Pöllumajandus ökonoomika eksam (1)

Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011
1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas

• Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill)
  
• Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas
  
• Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt)
  
• Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust)
  
• Inimühiskonna areng
  
• Loodusliku keskkonna taastootja
  
• Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades
  
• 
  

2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega

• Tootmisstruktuur . Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents .
  
• Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks. Toodangu pakkumine varieerub .
  
• Nõudluse mitteelastne olemus. Inimesed ei saa toiduta elad , nõudlus ei mõjuta hinda.
  
• Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus).
  
• Varade kinnistatus.
  

3. Põllumajandusressurside koosseis ja lühiiseloomustus. Millised neist on Eesti (Soome) põllumajanduse arengut piiravateks , millised soodustavateks teguriteks ?
1. Loodusressursid
2.Bioressursid
3.Tööjõuressursid
4. Tehnikaressursid
5. Materjaliressursid
Põllumajanduseressurside hulka kuuluvad :
Loodusressurside hulka kuuluvad :

Maaressursid

Veeressursid

Kliimaressursid ( soojus , valgus, tuuleenergia , sademed)
Bioressursid ehk taimed, loomad putukad( mesilased ), kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust.
Maaressursid. Eriline osa põllumajanduses on maal.

• Maa on looduse and
  
• Ruumiliselt piiratud
  
• Taastootmisvõime: viljakus kasvab õigel kasutamisel !
  
• Kasutamine on seotud tema asukohaga
  
• Maad ei saa tootmisvahendina asendada : maa on asendamatu!
  
• Kvaliteet ei ole ühesugune
  

Tööjõuressursid on peamiseks tootmisteguriks. Tööjõuressurss ehk töövõimet omavate inimeste kogum. Mõjutavad tegurid: elanike arv, rahvastikutihedus, loomulik iive, mehhaaniline iive.
Tehnilised ressursid nende hulka kuuluvad põllumajandustehnika ( masinad , ehitised, seadmed ). Jõumasinad ja töömasinad.
Materiaalsed ressursid on materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmise tööobjektina. Seemned, väetised, söödad, mineraalained , kütus jne.
4. Taastootmine. Taastootmise tüübid. VAJAB TÄIENDUST!!!
Selleks, et tootmisprotsess oleks pidev, tuleb tööjõudu ja materaalseid lähteelemente taastoota. Taastootmise faasid : tootmine jaotamine  vahetus tarbimine.
Tüübid:

• Lihtne taastootmine- taastootmiseprotsessi kordamine endises mahus .
  
• Laiendatud taastootmine- taastootmine laiemas mahus, võetakse tootmistsükli algusel kasutusse täiendavaid ressursse.
  
• Ahenev taastootmine- taastootmine järk-järgult aheneb, laieneva vastand
  

5. Tootmistegurid ja nende jaotus.
Tootmistegurid on maa, töö ja kapital . Iga ressursi kasutamine peab andma omanikule kindla tulu.
Maa kasutamisel rent, tööjõu eest palk ja kapitali pealt protsent.
Jaotus:

• Mõju järgi tootmisele:
  
  • Aktiivsed –töö ja ettevõtlus
    
  • Passiivsed – maa ja reaalkapital
    
• Tootmisprotsessi tegurid:
  
  • Algseteks teguriteks on töö ja maa (loodus)
    
  • Toodetud ehk tuletatud tegur on reaalkapital ehk füüsiline kapital, mille moodustavad tootmishooned, rajatised, varud, ehk mis on kord toodetud ja määratud edaspidiseks tootmiseks.
    

6. Nõudlus. Milliseid seoseid iseloomustab , kuidas seda väljendatakse (+ graafiline esitus)
Nõudlus on seos toote/teenuse hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Tegemist on suhtega. Tähisttakse D.
Nõutav kogus- kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Nõudlust kajastab nõudlustabel või nõudluskõver. Iga konkreetne punkt näitab nõudluskõveral nõutavat kogust antud hinna korral. Kui kauba hind muutub, siis kajastab seda liikumine piki nõuduskõverat, liikumine piki nõudluskõverat välejdnab nõutava koguse, mitte nõudluse muutumist.
Kui kauba nõudlus suureneb, tarbitakse antud kaupa antud hinna juures rohkem.
7. Toote/teenuse turunõudlust mõjutavad tegurid. Näide.
Turunõudluse mõjurid:

• Tarbijate sissetulek ja sissetulekudünaamika
  
• Teiste kaupade hinnad (asendus, täiendkaupade)
  
• Tarbijate arv
  
• Tarbijate maitse ja eelistused
  
• Tarbijate tulevikuootused
  

8. Pakkumine. Millised seoseid iseloomustabm kuidas seda väljendatakse (+graafiline esitlus)
Pakkumine on seos toote/teenuse hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad teatud ajaperoodil müüa. (pakkumisseadus)Mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on tema pakutav kogus.
Hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks.
9. Toote/teenuse kogupakkumist mõjutava tegurid.+ näide
Pakkumist mõjutavad tegurid:

• Tehnoloogia tase
  
• Ressurside hinnad, mis on antud toote tootmiseks vajalikud
  
• Pakkujate arv
  
• Pakkujate ootused
  
• Alternatiivsete kaupade hinnad ja nende tootmiseks vajalike ressurside hinnad
  
• Maksud ja subsiidiumid ??
  
• Keskkonnatingimused
  
• Toodangu omahind ??
  

Näide:
10.Elastusnäitajad. mida need näitajad iseloomustavad, kuidas arvutatakse? (nõudluse poolt)??
Elastsusnäitajad iseloomustavad nõudluse ja pakkumise reageerimitundlikkust neid mõjutavate tegurite muutumisel. Elastsus on tarbijate/pakkujate reageerimistundlikkuse mõõt.
11. Turuhäire olemus. Välistulude ja väliskulude mõiste. Liigitus etteantud andmetel.
Turuhäire-turu ebaefektiivne funktioneerimine.
Turu ülejääk ehk liigpakkumine tekib kui turuhind on 35 krooni, nõutav kogus on 17 ja pakutav kogus 42. Kümnekroonise hinna korral tekib turul puudujääk ehk defitsiit. Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutavat kogust. ?
Täielik konkurents -palju ostjaid/müüjaid, kes hinda ei mõjuta. Monopol -üks ettevõte. Oligopol -mõned müüjad mõned ostjad , pakutavad kaubad on sarnased.
Välismõju-kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksa ei pea.
Välistulu on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tule eest ise ei maksa.
Väliskulu on negatiivne välismõju , mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole.
Näide:
Nakkushaiguste vastu vaksineerimine- postiivne välismõju.
Keskkonna saastamise korral-negatiivne välismõju.
12. Varade põhi- ja käibevaradeks liigitamise põhimõtted. Põhivara tunnused. Käibevara tunnused. Tuleb osata liigitada etteantud varad põhi- ja käibevara hulka või tuua ise näited.
Varasid liigitakse põhi- ja käibevaradeks:

• Tootmisvahendi funktsioon
  
• Tootmises kasutamise aeg
  
• Arvelevõetud varade hind
  

Põhivara olemus:

• Osalevad tootmisprotsessis pikema aja jooksul, läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades oma esialgse kuju ( ei kulu “täiesti” ära?
  
• Tootmisse rakendatud vara väärtus kantaksetoodangule üle järk-järgult
  

Põhivarad on:

• Ehitused
  
• Ülekandeseaded ( elektrivõrk, torustik )
  
• Seadmed
  
• Transpordivahendid
  
• Tööriistad
  
• Tööloomad
  
• Produktiivloomad (põhikarja veised, kõik peale tööloomade)
  
• Mitmeaastased istikud
  

Käibevara hulka kuuluvad ettevõtte kasutuses mingil ajahetkel olevad ainelised ja materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Suur osa käibevahenditest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna.
Tootmis käigus kasutatakse käibevarad täielikult ära ning nende koguväärtus kantakse üle lõpptoodangule.
Käibevarad on:

• Nuumloomad (naha, rasva, villa ja liha saamiseks kasvatatavad)
  

13. Kapitali mõiste. Põhi- ja käibekapital.
14. Kulude liigitus(liigitusülesanne).
Kulud-tootmises tarbitud sisendite väärtus.
1. Reageerimise järgi tootmismahu muutumisele (käitumuslikud aspektid)

• Püsikulud (hooned, seadmed, palk, hooldusremont)
  
• Muutuvkulud ( vaktsiinid , toit)
  

2. Omahinda kandmise alusel (kirjelduse järgi)

• Otsekulud (ravimid, toit)
  
• Kaudsed kulud (hooned, opilaud)
  

3.Seose alusel tootmisega (funktsionaalselt)

• Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad , elekter , küte)
  
• Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud )
  

15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil ( graafik + selgitus)
Lühiperiood- ajavahemik , mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav
Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad.
Konspekti lk 19+20!!!!
16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne
Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades.
Amortisatsioonide jaotusmeetodid:
1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod. Iga-aastane amortisatsioon pn ühe suurune. Väärtusaluseks on vara maksumus. Aastase amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse vara maksumus kasutusaastatega. Valiku eelduseks : võrdne kasutamine aastate jooksul.
Nt. Maksumus 88000 eek ja planeeritav kasutusiga 10 aastat, amortisatsiooninorm on 10% ja amortisatsiooni summa on 8800 aastas.
2. Alanev amortisastiooni jaotusmeetod.
Eelduseks on vara väärtus alaneb algul kiirelt ja vara aastane kasutus väheneb vara vananedes .
Eristatakse :

• Geomeetriline. Ühe ja sama protseni alusel vara jääkväärtusest.
  
• Aritmeetiline- arvetstakse amortisatsiin väheneva konstandi määral iga aasta kohta. Nt. Kui vara kasuatatkse 5 aasta, liidetakse 5+4+3+2+1= 15, vara maksumus jagatakse 15-ga, saadud konstant on aluseks amortisatsiooni arvutamiseks. Alaneva amortisatsiooni korral on esimese aasta mortisatsiooni kuluks 5.kordne kosntandi määr, teisel 4.kordne jne.
  

3.Kasvav amortisatsiooni jaotusmeetod. Seda kasutatakse kui vara kasutusintensiivsus aastatega kasvab. Arvutatav amortisatsiooni summa suureneb varade kasutamise kasvades. Nt. Puuviljaistandused.
17. Põhinäitajate olemus ja arvutamine.
Tootmisomahind .
Tootmisomahind näitab, kui palju on tehtud kulutusi konkreetse toodanguühiku (kg,t) valmistamiseks ettevõttes. (ühiku keskmine tootmiskulu= tootmisomahind) Kulud: kõik kulud, mis on otseselt või kaudselt seotud toodangu valmistamisega (valmistamise, säilitamise ja kasutamiskohale trandspordi kulud)
Omahind= toodanguliigile tehtud kulud / toodangu kogus.
Müügitoodangu omahind
Kui toodangu müügile tehakse kulutusi, siis arvutatakse müügitoodangu omahind, see sisaldab nii toodangu tootmis- kui ka müügiks ettevalmistamise ja müügikulusid. Erinevalt toomisomahinnast sisaldab see ka turustamiskulusid.
Müügitoodangu omahind (€/kg)= tootmisomahind (€/kg) +müügiga seotud kulud toodanguühiku kohta (€/kg)
Toodangu omahinna analüüs võimaldab ettevõttel hinnata ettevõtte töö tõhusust ja seda muutvate tegurite mõjuulatust.
Kogutoodanguväärtus
Kogutoodang on kogu majandusaasta kestel toodetud toodangu maksumus
Kattetulu
Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui kattetulu on positiivne, siis saame katta ka püsikulusid ning tootmise tulemuseks võib olla kasum, negatiivse kattetulud korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi.
Müügitulu
Kasum
Kui kattetulu on ühe toodangu ühiku kohta positiivne.
Kasum= müügitulu – muutuvkulud
Kasum= tootmismaht (tk*(müügihind €/tk – muutuvkulud €/tk) – püsikulud €
Kasumilävi
Kasumilävi on müügimaht, mille juures kaetakse müügituludest kõik kulud, saamata siiski kasumit. Kasumilävepunktis on ettevõtte kogutulud ja kogukulud võrdsed, müügimahu suurenedes üle kasumiläve, hakkab ettevõte teenima kasumit. Seda võib esitada naturaalühikutes (tk, t vms) või müügituluna €.
Rentaabluse näitajad
Rentaablus ehk tootmise tasuvus, näitab et ettevõte katab toodangu valmistamiseks ja realiseerimiseks tehtud kulutused ning saab lisaks ka kasumit.

Kulurentaablus- kasumi/ kahjumi ja toodangu tootmiseks ja turustamiseks tehtud kulutuste suhe. Mitu senti saan kasumit, toodangu müümisel iga kulutatud euro kohta.

Käiberentaablus- Kui palju kasumit saadi ühe müügitulu (müügikäibe) euro kohta , ettevõtte varade või omakapitali euro kohta. ????

Vararentaablus - näitab tootmisesse rakendatud varade kasutamise efektiivsust .
18. Efektiivsuse kriteeriumid: tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaefektiivsus.
Tehniline efektiivsus näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk
maksimaalselt võimalikku väljandite taset mistashe sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Ei arvestata sisendite ega väljundite hindu. Väljendatakse materiaalse toodangu või hüvisena kulutatud sisendteguri ühiku kohta. Kastatakse tootlikkuse naturaalset mõõtmismeetodit ehk otsest mõõtmist, väljund antakse naturaalühikutes ( tk, m3 jne).
Majanduslik efektiivsus on toodangu hulk sisenite maksumuse ühiku kohta. See sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Majanduslik efektiivsus on erinevate valikute edukuse mõõt.
Tootmine on majanduslikult efektiivne kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist , ilma et sellega kaasneks mõne teise toote tootmismahu alandamine. Ressursidee jaotus on majanduslukus aspektis efektiivne kui puudub võimalus suurendada ühe indiviidi heaolu ilma, et sealjuures väheneks teise indiviidi heaolu.
Sotsiaalne efektiivsus on tuletatud suurus, mida ei saa otseselt määrata väärtussuhete kaudu. Nt. Vabaaeg e tootmisväline aeg, tootmistingimuste paranemine ja selle mõju töötajatele. Need on kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad.
Keskkonnaefektiivsus on tuletatud suurus, mida vaadeldakse kui min kahjumäära keskkonnale. Vaadeltase keskkonnaseisundit ja ressursside kasutamist ning milliseid kahjusid on tootmistegevusega keskkonnale tekitatud.
19. Tootlikkus . Tootlikkuse olemus, näitajate moodustamine. Ülesanne.
Tootlikkus on süsteemi(ettevõtte väljandte ja sisendite suhe
Sisendid ettevõtte tootlikkuse mõõtmisel: tootmis/teeninduskulud (materjal, energia, kütus, palgakulu , põhivara kulum )
20.Tootlikkuse väljendusvormid: kasav, püsiv ja vähenev tootlikkus.
Tootlikkuse näitajad :
Püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus(kõige tuntum).
Väheneva tootlikkuse seadus iseloomustab toodangu juurdekasvu vähenemist täiendressurside ühiku kohta. Kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, teiste tegurite hulka ei suurendata, siis kogutoodang suureneb, teatud piirini - teatud piirist jääb toodangu juurdekarv väiksemaks.
21. Töö efektiivsuse mõõtmine. Efektiivsusnäitajate sisu (tööviljakus, tööjõudlus ja töömahukus)
Efektiivsus üldmõsitena tähendab töö tootlikku võimet valmistada mingi ressursiühiku kohta võimalikult suurem kogus tarbimisväärtusi. Mida rohkem suudetakse toota väiksema aja, energiakuluga seda suurem on tootmise efektiivsus.
Tööefektiivsuse näitajad on tööviljakus ja tööjõudlus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut).
Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada tööajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, see iseloomustab tootmisprotsessi tulemust.
Tööviljakus on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi.
Tööviljakus on töö ja tarbimisväärtuste suhe. Tööviljakust iseloomustavad näitajad rahaliselt:kogutoodangu võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, inimpäeva või tunni kohta. Tööviljakust iseloomustavav näitaja naturaalühikutes-tööajaühiku jooksul toodetud toodangu kogus.
Töömahukus on tööviljakuse pöördnäitaja, see on tööajakulu tundides ühe toodanguühiku (kg,t) kohta (T/P).
22. Tööressursside kasutamise efektiivsus. Millised tegurid mõjutavad tööjõu kasutamist? (näited) Kuidas on võimalik töö tootlikust (efektiivsust) tõsta?
Tööressursside kasutamise efefktiivsus
23. Tööjõu kvaliteedi mõjutegurid. Töötajate motivatsiooni suurendamise viisid.
24. Koguefektiivsus. Tootmise efektiivusenäitajate süsteem. Efektiivsusnäitajad, mida ettevõte tegevuse tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse (tootlikkuse ja tasuvuse näitajad). Ülesanne.
Tootmise koguefektiivus väljendab saavutatud tootmise tulemuse- tootmisefekti ja selle põhjustanud tegurite suhtena.
Tootmise efektiivsuse hindamiseks tuleb kindalks määrata tootmisefekt ning seda põhjustavad kulutused või ressursid.
Koguefektiivsus väljendab tootmis tulemust kõigi tegurite ühistulemust konkreetsetes tingimustes.
Tootmistulemust hinnatakse kahel eesmärgil:
1. aregngutaseme iseloomustamiseks ( tootmise lõppeesmärgi saavutamise põhjal)
2. arenguvõimalsute väljaselgitamiseks
Tootmis efektiivsuse näitajate süsteem kujundab tootmise eesmärk, mis määrab efektiivsuse kriteeriumi ja teiselt poolt tootmiseks vajalike ressursside (kulude) suurus. Tootmisressursid on tööjõud, põhi-ja käibevarad, haritav maa.
Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustakse vastavate näitajate süsteemi kaudu.
Vara rentaablus on tootmise üleefektiivsuse näitaja, seda kasutatakse tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks .
25.Kasumit mõjutavad tegurid ettevõttes. Millest sõltub kasumi suurus? Millised tegurid kujundavad toote/teenuse müügihinda ja omahinda?
Kasum= puhastulu- maksud
26.Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid.
Investeerimineon raha piagutamine pikemaks perioodiks ja kindla, kestvalt ilmneva efekti saavutamiseks.

Tootmistingimused ( looduslikud, majanduslikud)

Tootmistehnoloogia

Tootmise mastaap
Investeeringute otsuseid mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, mis on hinnatsüklitega seotud, neid iseloomustab teatud kõikumine.
27.Investeerimisvõimaluste analüüs: milles seisneb teostavatuse, milles tasuvuse analüüs?
Kapitali eelarvestamine ehk investeeringute analüüs on otsustusprotsess põhivaradesse tehtavate investeeringute suhtes. Lihtsamalt tähendab see: investeerimisostustega seotud tulevaste tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega.
Teostatavuse uuring annab ülevaate sellest , kui kättesaadavad on vajalikud ressursid (inim-, materjal- ja raharessursid).
Tasuvusuuring tehakse ülevaate saamiseks selleks, et teada kuidas projekti arendada ja kui suures ulatuses finantseerida. Uuring määrab projekti teostatavuse tasuvuse seisukohalt.
28. Investeeringute efektiivsuse prognoosimiseks kasutavad näitjad. Mida nendega välja tuuakse (meetodite sisu).
Tootmine kui süsteem, milles materiaalsed ressursid (e. tööobjektid ) muudetakse tööjõu ja töövahendite abil toodanguks.