitoodangu ) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud.
Tootmisomahinda kujundavad:

muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid , kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud);
püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud , kindlustused, intressikulud, maksud , nt maamaks ).

Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne.
Saagikust mõjutavad tegurid:

otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted.

Kaudselt-…
Loeng 24.04.2015

Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses

Kasumit kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind.
Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine:

makrotasandil:

piimatootmise seisundi hinnang
majanduslik hinnang harule

mikrotasandil:
Piimatootmist võib vaadelda kolmel tasandil:

inimvajaduste rahuldamiseks

looduse seisukohalt (1% sõnnikut enam suurendab ca 0,4 % saaki)

majanduslik siht ehk taastootmisprotsessi efektiivsus (lehma majanduslik eluiga on lühem, vähemalt 2 laktatsiooni peab olema lehm karjas, siis teenib üleskasvatamise kulud tagasi

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 141 allalaadimist

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #1

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #2

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #3

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #4

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #5

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #6

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #7

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #8

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #9

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #10

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

141 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

259733 Õppematerjali autor

Slaidid loengutest.

tehnoloogia rahavoog rentaablus tasuvus töötaja traktor monitooring kasutuse efektiivsus enamsaak optimum erikulu

Sarnased õppematerjalid

docx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang: kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse, kuidas muutud toodang sel juhul, pole püsivad vaid muutuvad. 2) Suhted tegur-tegur: uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhetes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas. Kulude ökonoomika võimaldab suurendada kasumit. 3) Suhted toodang-toodang: on tegemist alternatiivsete toodangutega, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt. Maksimumi ja miinimumi seadus: fikseerib suhtes 'tegur-toodang' seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral saavutatakse maksimaalne toodang, mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. (sisendid jäävad samaks, kuid muutuvad vahendid, mille abil toodetakse).

Põllumajandusökonoomika

docx

Põllumajandusökonoomika kordamisküsimused ja VASTUSED

1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse

Põllumajandusökonoomika

doc

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused/vastused

1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimi

Ökonoomika

docx

Põllumajandusökonoomika eksam

Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=

Põllumajandusökonoomika

docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes

Põllumajandusökonoomika

pdf

Põllumajandusökonoomika KT2

Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevused, nt m

Põllumajandusökonoomika

docx

Pöllumajandus ökonoomika eksam

Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise

Ökonoomika

docx

Põllumajandusökonoomika

15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ülesandeks vahetu t

Ökonoomika

Rohkem sarnaseid